Paljude Eestimaa paikade uhkuseks on oma rahvamaja. Ometi pole rahvalikkus alati see väärtus, mis just tingimata kilbil on. Pigem ihatakse hästi tehtut – peenelt väljendudes – ülevat. Selle mõtteviisi juured on osati möödanikus.
Nimelt avaldusid Nõukogude ajal kultuuris vastuolulised taotlused: ühelt poolt prooviti rõhutada kunsti kuulumist rahvale ehk antielitaarsust, teiselt poolt nõuti kohalikul tasandil professionaalset kõrgtaset. Nõnda kirjutatakse 1953. aastal Kohtla-Järve sammasportikusega palee (valminud 1952) programmi kohta kriitiliselt, et erinevalt vennasvabariikide…
Nädalavahetusel tutvustan Tallinna vanalinnapäevadel kaks korda stalinistlikku arhitektuuri. Näitan punatähti, sirpe ja vasaraid ning räägin, kuidas ohvitseride maja laemaal loob seoseid Estoniaga ning kuidas sel kujutatakse sõjalaevastiku päeva tähistamist. Ajaloolistelt piltidelt vaatasin isegi, et sel puhul toimus Pirita jõel vaatemäng, kus rahvas nägi muistseid sõdalasi, Stenka Razini vürstitari jõkke heitmas, tossu ajavat laeva Servjuga kinokomöödiast „Volga, Volga“ ning piraatide ja kaupmeeste võitlust. Ilmselt oli see oma kohatuses sama naljakas kui…
Mustamäe vajab töökohtade-teenuste hoidmist, aga ka intiimset-lokaalset mõõdet, kus on kohta mitmekesisusel, aktivismil, eri identiteetidel ja linnaloodusel.
Nõukogude ajal oli kättesaadava ilu ja armastuse etalon Bahtšisarai Pisarate purskkaev. Selle olla teha lasknud khaan oma ühe noorelt surnud naise mälestuseks. Veenire voolas mööda valgeid marmorkausikesi, kujustades vaatajale meelepäraselt kas leina ja seda, kuidas aeg haavad parandab, või siis seda, kuidas väikesed piisad kivisse augu õõnestavad. Menukaks on purskkaevu siiski teinud hoopis Aleksandr Puškini romantiline poeem. Teine Krimmi tõmbenumber oli Pääsupesaks (Schwalbennest) kutsutud loss otse kaljunukil. Nii ilus ja…
Kuldse Kodu juures seisvad meie vanimad suurejoonelised arhitektuursed skulptuurid ehk arhitektoonid eristuvad omataoliste seas eriti kõrge kunstitaseme poolest.
Skulptoril on mõistlik jääkamakad tellida Lätist. Tehases valmivad ilusad kuubikud, mis on läbipaistvad ja puhtad. Muidugi võib ka ise mõnel veekogul jääd kasvatada, aga see on rist ja viletsus. Kapsaussid kimbutavad peenramaal, aga siingi tuleb oma lapi eest hoolt kanda, lumi ära pühkida ja loota, et ühtlast külma peab. Muidu on tulemus liiga vöödiline, mitte klaasi meenutav kuup. Selliseid helkivaid kujusid tahab rikas oma sünnipäevale või pulma, firma uhkele peole…
Maakondadest tuleb kosutavad uudiseid. Avinurme Puiduaidas pakutakse pika nokaga metskurvitsa suppi. 100aastane lahkus Pilistvere hooldekodust, sest tal ei lubatud puid lõhkuda. Muhumaal tekitas aga elevust jaanalinnufarmist ära kapanud sebra. Tõrvas sai juba paika 12meetrine jõulukuusk, mis on pärit Ritsust. Jõgeva puu on kõrgem – 15 meetrit, see saadi nimekaimult – Jõgeva alevikult.
Häirimatu omas rütmis kulgemine tundub kuidagi ehedam, see päris elu. Ometi võbeleb hing Valgevene inimkilpi vaadates ja sunnib küsima,…
Targad inimesed on öelnud, et pakirobotid toovad välja meis parima. Nende disain paneb heldima ja kutsub paitama ning otse loomulikult pildistama. Vaesekesed, kes inimesest palju seaduskuulekamatena üle tee ei julge veereda või lumehange kinni jäävad, sünnitavad meeleliigutust. Halearmsate robotitega tellitakse ainuüksi seepärast toitu, et see lahutab meelt. Virtuaalmaailmas konkureerivad pakirobotid edukalt mossis kasside ja „Rannamaja“-staaridega.
