Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe linnakus valmis amfiteater, mis vastab ideele vaid nime poolest – märgilise tähendusega arhitektuuriobjektist on saanud tagasihoidlik maastikukujundus.
„Ema, vaata! Loss!“ hüüatas väikemees trollis, kui rahvusraamatukogu külg Endla tänavalt paistma hakkas. Paksud paekivist seinad, romantilised kaared ja laskeavade moodi aknad – poiss oli eksimatult tajunud rahvusraamatukogu arhitektuuri erilisust tavaliste linnamajade keskel.
Raine Karbi silmatorkavalt teistsugune looming on lõpuks kaante vahele saanud. Kaaned on kõvad, pilte on palju. Kuid monograafia see pole. Monograafia peaks olema uurimus, selliseid meie elulooraamatute ajastul vist enam ei ilmugi. Hoiame käes albumilaadset väljaannet, kus uurijateksti…
Eesti arhitektuurihariduses paar aastat tagasi tehtud oluline muudatus, arhitektuuriõppe taastamine tehnikaülikoolis, on hakanud kandma esimesi vilju. Magistrantuuriga alustanud ja 2013. aastast arhitektidele täisõpet andva TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi neljal kursusel õpib praegu kokku ligi 80 tudengit. Lõpetanud on kaheksa esimest magistrit ning tänavu juunis tuleb neid oma tööd kaitsma juba üle tosina. Doktorantuuris läheb teine aasta. Arhitektuuriklassid on laienenud juba kahele korrusele Tõnismäe koolihoones (1936, H. Johanson). Selle aasta suursündmuseks on…
Sada aastat tagasi avatud Estonia teatrihoone väärika juubeli puhul räägitakse kindlasti siin-seal taas üle rahvusliku arhitektuurisümboli ehitamislugu. Juba 1938. aastal pani Hugo Peets selle kõik põhjalikult kirja ja edaspidi on sealt aina ammutatud. Mida polnud Peetsi monograafias, seda pole olnud ka järgmistes Estonia raamatutes, näiteks Karl Elleri nime.
Jaak Urmet, Saarineni maja. Sada aastat ajalugu 1912–2012. Illustreerinud Villu Koskaru. Tallinn, 2013. 488 lk.
Majade monograafiaid on juba üsna palju kirjutatud: Estoniast, EÜSi majast, Eesti panga hoonetest, rääkimata arvukatest mõisahoonetest. Nende seas pole ma juhtunud lugema raamatut majast, millel tegelikult ei ole oma identiteeti. Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse ehk nn Saarineni maja on selline. Tegemist on suure panga-, äri- ja üürimajaga, mille asukad olidki määratud aja jooksul vahetuma. Siit ka raamatu…
Kunstihoone galeriis avatakse neljapäeval, 12. aprillil kell 18Jaanus Orgusaare näitus „NAUTILUS POMPILIUS“
Eesti tippdisaineri Jaanus Orgusaare (s. 1971) neljas isiknäitus toob vaatajani alg-geomeetriast inspireeritud arhitektuursed objektid ja tootedisaini. Kunstniku püüdlus on võtta kasutusse looduses nähtud tarkused igapäevastes esemetes ja ruumides.
Autor kommenteerib oma näitust nii: „See väljapanek on kui ekspeditsioon, kus inimene saab osaleda ja avastada, kaasa mõelda ja tuletada. Tegemist ei ole mitte illusionistliku optilise pettusega, vaid pigem reaalse teadusliku ruumiavastusega,…
Hea kunstisõber!
Olete oodatud Laurentsiuse näituse “Dead Christ said LOVE” avamisele, mis toimub teisipäeval, 6. märtsil kl 17-19 Vaal galeriis.
Näitus on avatud 1.-24. märtsini.
***
Pressiteade
Esimesest märtsist on Vaal galeriis avatud Laurentsiuse isikunäitus pealkirjaga „Dead Christ said LOVE“, kus on esitletud kümme spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud maali.
