Lina Nordquisti romaan „Järgnen sulle“ pakub vastukaalu kõigile psühhoteraapilistele teooriatele, mis sunnivad inimesi konfliktide lahendamiseks üksteisega rääkima.
Olga Tokarczuk mängib inimese põhiliste igatsustega, eriti sellega, et hing igatseb kehast vaba olla. Just seetõttu sunnib hing keha rändama, liikuma, kohti vahetama.
Hea ajakirjanikuna on Marianne Mikko osanud lahutada olulise ebaolulisest ja läheneda igale teemale süsteemselt ja loogiliselt.
Mäletan, et kui hakkasin kirjutama arvustust Marianne Mikko eelmisel aastal ilmunud ja tema poliitikukarjäärist rääkivale raamatule „Koridorides libedal jääl“ (Marianne Mikko OÜ, 2020), siis olid parajasti ilmunud raamatuturule Olav Osolini lahedad memuaarid. Ei pea olema hiromant, et aimata, kumma raamat pälvis suurema lugejamenu, kuigi tuntud nimed ju mõlemad. Marianne Mikko raamat on…
Kärt Hellerma on kirjanik, kriitik ja ajakirjanik. See luuletus on kirjutatud 2013. aastal, kuid sobib ka praegusesse aega.
Vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
ja ootan et tärkaks
roos rannaliival
mu mulda täis suust
„See sinine sirjendav kaugus“ pakub sümboolsest mõtlemisest kaugenenud põlvkonnale tänuväärse sissevaate eesti klassikalisse luulekultuuri.
„See sinine sirjendav kaugus“ on väikeseformaadiline, tagasihoidliku välimusega raamat, mis raamatupoes ei pruugi esiti silma jäädagi. Ent kahvatute sinivalgete kaante vahel on peidus kirev ja mitmemõõtmeline, eri žanre hõlmav, suisa müstilise haardega kunstiprojekt, kus keskmesse on koondatud Bernard Kangro luule, aga ühtlasi väljutud sellest, kulgetud paiguti algmaterjalist nii kaugele, et see…
Kui käisin hiljuti raamatukogus uuemat kirjandust laenutamas, siis oli Leelo Lauritsa raamatuke sealt koju toodud kuhjas kõige väiksem ja õhem. Lugesin selle kiiresti läbi, aga tekkis tunne, et ühest lugemisest jääb väheks ja et tuleks lugeda pigem üksikute lõikude kaupa – natuke nagu laeva logiraamatut, mis koosneb lühikestest sissekannetest selle kohta,…
Philippe Delerm, Väikesed naudingud. Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Linda Uustalu. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2004. 87 lk.
Hille Karm, Saame kokku pühapäeval. Lühikesed linnajutud. Toimetanud Siiri Soidro. Küljendanud ja kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2012. 152 lk.
Tere, Hille,
sinu jutud (olen lugemisega kusagil poole raamatu peal) on olnud sellised armsad väikesed elamused,…
Doris Lessing, Vanaemad. Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 38.
Ja ma tundsin koos temaga, et minu elu nagu tema elugi võib tuua meile midagi mitte plahvatuslikult, vaid salakavalalt halba.Doris Lessing, „Kui vanad suudaksid”
„Kurjus,” kuulutas Mary lõpuks huultega, mis näisid olevat muutunud taignaks või saviks. Ja kui Rozi viimased…
Peter Handke, Tõelise tundmuse hetk. Vasakukäeline naine. Tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Tiiu Kokla. Kujundanud Helmut Polberg. Eesti Raamat, 1981. 200 lk.
Peter Handke, Kirjaniku õhtupoolik. Tõlkinud Tiiu Relve. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 18. 56 lk.
Suve hakul avastasin, et Peter Handke on jälle päevakorral. Loomingu Raamatukogu sarjas on ilmunud…
Karen Blixen, Seitse fantastilist lugu. Tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Rein Põder. Kaane kujundanud Ülle Marks. Eesti Raamat, 2011. 383 lk.
… Võtsin K. raamaturiiulist Isak Dineseni fotoraamatu. Pisike ämblik laskus raamaturiiuli kõrval alla, kõikus ja siples tasakesi imepeene niidi otsas, mis toavalguses aeg-ajalt särahtas – otsekui saatuse särav, juuspeen ling, mis sidus…
Epp Petrone, Minu Ameerika. Kriis. 3. osa. Toimetanud Kaja Sepp. Kujundanud Anna Lauk. Petrone Print, 2011. 400 lk.