Kas 222 euroga elatuma pidav rahvapensionär kogeb empaatiat ehk mõistmist ja kaasatundvat suhtumist vaid pakirobotiga võrdväärse…
Presidendi paika sättimisega sai küll nokk kinni, kuid nüüd on saba lahti taas Eesti Rahva Muuseumil. Kes saab selle juhiks? Võiksime mõelda vaatajate silmis kas piinlikele või kelmikatele kombinatsioonidele, näiteks et kolmandat korda tuleb oma taret uueks looma Tõnis Lukas või hoopis ennast veelgi tublima juhina näidanud Sirje Karis. Seda võib teha nii mõõduvõtmisena kui ka näiteks kirjandusmuuseumi või Tartu linnamuuseumi liitmisena. Teatavasti on meie otsustajad igati nutikad ja kui…
Paul Kondasel on tore pilt „Maasikasööjad“, kus talle omaselt punnsilmne ja kõrgelaubaline seltskond marju nautleb. Maal on kuidagi eriti aktuaalne tänavu, sest hirmsooja suve tõttu on meile avanenud haruldane võimalus elada peaaegu ainult maasikatoidulisena. Raske on mõtiskleda ka millegi keerulisema üle kui randade veetemperatuur või mitmesuguste kokteilide kangused ja nõrkused. Maailm on täis rõõmu, kergust ja muidugi päikesepaistet.
Nagu teada, on Paul Kondas (1900–1985) meie üks kuulsamaid harrastuskunstnikke. Ometi on tema…
Esmaspäeval algas kolm nädalat vältav suurejooneline õppus Kevadtorm. Ligi 7000 meie ja liitlaste kaitseväelast treenib, et meie armast väikest riiki, mis on otsekui metsmaasikas (ütles keegi kord), mitte keegi noppida ei tihkaks.
Tänapäeval pole õppusel paugutamine, metsas müttamine mingi ekstreemsus. Hoopis äärmuslikum on telefonide ärakorjamine ehk siis nutipaast: kolm nädalat Twitterita!
Meeldivad sulle siis suurte silmadega jaapani plüüsnukud fumo’d, Sinine Äratus või oled teisipäeval hinges tähistanud vikerkaarevärvi keerulise nimega tähtpäeva – ole…
Pärand pole ainult „Kalevipoeg“, vaid ka vanad majad. Ka vanades majades, nagu vanades inimesteski, ei tohiks näha ühiskonnale koormat, vaid tänu nendele on meie maailm rikkam.
Uus arhitektuur on meelihaarav. Narva sisekaitseakadeemia õppe- ja majutushoonesse punased pesuruumid teinud sisearhitekt Mari Põld rääkis, et kui üldiselt on Narva interjöörid pigem konservatiivsed, siis selline värvisahmakas kõditab ja äratab hommikuti üles.
Vanasti – pandeemiaeelses maailmas – käisid eesti talupoeg ja vurle kõditust otsimas välismaal. Räägin minagi tudengitele, et kui kunagi taas Viini satutakse, võiks oma silmaga vaatama minna Adolf Loosi kujundatud mikroskoopilist American Bari kohe Kärntner Straße külje all. Punane…
Kaheldamatult on Maile Grünberg üks originaalsemaid sisearhitekte, kelle kõik teosed paistavad silma suurepärase stiilitunnetusega.
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvis Maile Grünberg, „särav loojanatuur, kes on kujundanud Eesti ruumikultuuri pool sajandit, loonud nii unikaalmööblit kui ka tööstuslikku mööblidisaini ning kelle käe all on sündinud rohked avalike hoonete interjöörid, alates olümpiaregatiks valminud Tallinna lennujaamast kuni uuenduskuuri läbinud nukuteatrini“.
