Loodetavasti käivitab ülekuumenev planeet loovuse ja nutikuse ning sunnib leiutama teistmoodi olemisviisi. „Linnamaardla“ annab selleks lootust ja kutsub julgelt kaasa mõtlema.
Ees ei oota just mugav aeg: meil kõigil koos ja igaühel eraldi tuleb rohkem tegeleda nii tervise, kliima, energia, õiglase ruumikasutuse kui ka sotsiaalse õigluse teemaga.
Hea koolimaja on tark ja võimaldab muudatuste tegemist, toetab paindlikult õppijat ja õpetajat ning on ühtlasi õppevahend.
2017. aastal algas koolimajade kavandamise buum. Aastal 2019 korraldati juba kaks korda rohkem uute koolihoonete arhitektuurivõistlusi kui eelmisel kümnendil kokku: ühel aastal toimus 13 võistlust (eelmisel aastal toimus üldse kokku rekordiliselt 34 avalikku arhitektuurivõistlust). Alates 2000. aastast on toimunud kokku 33 arhitektuurivõistlust koolikavanditele ja vähemalt neli on praegu ettevalmistamisel või ootel, et…
Võib-olla on looduse vaatenurk võimalus taas linnaplaneerimises mõelda suurelt, käsitleda linna kui metsikut loodust oma äärmuslikeimas vormis.
Linnaplaneerimisest mõtlemise ja kõnelemise viis, mis 1990. aastatel oli arhitektide hulgas (ilmselt lootusrikka vastureaktsioonina kauboikapitalismile) pigem suurt mõõtkava ja visionäärlikkust rõhutav („üle majade lendav“), on viimastel kümnenditel järjest pragmaatilisem ja inimmõõtmelisem, keskendudes elulistele vajadustele ja väikestele rõõmudele, avaliku ruumi kvaliteedile, ligipääsetavusele ja võrdsetele võimalustele. See linnadele inimnäo (tagasi)andmine on…
Perifeeria varjatud potentsiaal avaneb näitusel tugeva minimalistliku installatsiooni kaudu, paradoksaalselt on see välja kasvanud hoopis vastupidise iseloomuga ruumist.
Paco Ulmani näitus „Heitmaa“ Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.
Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon kuklakarvu tõstva ruumielamuse. Võib-olla isegi selles järjekorras, et kõigepealt ruum ja seejärel pildid. Sellist vaikset, mõtlikku, aga sügavalt mõjuvat ruumimuutust…
Kuidas sünnib arhitektuur? Arhitektuuri tegemine, sellest mõtlemine ja selle sees elamine on väga erinevad asjad. Arhitektid armastavad nalja visata, et kõik teised teavad paremini, kuidas arhitektuuri teha. Selles on omajagu tõtt, sest eks ole iga inimene oma olemuselt natuke arhitekt, kujundades oma kodu, ehitades sauna või ladudes puuriita. Iga seda…
Eesti paviljon paistab silma asjalikkuse ja mõõdukusega. Kui paljud naaberpaviljonid püüavad publikut liimile saada edeva väliskesta või efektse show’ga, siis eestlaste väike puust majake selliseid trikke ei tunnista. Näidatakse ausalt ja rahulikult, mida see riik endast kujutab, ja lastakse publikul ise avastada. Paviljonil on palju nurki ja soppe ning igaühest…
I preemia – „Holly“, Siiri Vallner (arhitektuuribüroo Kavakava)
II preemia – „Rabav Rapla“, Kaie Kuldkepp, Häli-Ann Tooms, (maastikuarhitektuuribüroo Ateljee Rapla)
III preemia – „Pahupidi“, Johanna Holvandus, Mari-Liis Alasi, Sulev Nurme (maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae)
Žürii: Ilvi Pere, Tarmo Lukk, Valter Uusberg (Rapla vald), Terje Kruus (Rapla valla arhitekt), Kalle Vellevoog, Andres Alver, Katrin Koov (EAL).
Enamikul arhitektidest-žüriiliikmetest puudus enne töö alustamist igasugune lähem suhe Raplaga. Möödasõitjatena teame küll kahe torniga paekivist…
Ulla-Maija Alaneni näitus „Kehamaastikud“ Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis kuni 7. VI. Helikujundus Mikki Noroila ja Maija Ruuskanen, muusika Maija Ruuskanen.
