Kunstiakadeemia rektori hääletamine, nagu ka muud valimised, oli põnev troonide mäng, mille taustal figureerinud kokkulepped ning põrkumised joonistuvad välja alles sügisel. Nagu meie maa lugu on ka selle õppeasutuse pärand vastakas ning väärib taas mõtisklemist, mida üldse tasub ajaloost ning eelkäijate tegemistest väärtustena kaasa võtta.
Kunstiakadeemia eelkäijaks olevat kunsttööstuskooli juhtis 1914–1934 sajandi algul Peterburis Stieglitzis õppinud Voldemar Päts. Tegemist oli kutsehariduse entusiastiga, kelle kohta kirjutab Mart Kalm kenasti: „Temast ei saanud…
Soome on tundunud ikka nagu parem Eesti: mitte just Atlantis ega ka Shangri-La, ent sisukas, tarmukas ja hooliv. Soomlastelt oleme saanud kolmejalgse tabureti ja „Kalevala“ vennapoja, Nõukogude süvaperioodil kapitalismiarmastuse, aga ka kelmikama saunakultuuri ning igal ajal innustavat arhitektuuri, muusikat ja moodsaid mõttevoolusid. Äsja PÖFFil linastunud Soome menubändist Dingo rääkiv „Levoton Tuhkimo“ ehk „Rahutu Tuhkatriinu“ ja mulletirohke „Ohjus“ ehk „Rakett“ panid põlvkonnafilmidena põhjaeestlase lihtsusest hoolimata heldima – see oli ja on…
Disainiauhindade pretendentide näitusel vaatasime naistega nõutult kohe tükk aega lopergusi metallist vigureid, mis osutusid kõrvarõngasteks. Tanel Veenre disainitud, materjaliks Boldi elektritõuks. Tallinna vanalinnast Pika tänava festivalilt jõudsid avalikkuse ette mune kõrva ja rinda ning mulda ja leibagi eheteks vormiva Kristiina Lauritsa looming, kus omakorda oli kasutatud Veenrest järele jäänud kunstkivikilde. Lauritsa taktika mõjub sümpaatsemalt kui töötajate sotsiaalkaitset ja jalakäijate heaolu eirava firma turundusmuinasjutt. Ometi pakub võlts ökopaatos meelerahu, umbes nagu…
Jaama tänava uuenduskuur treenib nõmmelasi parema avaliku ruumiga ning küpsetab avalikkust ette, et keskkonnasõbralikud liikumisviisid peavad olema mugavad.
Sel ajal kui on põhjust kukeseeni ja kitsemampleid otsides metsas detektiivitööd teha ning hallid ajurakud saavad tööd ujumiskoha valikul, on põnevat uudistamist siiski ka meie väikestes linnades.
Põlva kultuurikeskuse juures on püsti kraana ja seega ka arutelu, et ega siingi lörtsita ära linna sümbolit, raisates asjata raha, sest peo- ja mängupaiku on justkui üleliiagi. Nimelt rajatakse linnust meenutava hiidhoone katustele taevaparki. Kolmest katuseterrassist esimesed kaks valmivad kohe-kohe augustikuiseks sissepühitsusfestivaliks, viimane ja…
Vastvalminud näitusel pole hüpatud üle oma varju: näidatakse esemeid, mida siinsetes kodudes on kasutatud, ning pole püütud midagi osta või välismaalt laenata.
Suurte oluliste probleemide kõrval, nagu vaesus või süvenev ebavõrdsus, on lausa piinlik mureliku suuga sõna võtta väikeste proosaliste kribalate pärast, mis häirivad küll iga päev kümnete tuhandete inimeste elu. Nimelt rääkida ühissõidukipeatuste puudulikust disainist.
Trolli, trammi ja bussiga sõitis Tallinnas mullu ligi 133 miljonit inimest, kellele lisanduvad rongi kasutajad. Ometi peab selleks, et teada saada, millal on bussi oodata, kohati maadligi roomama, mõistatama, mis on rokakihi või sodi all või milline…
Arhitektuuriajaloost vaatavad vastu mitmed eksperimentaalsed lavad. Rahvusaate pühapaikadeks peetavate platside sappa sobib jääpurikatega Keila laululava ilusasti.