Epp Petrone nüüdseks kolmeosaliseks kasvanud reisiraamatute sari „Minu Ameerika” on osutunud viljakaks mitmes mõttes. Esiteks sai ühest Eesti ja Ameerika vahel pendeldamise kirjeldusest alguse teekond, mis viis kirjastuse Petrone Print asutamiseni. Teiseks tõi see…
Oriana Fallaci, Kiri sündimata jäänud lapsele. Tõlkinud Anne Kalling, toimetanud Mall Põldmäe. Kujundanud Endla Toots. Koolibri, 2011.
Itaallanna Oriana Fallaci loomingut pole varem eesti keelde tõlgitud, seega on ta siinmail tundmatu nimi. Ometi kõneleb tõlkija Anne Kalling eessõnas väga kuulsast isikust: ajakirjanikust, kirjanikust, vabadusvõitlejast, sõjakorrespondendist, naiste õiguste eest võitlejast, inimväärikuse eestkõnelejast, üllameelsest…
Jüri Talvet, Jüri Perler. Isegi vihmal on hing. Oo Hamlet, mu vend. Kaane- ja vahepildid Lembit Karu, kujundanud Pent Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.
Vastates ühes möödunud aasta lõpul antud intervjuus Rein Veidemanni küsimusele, kes on luuletaja Talvet, ütleb küsitletav, et ta on „vaimne maailmarändur, kosmopoliit, kes aga ometi vajab rohkem…
Kriitika stiil on praegu ühelt poolt targem ja keerulisem, teiselt poolt kiledam ja toorem.
Üllatusega märkasin, et mu Eeva Pargi proosast kirjutatud lugu üle-eelmises Sirbis sattus kõrvuti noorte kirjanduskriitikute aruteluga kirjanduskriitika teemadel laiemalt. Nagu ikka, oli arvamusi sama palju kui kriitikuid. Lugesin huviga – ja läks isegi meelest, et eesti kirjanduselu…
Hoolimata väga tõsisest ja siirast alltekstist, on Helga Nõu eesti kirjanduse üks jultunumaid postmoderniste.Otsinud üles viimse kui ühe Helga Nõu raamatu, mis mul kodus oli, ja tekitanud nendest lauale kõrge kuhja, jäin mõtlema, et mis siis nüüd saab. Kas on üldse võimalik öelda nende kohta midagi üldist, mis kehtiks tingimusteta; kas…
On’s meil nüüd mitu kirjandust, nii nagu mitu Eestitki – ikka esimene ja teine ja vist juba kolmaski?
„On ju terve elu üks järgnevate uste avamine – laps astub koduuksest välja ja avab lasteaia ukse, siis algkooli ning teiste koolide uksed. Suurde maailma astumist võiks võrrelda ühest ruumist teise, ühest rollist…
On üks kultuuriliselt viljakas lunastajaliik – patuoinas-lunastaja. Just sellesse lahtrisse liigituvad need prostituutidest lunastajad, keda ikka ja jälle kirjanduses kohtab.
„Sa tahad olla niisugune nagu kõik teised. Aga enam sa ei saa. Sul pole tagasiteed endisesse maailma. Sinu poole vaadatakse teistsuguse pilguga. Sinule esitatakse küsimusi: kui kole seal oli?”
Svetlana Aleksijevitš, „Tšernobõli palve”
„Mul…
Mul ei ole autot. Mul ei ole Internetti. Mul ei ole mobiili. Mul ei ole kohvimasinat. Mul ei ole kirjutuslauda ega kummutit. Mul ei ole meest.
Mul on kolmekilone kaal, mille vanemad mulle kinkisid, siis, kui nad veel elasid. Mul on pliit Lõsva, mille ahi ei tööta. Mul on külmkapp Upo,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Jaapani õuedaam Sei Shōnagon (966–1025?) Kobayashi Kiyochika värvilisel puugravüüril (1896).Avalik omand / Wikimedia Commons
Olga Tokarczuk pälvis 2018. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Eesti keeles on Tokarczuki sulest peale „Rändajate“ ilmunud „Maailma kõige inetum naisterahvas“, „Algus ja teised ajad“ ning „Päeva maja, öö maja“. Nende ja paljude teiste poola väärtteoste eestindajat Hendrik Lindepuud tunnustati eelmisel nädalal Postimehes kultuuriveduri aunimetuse ja auhinnaga.Borys Nieśpielak / DeFacto / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Kärt HellermaArvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix