-
Näitus „Arhitekt ja tema aeg. VOLDEMAR HERKEL” Rotermanni soolalaos kuni 1. II .
Tänavu saavad 80aastaseks mitmed Eesti nimekad arhitektid: Voldemar Herkel, Dmitri Bruns, Olga Kontšajeva, Ülo Ilves ja Kalvi Aluve, oleks saanud ka Boris Mirov, Malle Meelak, Hubert Matve ja Olga Bruns. Enamik neist said arhitektihariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus ajavahemikus 1950–1954 lõpetas 113 arhitekti, kes kujundasid Eesti arhitektuuri näo pea poole sajandi jooksul. Vaatame nõukogudeaja arhitektuuri täna teise ja…
-
Kobas Laksa fotokollaaž „Pärast arhitektuuri” parimaks tunnistatud Poola paviljoni näituselt.
Eesti kollast toru on juba jõutud kõigi aegade parimaks paviljoniks (?) tituleerida. Idee oli tõesti huvitav (Ralf Lõoke, Maarja Kask, Neeme Külm), kuid selle teostus üllatas oma tõsimeelsusega. Veetigi terasest torutükid Eestist kohale ja keevitati 63 meetrit kokku, pärast seisab ees sama kallis lahtikeevitamine, kraanatööd (ja ka transport tagasi Eestisse?). Kas poleks sama ideed võinud edastada väiksemate summade ja näitusepärasemate materjalidega,…
-
Oslo ooperiteatri pimestavatele marmorväljakutele tullakse nagu randa. 2x KARIN HALLAS-MURULA
Avalikust linnaruumist räägitakse meil juba igal sammul. Sellest on saanud samasugune lööksõnapaar, nagu oli omal ajal „säästev areng”, mida igaüks tõlgendas omamoodi ja mille varjus sai segamatult demagoogiat harrastada. Ilus jutt avalikust ruumist saadab juba iga majaesise platsi või tänavakorrusele äriruumi tegemist. Sõnapaari kasutatakse aktiivselt arhitektide ühiskondliku positsioonivõitluse retoorikas, kus aeg-ajalt üritatakse koguni väita, nagu oleks avaliku linnaruumi tunnetamine arhitektide…
-
Arhitekt hobusel I ratsarügemendi koosseisus Lõunarindel. 1919. Arhitektuurimuuseumi foto.
22. veebruaril möödus 120 aastat Eesti tipparhitekti Edgar Johan Kuusiku (1888–1974) sünnist. Kuusikul oli õnn projekteerida palju huvitavaid hooneid: Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soansiga), Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas (praegune kaitseministeerium Sakala 3, 1939–1947), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos Anton Soansiga), rida korterelamuid (Sakala 4, Tina 17, mõlemad 1936 jt). Kuusik võitis Tallinna kunstimuuseumi konkursi (1937, koos Erich Jacobyga,…
-
Võidutöö märgusõnaga „E. V. Saatkond”: perspektiivvaade, Edgar Jacoby ja Hermann Berg.
Eesti Vabariik on ehitanud välisriikidesse kaks uut saatkonnahoonet: 1933. aastal Helsingisse ning 1997. aastal Vilniusesse. 1938. aastal tehti arhitektuurikonkurss Eesti saatkonna hoone ehitamiseks Riiga, kuid siis jäi see ehitamata. Nüüd, mil saatkonna ehitamine Riiga taas käsil, on põhjust tagasi vaadata, millised olid arhitektuurivõistlusele esitatud tööd 70 aastat tagasi ning milliste kriteeriumide järgi otsuseid tehti.
-
Saatkonnahoone konkursist žüriiliikme pilguga
Uus ärikeskus Pekingi arhitektuurikeskuses eksponeeritud hiigelmaketil. Keskel Rem Koolhaasi telekeskuse CCTV hoone. Karin Hallas-Murula
-
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas äsja Esti Kultuurkapitali sihtkapitalide uued liikmed. Nimekirjadest nähtub, et igasse sihtkapitali on kinnitatud ka üks kultuuriministeeriumi nõunik: kirjandussihtkapitali Krista Ojasaar, helikunsti Marko Lõhmus, kujutavasse ja rakenduskunsti Helene Tedre, arhitektuuri Laila Põdra, näitekunsti Tõnu Lensment ja rahvakultuuri Marju Reismaa.
-
Ants Hein, Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe, 2007, 111 lk.
Kui mõelda Eesti iseseisvumisajaloo peegeldumisele ehitistes, siis meenub esimesena kolm hoonet: Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus, Estonia teater ja Riigikogu hoone. Kaks viimast on juba ammu monograafiatesse põlistatud, EÜSi maja seni polnud. Tänavu suvel ilmus Ants Heina „Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus” (Hattorpe, 2007).
-
Sloveenia arhitektuurimuuseumi Jože Plečniku loomingu näitus Rotermanni soolalao suures saalis kuni 22. IV.
-
Raamatusse kogutud koolide omaaegsed fotod on uurijatele hea tugimaterjal, kahju, et ei leia mitte ühegi arhitekti nime.
-
-
Suurlinnalood Veneetsia X arhitektuuribiennaalilt
-
10aastases soolalaos on vaadata 10 arhitektuurinäitust.
-
Mart Siilivase Tartu arhitektuuri uurimus pälvis Ervin Pütsepa preemia.
-
Mõistuspärasuse võimalikkusest tänapäeva arhitektuuris
-
-
Üldplaanis on eesti ja soome arhitektuuriesteetika ja vormikultuur sügavalt sarnased.
-
1. augustil tähistas 85. sünnipäeva Eesti Arhitektide Liidu vanemaid liikmeid Raul-Levroit Kivi. Sel puhul andis arhitektuurimuuseum välja tema artiklite ja mälestuste raamatu ?Tartu planeerimisest ja arhitektuurist?. Õieti on see esimene raamat, mis on pühendatud sõjajärgse Tartu linnaehituslikule kujunemisele ja arhitektuurile. Legendaarsest Matteusest on küll väiksemaid bro?üüre publitseeritud, kuid ulatuslikum monograafia on veel kirjutamata.
-
-
KUMU 2004. aasta septembris. Piia Ruber
Eesti on edu maa. Juba kümme aastat on see olnud meie juhtiv ideoloogia ning liberaalne vabaturg, turundusideoloogiad ja tarbimismentaliteet on tunginud kõikjale. Märkamatult oleme nendega harjunud ka kultuurisfääris. Kui varem kultuuri loodi ja nauditi, siis tänapäeval toodetakse ja tarbitakse. Kes mäletab enam aegu, mil kunstnikul ja heliloojal oli piinlik rääkida rahast? Peame loomulikuks, et meid ümbritsevad kontserdiprojektid ja projektikunst, mille ühine tunnus on see, et…
-
Lõppes Euroopa esimene arhitektuurifestival
Viini arhitektuurikeskuse uusim näitus ?Sociopolis? käsitleb inimlikku miljööd kaasaegses linnas (avatud 28. X ? 31. I 2005).
-
Veneetsias kestab arhitektuuribiennaal
Daniel Libeskindi dünaamilise projekti järgi hakatakse ehitama teatrit Dublinis, valmib 2007.
-
Karin Hallas leiab, et näitus Konstantin Pätsi Tallinnast võiks ajendada mõtlema nii linnaehituse järjepidevusest kui linna ja riigi rollist selle tagamisel.