Äsja kuulutas Jõhvi vallavalitsus välja keskraamatukogu-kogukonnakeskuse ideekonkursi. Hoone peaks tulema kanti, kus mullu sai valmis uus põhikoolihoone (Kauss Arhitektuur). Kõrval asuvad riigigümnaasium, spordihoone, staadion, samuti kunstikool ühes noortekeskusega, lähedal on kaks lasteaeda – millest üks on Kalevipoeg, huvitav, kas Buratino- ja Potsataja-nimeliste tulevik) –, kortermajad, poed. Võib nõustuda korraldajatega, et hariduslinnaku üldilme on siiski juhuslik ja koos uue hoonega tasub luua terviklik hubane linnaruum. Seda enam et alast on saamas…
On nii külm, et üle pika aja saab edukalt ehitada pealinnaski lumelinna. Nõos valmis aga 11meetrine hiidlumememm, mis tundub ühtaegu opakalt lõbus ja ka uudne. Kas tõesti ei ole võimalik elada ilma rekordite ja mõõduvõtmiseta? Isegi lugeda ei saa enam niisama: kõik moodsad inimesed andsid aasta lõpus teistele teada loetud raamatute ning lehekülgede arvu ja telekaski näidati hiljuti naist, kes oli aasta jooksul lausa 414 teost läbi lugenud. Ja enne…
Miks mitte näha nn Lollidekülas ajastuomast väärt miljööd? Vanalinnas uudista keskaega, Kalamajas puitaguli esteetikat, paepealsel naudi üleminekuaja pööraseid unistusi.
November algas paraja purakaga, kui linnapea Mihhail Kõlvarti laia selja taha varjunult esitlesid esiti anonüümsed ruumiloojad mereäärse piirkonna tõlgendust, kus puudus surutud ja paranoilisel ajal Tallinna merele avanud sümbolhoone – linnahall. Seda oligi oodata, sest aeg on väga sobiv.
Juba mullu pelgasid Nõukogude ajal püstitatud monumentide kaitseks sõna võtnud, et Ukraina-Venemaa vahelise sõja tuules saabub järg peagi arhitektuuri kätte. Kui toona taheti maha kratsida viisnurki ja Estonia laemaali, siis nüüd on…
Mesopotaamia ühest nn kuninganna ehk siis ülikutega seonduvast hauast leiti imeline härjapäine kuldlüüra. Koos sellega oli ohverdatud naisori, kelle käed olid asetatud lüürale. Võime öelda, et muusika oli aus, inimelu ilmselt mitte.
Praegu on riigis tähtis hea elu ehk siis heaolu, see, et puudust ei kannataks keegi. Hea võiks olla nii füüsilises kui ka vaimses plaanis, nagu teeb rõõmu näiteks Vana-Kalamaja tänav: kõigisse liikujatesse on selle planeerimisel suhtutud lugupidavalt ning lisaks on…
Suvised rängemad mõttetalgud seisnevad peamiselt selles, kas maasikate seast valida Sonatat või Asiat; kas kukeseeni peaks juba ostma või on lootust, et hind läheb soodsamaks; kuhu minna ujuma.
Siiski tuleb robinal uudiseid võimsatest ja ka jõledatest come back’idest, mis sunnivad küsima, kuidas tuleb ajalooga ringi käia. Ma ei mõtle siinkohal staararheoloog Indiana Jonesi, kes kadunud Kihnu Virve kombel rahulikult pensioni veeta ei oska.
Juunis toimus kaks põnevat sündmust. Esmalt avati kaitsemaagiliste rituaalide…
Seis on selline, et avalikus ruumis diskrimineeritakse kõiki. Linnades on vaja nüüd ja praegu mugavaid ning ilusaid käimlaid, mida hädalisena taga ei pea otsima.
Sel nädalavahetusel toimub Türi lillelaat. Eelmisel peeti Luige kevadlaata ja ülemöödunud nädalal Tagadi vanavaralaata (peenemalt, restauraatorite päev), kus müüdi kõiksugu kraami tuletõrjekiivritest ja piduriklotsidest hitleriaana ning punaordeniteni. Tuhandete kaupa lettideni trügides või šašlõkisabas seistes leiab meie inimene nii omalaadse osaduse. See näib lausa pisut ülev.
Johann Wolfgang von Goethe kirjutab oma Itaalia märkmetes Verona iidsest amfiteatrist umbes nii, et tolle ehteks on rahvas ise – ehitis on tehtud, sestap et imponeerida…
Tuntakse küll mõnd Wladovsky maja ning tema eesti arhitektide maitsemeelega põrkunud kosmopoliitset dekoratiivset laadi, ent nüüd saab temast rohkem teada.