Näituse keskmes on üks motiiv – pealuu – millega mängivad kõik kümme teost. Iseenesest pole pealuu motiiv Laurentsiuse töödes võõras, kuid nüüd on sellele lisandunud okaskroon,…
Eesti Arhitektide Liidu vestlusringis („Võimuvõitlus arhitektuurimaastikul”, Sirp 7. 2011) heidetakse arhitektuurimuuseumile ette koostöö puudumist arhitektide liiduga. „Muuseumiga sisulist koostööd teha pole õnnestunud, selleks puudus selle juhil igasugune tahe,” ütleb Ülar Mark. Ja valetab. Sest pole võimalik, et ta ei tea, et arhitektuurimuuseum pole kunagi tagasi lükanud mitte ühtegi arhitektide liidu näitust. Alles 2010. aastal toimus Europan, nagu on toimunud ka kõik varasemad Europani näitused, oli EALi suur „Buum/ Ruumi” näitus,…
2011. aasta 1. jaanuaril möödub 20 aastat Eesti Arhitektuurimuuseumi asutamisest. Jah, just 1. jaanuariga 1991 dateeris tollane kultuuriminister Lepo Sumera muuseumi asutamise käskkirja. Lepo Sumera jääb meie ajalukku kui tõeline looja: tema ja Erkki-Sven Tüür musitseerisid soolalao avamisel ning veidi hiljem kirjutas Lepo Sumera soolalaole Eestis vist tänaseni ainulaadse ruumimuusika. Inimesed tulid selle muusika pärast, siin ruumis on hea olla, öeldi. Ükski minister pole suutnud rohkemat. Peeter Oleskile olen siiani…
„Arhitektuur pole olnud kunagi nii atraktiivne kui praegu ja nii sisutühi kui praegu,” ütles eakas, kuid heas vormis Hollandi arhitektuuriklassik Herman Hertzberger nädala eest arhitektuurisümpoosionil Rotterdamis Berlage Instituudis. „See arhitektuur on hingemattev, kuid … me vajaksime pigem hapnikku.” Pjedestaalil pole mitte majad, vaid ikoonid, hooned on muutunud turistlikuks atraktsiooniks, mis ei vääri arhitektuuri nime. Ka Hollandisse on kerkinud ehitisi, mida võib nimetada arhitektuurseks pornograafiaks (siinkohal näitas Hertzberger pilti Innteli hotellist…
Kriteeriumidest ja valikutest
Arhitektuurimuuseumis on haruldane võimalus viia end kurssi praegu Euroopas parimast parimaks peetava arhitektuuriga. Tegemist on Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemia valiknäitusega, kus on väljas arhitektide endi valitud Euroopas aastatel 2008-2009 ehitatud hooned. Nende väljavalijate hulgas ei ole arhitektuuriringkonna väliseid isikuid, sponsoreid ega poliitikuid, kes raha ja/või populismiga kogu protsessi metsa võiksid viia, nagu seda juhtub arhitektuurikonkurssidel. Kuid eks nagu kollektiivse otsuse puhul, on lõpptulemus…
Arhitektuurimuuseumis avatakse täna kell 16 kujurite ühenduse aastanäitus „Protsendiaeg”.„Hoogsale ehitustegevusele ja linna uuenemisele vaatamata kuuldub hääli, mis on vaheti väga etteheitvad, et kogu see ehituslik ümbersünd ei teostuvat õnneliku tähe all – uusehituste esteetiline, kunstiline või iluline külg jätvat soovida; meil kopeeritavat mannetult suurlinnade odavat, asjalikku kast-stiili; meie ehitusmeistrite jõuetu omalooming tulevat Tallinna uuele ilmele suuresti kahjuks” – nii kirjutati Pealinna Teatajas 1938. aastal (J. P. Tallinna uute majade ilust…
Täiendusi Kunstihoone ehitusloole
Tallinna Kunstihoone ehitamise lugu on tihedalt seotud nii Vabadussõja monumendi kui Vabaduse platsi ajalooga. Nagu monumenti nii paigutati ka Kunstihoonet küll Harjumäele, küll tagasi alla platsi äärde ning oli ka plaan ehitada kunstimuuseum ja Kunstihoone Vabadussõja monumendina Harjumäele. Hea, et see nii ei sündinud. Eriti pärast räiget ristisamba saagat võib elavalt kujutleda, kuidas sellele majale oleks hakatud peale suruma ka Vabadussõja muuseumi funktsioone ning riiklikult kurjustama vähegi vabameelsema…
Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni sünnist möödus tänavu 125 aastat. Need mehed on koos palju projekteerinud ning oma suuri tähtpäevi varemgi koos pühitsenud, mistõttu oli loogiline korraldada nende loomingu ülevaade ka nüüd kaksiknäitusena. Habermanni ja Johansoni ühisnäitus on ükskord juba korraldatud. Ei rohkem ega vähem kui juba 25 aastat tagasi olid Tallinna Pedagoogilise Instituudi saali akende alla pandud kitsad lauad, kus väljas mustvalged fotod ja Habermanni ja Johansoni projektide paratamatult…
„Linn tahab esineda esinduslikumalt, väliselt härrandlikumalt. Mis sest, et suures maailmas vähegi moodsaaja nõuete kohaselt korraldatud linnades väga harva võib leida nii väga kehvusega kollitavaid linnarajoone, kui Tallinnas; mis sest et suhteliselt kuskilgi moodsalt arenenud riigis korteriolud üldiselt pole kusagil nii kurvad, kui see on osaks Tallinna elanike enamikule; mis sest et meil suhteliselt ülikallid on elekter, trammisõit ja et enamik tänaval kergesti jalaluid võib murda halva sillutamise pärast –…
Arhitekt Raine Karp 70Arhitekt Raine Karp on viimasel ajal avalikkuse tähelepanu pälvinud vastu oma tahtmist ning mitte uute ehitiste, vaid sellega, et tema hooneid järjest maha lammutatakse. Sakala keskus läks, postimaja on teel, linnahalli peale ihutakse ka ammu hammast, esialgu näib, et suurtest ehitistest on pääsenud rahvusraamatukogu, kuid kes sedagi kindlalt teab. Suviste uudiste ajal tülitati arhitekti küll tema postimaja lammutamise uudisega seoses, kuid sünnipäev jäi suvereporteritel märkamata – muidugi,…
28. V antakse Barcelonas pidulikult üle tänavused Euroopa Liidu Mies van der Rohe nimelised kaasaegse arhitektuuri preemiad. 340 kandidaadi hulgast selekteeris väärikas erialažürii kõigepealt viis finalisti ning nüüdseks ka võitja, kelleks on Taani arhitektuuribüroo Snøhetta (arhitektid Kjetil Trædal Thorsen, Tarald Lundevall, Craig Dykers) projekteeritud silmapaistev ja silmipimestav valgest marmorist kaldväljakutesse mähitud Oslo ooperi- ja balletiteatri uus hoone.