Oma mitmekülgsusega on Grünberg tõepoolest eesti sisearhitektuuri ja mööblidisaini tähttegija. Vabamates oludes ja…
Tänase arenenud maailma hoiakut võiks iseloomustada mõttega „ebapuhas ei päri taevariiki“. Koroona suhtes on kehtestatud nulltolerants: enne geiorgiale ja glamuursele moešõule ei saa, kui üleüldine hügieen on tagatud. „Vali süst või lahku töölt, teenindame vaid vaktsineerituid,“ on kõlanud juba üsna õõvastavad hääled. Viibivad vaktsiinidoosid ja laiendatud piirangud on süvendanud frustratsiooni ning paljud on…
Kadrioru lossis on praegu avatud ilus väike näitus kasside ja koertega piltidest. Saab teada, et sageli ei anna kiisud ja kutsud lemmiku ja jahiseltsilisena edasi mitte niivõrd omaaegset olustikku, vaid kannavad endas mitmesuguseid varjatud tähendusi. Näiteks kui naine peletab pealetükkivat koera, siis seostub see kiimas mehe tõrjumisega. Või miks on üks miisu mähitud…
Koolivaheaeg on üks issanda vits. Siis kulmineerub surve midagi teha ja kuhugi minna. Nimelt peab millegipärast puhkusel olles tingimata vahetama asukohta, minema kas või maale, olema liikumises, tegema vähemalt remonti või aiatöid.
18. X õhtune „Aktuaalne kaamera“ näitaski püüdlikke lapsevanemaid, kes korralike inimestena on puhkamist programmiliselt võtnud ja läinud toruküllasematesse spaadesse. Kuressaare, Pärnu, Narva-Jõesuu,…
Näitusega „Scripta manent“ kinnitati, et kõrgkultuur on omamoodi rariteet, mis on alati nõudnud tegijalt, aga ka naudingut ihalevalt vaatajalt pingutust, eelteadmisi ja pühendumist.
Rahvusvaheline köitekunstinäitus „Scripta manent“ Arsis 12. IX – 3. X.
Hurraa! Põhiliselt piltilusaid, teisal oma patsaanliku imagoga, aga kohati vaata et kitši ja muidugi peamiselt ikka nahka köidetud teoseid esitav võitluslik näitus-festival on jälle teoks saanud.
„Scripta manent“ on meie nahakunstnike au ja uhkus, kus…
Meie riigi püha lehm – majanduskasv – on päris kängu jäänud ja seega on vaja välja mõelda nutikas plaan, kuidas õnn jälle õuele meelitada. Kahtlemata saab riik omalt poolt takka aidata ning pakkuda inimestele tööd ja leiba.
Üks täitsa asjakohane retsept on algust teha…
Meie riigi püha lehm – majanduskasv – on päris kängu jäänud ja seega on vaja välja mõelda nutikas plaan, kuidas õnn jälle õuele meelitada. Kahtlemata saab riik omalt poolt takka aidata ning pakkuda inimestele tööd ja leiba.
Üks täitsa asjakohane retsept on algust teha…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lennuki tänava miljöö XIX sajandi alguses ja praegu.Jacob Johann Malm / Tallinna linnamuuseum ja Karin Paulus
Mustamäe muidu väsinud väliruumi kvaliteeti aitab tõsta hiljuti uuendatud Männi park, maastikuarhitektid Lidia Zarudnaja, Kersti Lootus, Kadri Uusen, Liivi Mäekallas.Karin Paulus
Tartus on praegu eramuuseum 250 inimest mahutavas 1979. aastal valminud tsiviilkaitse varjendis, mis asub aadressil Tehase 23.Kristjan Teedema / Postimees / Scanpix
Vastupidi Nõukogude aja masselamuehitusele ja kosmopoliitilise nõukogude inimese aretamise ideoloogiale toetavad arhitektoonid identiteeti, loovad kodukohatunnet.Karin Paulus
Arhitekt Must – Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver.Piia Ruber
Rotermanni kvartali leivavabriku ümbersünd kontorihoonena (Koko arhitektid).2 × Piia Ruber
Fortuuna kvartalis pole tahetud midagi jätta fortuuna hooleks ning panustatud on kaose võimendamisse. Ühel juhul (Fortuuna 23) on viilkatusega ühekorruselise majakese hoovi kerkinud musta värvi Tiit Silla töö.Piia Ruber