$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Lavastuse tegijate sõnul põhineb „tsau mis teed?“ kaks suve ja ühe talve kestnud koostööl, mille jooksul uuriti sõpruse tekkemehhanisme.
ERMi suurnäitusel „Kellele kuulub öö?“ avaneb ööelu laial skaalal: publikuni on toodud huvitavaid fakte, kuid mõned teemad jäetud siiski pigem hämarusse.
Maria Metsalu lavastus „Kultuur“ on teekond kultuurilise hierarhia tippu, et kogeda tühisust selle igal etapil.
Maailma nägemine annab võimaluse olla osa sellest, samuti informeerib, mida võiksime lisaks olemasolevale tahta. Mõnikord on Eestit parem vaadata kaugelt.
Liisbeth Horni hoogne „Tõsielu laulikud“ paneb juurdlema mõtlemise kõikvõimsa ja hävitava jõu üle, sealhulgas tõstatab aga ka küsimuse, kas elementide rohkus toetab või murendab nähtut.
„Moodsa elu õppetunnid“ avab ukse kahe maailmasõja vahelisse Eestisse ning paneb mõtlema sellele, kas mõne tava tagasitoomine tänapäeva ühiskonda teeks ehk head.
„Valge jänes, punane jänes“ eeldab publikult teadmatust ja usaldust ajal, kui kogu info on internetis kättesaadav, ning tõstatab küsimuse, millistel tingimustel on teatrimaagia võimalik.
The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“ paneb endalt küsima, kuivõrd mõjutatavad me oleme ning kas see, mis näib õige, seda alati ka on.
Helikunstniku ja muusiku Aivar Tõnso installatiivne etteaste Tallinna Kunstihoones kõditas kõrva, kuid nõudis galeriiruumi steriilsuse tõttu täielikku keskendumist.
Enne koroonaaega peeti kõik kureeritud elektroonilise muusika üritused öösel ning tantsijad läksid põrandale alles pärast keskööd. Kas piirangud on neid rituaale muutnud?
Helid hargnesid näituse „aias“ laiali ning mässisid kuulaja justkui pehme vatiteki sisse. Väljapanek toimis ansamblina, kus kord üks, kord teine solist esile tõusis.
Festival „Üle heli“ andis mõista, et peale ööklubide võiks olla paik, kus eksperimentaalset muusikat pakutakse tihedamini, kui seda nüüdisajal tehakse.
Tänavune rahvusvaheline etenduskunstide festival „SAAL biennaal“ jääb meelde kui abstraktne õnneotsingute kooslus praeguse tegelikkuse taustal.
Kumu väljapanek toimib sissejuhatusena klubikultuuri või ka selle kunstilise eneseväljendusena. Täitmata on küll jäänud kuraatori lubadus käsitleda selle jõudmist Eestisse.
Karolin Poska „Sinu nirvaanale“ on kogemuslik rännak näilise puhtuse teel tõelise puhastumiseni.
Sakslane oli viisakas oma soovidega, venelane kükitas kombetult kuhu tahtis.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.