Shanghai 2010. aasta EXPO Eesti paviljonikonkursitööd Rotermanni soolalaos kuni 24. V.
I koht „Savecity.org” – Illimar Truverk, Andres Labi, Janno Roos, Ionel Lehari, Priit Hamer ja Kristian Paljasma.
II koht „Tuuletaru” – Inga Raukas, Oliver Soomets, Priit Mikk, Mart Mikk, Jan Graps ja Ken Ruut.
III koht „Valge jänes” – Priit Pent, Hille Ermel, Raul Järg, Kalle Kingsepp.
Ergutusauhind „Hoidis” – Gert Sarv, Oliver Alver, Kard Männil, Loreida Hein, Eduard Tihhonov, Kristo Kaskpeit ja…
Näituse kuraatori Kim Sung Hongiga vestleb Karin Hallas-Murula
KOREA kaasaegse arhitektuuri näitus „Megacity network” („Megalinna võrgustik”) Rotermanni soolalao suures saalis kuni 21. IV
Rotermanni soolalaos avatud Korea kaasaegse arhitektuuri näitus on muuseumi seni üsna Euroopa-keskse pilgu teadlik pööramine Aasiasse. See pole küll päris esimene kord (2002. aastal oli soolalaos Jaapani arhitektide grupinäitus), kuid muu Aasia on seni meist kaugele jäänud. Teame ja tarbime küll Eestis Kia ja Hyundai autosid, Samsungi…
(Algus eelmises Sirbis)
Paljud Euroopa suured staarid olid 2008. aastal hõivatud Aasias, mõtlen muidugi eeskätt Herzog & de Meuroni kuulsusrikast Pekingi olümpiastaadioni ning Sir Norman Fosteri maailma suurimat Pekingi lennujaama. Tänavuse arhitektuurielu kindlaks suursündmuseks saab Rem Koolhaasi ja Ole Scheereni kaua oodatud Hiina Kesktelevisiooni hoone valmimine, mis arvatavasti samuti mitmesuguseid preemiaid nopib, ent ei lase raugeda poleemikal, kas ikka on eetiline projekteerida ideoloogiaehitist nii kahepalgelisele tellijale, nagu seda on Hiina valitsus.…
Eesti arhitektuuriaasta kokkuvõttena on Sirbil tavaks avaldada ülevaade Eesti arhitektuurikonkurssidest, mis on küll tore dokumenteerimine, kuid kahetsusväärselt ei anna ülevaadet arhitektuuris tegelikult toimuvast. Maja paberil pole siiski see, mis valmisehitis, nagu ei ole stsenaarium veel miski film. Ei saanud ehitistest ülevaadet ka arhitektuuriaasta kokkuvõttest, sest seal räägiti rohkem arhitektuurist kõnelemisest. Iga-aastased „Projekt ja ehitused” on järjest õhemad ning bürood eelistavad end reklaamida sageli pigem arvutipiltidega olematutest hoonetest. Mingi ülevaade võiks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Rotermanni soolaladu enne ehk aastal 1994 ja kohe pärast rekonstrueerimist 1996. aastal.Ivar Vilde / Ajaloomuuseum ja Peeter Säre / Arhitektuurimuuseum
Rahvusraamatukogu fuajee uue sisekujunduse eskiis.VLS Interior Architecture
Ideevõistlusel välja käidud mõtet korraldada TTÜ ja Mustamäe linnaosa elanike ühendamiseks vabaõhuüritusi amfiteatri teostatud lahendus kahjuks ei võimalda – ei mahu siia ei esinejad ega publik.Karin Hallas-Murula
Kui 1972. aastal võeti valitsuses vastu otsus rajada Piritale puhke- ja spordikeskus, siis polnud seal veel sõnagi olümpiast. Tallinna olümpiapurjespordikeskus, vaade endisele Interklubile, nüüdsele konverentsikeskusele. Arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Avo-Himm Looveer, Ants Raid.Johannes Külmet / Arhitektuurimuuseum
Eestis on arhitekte algusest peale õpetatud tehnikaõppeasutuses, see on Tallinna Tehnikumis, siis TTÜs ning alles seejärel kunstiakadeemias. TTÜ arhitektuuriõpe. TTÜ arhitektuuri ja urbanistika osakond.