Betoon on suurepärane materjal, millest saab teha teekonstruktsioone, vett, kuumust ning rahvamasse taluvaid ehitisi, monumente ja väikevorme, tüüp- ja tehaselahendusi.
Vahest polegi väga riukalik mõelda, et inimene on nagu kiisu või kutsu. Urineerimise asemel märgistame oma territooriumi küll piiritara või kuusehekiga, ent kontseptsioon on sama. Rohketest subkultuuridest ja sallivusest hoolimata käib hoogne punaste joonte tõmbamine. Nii on ju päris kurbnaljakas, et vasakpartei, mille liikmeid peeti juhuslikeks klounideks ja keda reitingutes ei vilksatanudki, sai rohkem hääli kui parempartei, mida võeti jõle tõsiselt. Vasakparteilasi polnud laiemale avalikkusele enne valimistulemust olemas. Nad olid…
Saksa romantiku Caspar David Friedrichi kuulsal maalil „Rändaja udumere kohal“ (1818) imetleb kaljunukil vaataja poole seljaga seisev mees hunnitut udusse mähkunud vaadet. Ses on lootust ja tabatud imet. Päris ime, vahest ainult õige kribul õnnehetk, tuleb meiega tuppa pimedal ajal süüdatud küünla leegiga. Alati pole palju vaja. Äpu näärilaulu kõige halearmsamas kohas soovitakse, et lapse hing ei väriseks. Murelikul ajal tahaks siiski Priit Aimla sõnade vaimus uskuda, et maa peal…
Mihklikuu lõpus toimus absurdihõnguline galaõhtu, kus sisuliselt burleskitari rinnakeerutuse saatel ulatati Bruno disainiauhind põiekateetri kinnitussüsteemi eest Henry Markus Gregoryle, Kertu Liisa Lepikule ja Linda-Maria Varrisele. Pole midagi parata – moodsad ajad! Ameerikalik stand-up’ki valmistab aina enamatel üritustel piinlikkuse piina. Veel said meie parima disainina pärjad pähe näiteks Siim Karro seentest lamp ning Sirli Ratasepa kavandatud tanksaapad, mille tald on tehtud autorehvist, ka Velveti tehtud praeguseks läbi saanud Eestimaa Looduse Fondi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Otsuste tegemisel võiks terasemalt vaadata linna kõndijate vaatepunktist, sest jalgsi kõnnib suurem hulk inimesi kas või veidikenegi ning selline on ühtlasi kõige loomulikum, aga ka tervislik ja säästev liikumisvorm.Andres Putting / Delfi Meedia / Scanpix
Hallide majade taustal tunduvad pastelsed roosad ja sinised väikevormid armsad. Ka naturaalne puit ning vineer on kontrastne jaheda betoonist ning plekiga üle löödud arhitektuuri taustal.Martin Siplane
Jaama tänava kujundusvõttena on kasutusel väikevormidega teatud alade autoliiklusele piiramine.2 × Piia Ruber
Kuigi autentseid mööbliesemeid pole meie piirkonnast alles just liiga palju, avaneb näitusel Eesti kodude sisustusest, fookusega tsaariajal, tõetruu ning ilmekas pilt.Vahur Lõhmus
Tehumardi monumentaalansambel (Allan Murdmaa, Riho Kuld, Matti Varik, sammas valmis 1966., II järguna vennaskalmistu 1975. aastal) on muinsuskaitse alla võetud kui Eesti XX sajandi teise poole kunstiliselt terviklik memoriaal. Praegu arutatakse, mis sellest edasi saab.Yksikuitaja / CC BY-SA 3.0 EE / Wikimedia Commons
Keila lauluava on hea lisandus siinsete omapäraste lavade ritta.Johan Tali
Roheline maja. Ado Eigi ja Niina Eigi, 1980. Arhitektuurimuuseum
Euroopas kasutatakse märgamise alternatiivina parkides ja haljakutel ka prantsuse juurtega meeste pissuaare. Prantslased kutsuvad neid 1830. aastal esmakordselt Pariisi paigutatud urineerimispaiku ka vespasienne’ideks.Charles Marville / Wikimedia Commons
Aleksandr Wladovsky projekteeritud Ellamaa elektrijaam Turba alevikus (avatud 1923).Iifar / Vikipeedia
Järve tornid paiknevad hiiglasliku mitmetasandilise ristmiku pervel ja sealt saab kiigata kaugele. See on üks väheseid kohti Tallinnas, kus tundub, et valitseb metropoli moodi kiirustav sagimine.Kaido Haagen