Mis häält teeb ruum? Aga kuidas see käe all tundub? Kuidas ruum lõhnab? Ja maitseb? Pole just tavapärased küsimused ruumi kohta, aga just sellised kerkivad üles, kui liikuda ringi arhitektuurimuuseumi keldris Ulla-Maija Alaneni näitusel „Kehamaastikud“. Kehalisus ja enamik tajusid peale nägemise on igapäevasel ruumi tajumisel surutud kusagile teadvustamata…
EALi ja BFMi koostöös sündinud arhitektuurifilmide „katseaed” on andnud esimesed elujõulised võrsed lühifilmide näol. Arhitektuuri ja filmikunsti sümbioos on suurepärane näide valdkondade omavahelisest läbikäimisest, mis peaks õigupoolest olema kõige loomulikum asi ja liigirikkuse tagatis meie siinses kultuurilises ökosüsteemis. Sellist mitmekesisust toetavat nähtust tuleb tingimata edasi arendada. Järgnev arvustus on samuti üks katsetus – teha filmikriitikat arhitekti positsioonilt. Niisiis ei maksa seda liiga tõsiselt võtta: katsetada ja…
Klooga koonduslaagri ja Põllküla ingerlaste matmisala väliekspositsiooni ideevõistlus I auhinna (2500 eurot) pälvis töö märgusõnaga „Mäletame”, autorid Mari Rass ja Diana Taalfeld. II auhind (2000 eurot) läks tööle märgusõnaga „Mets”, autorid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. III auhinna (1000 eurot) sai töö nimega „Välendik”, autorid Martin McLean ja Tõnis Kimmel. Žürii liikmed: Marju Reismaa (Kultuuriministeerium), Inge Laurik-Teder (Eesti Ajaloomuuseum), Amnon-Juzef Luvištšuk (Eesti Juudi Muuseum), Andrei Kormašov…
Narva kivilinnafoorum 26. ja 27. IX Narva raekojas.
Arhitektuurikeskuse eelmisel aastal edukalt käimalükatud linnafoorumite seeria sai tänavu täienduse kaheosalise kivilinnafoorumite minisarja näol. Selle väikese täienduse taga on soov lahendada mõni spetsiifiline ruumiline ülesanne, kus arhitektid saavad abiks olla. Sihtmärkideks valiti Narva vanalinn ja Tartu Annelinn. Siinne kirjatükk tutvustab lähemalt Narva foorumit.
Intervjuu Eva Castroga
Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) üks peakülalisi on Eva Castro, kes esineb 9. septembril Kultuurikatlas sümpoosionil, kus käsitletakse maastiku-urbanistikat kui hübriiddistsipliini, mis ühendab maastikuökoloogia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonna. Eva Castro on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt, kes juhatab Londoni Arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis (Architectural Association School of Architecture) 2003. aastast peale maastikuurbanismi teemalist magistriprogrammi. Programm on kaheteistkuuline stuudiopõhine magistrikursus, mis hõlmab disainistuudio, vastastikku seotud töötoad ning loengute ja seminaride seeria.…
Kui arutasime eelmisel talvel koos urbanistika õppetooli professori Panu Lehtovuoriga, mis võiks olla see urbanistika ja linnamaastiku ühisosa, mida kevadisel konverentsil käsitleda, leidsime, et kõige huvitavam ja samas vähe käsitletud linnaruumi osa on tavaline tänav. Meile tundus, et tänavast kui sotsiaalsest objektist peaks rääkima just Tallinnas, kus selle tervislik seisund ei ole just kõige parem. Mida teistmoodi teha või kuidas tänavaid elavamaks ja inimlikumaks muuta, võib…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Uutel koolidel on hübriidne aatrium, kus asuvad avar fuajee, suured istumistrepid, kohvik, raamatukogu. Varem olid kõik need funktsioonid viidud eraldi ja võtsid rohkem ruumi, nüüd on selline läbipõimitud ruumikasutus väga levinud ja osutunud edukaks ka (eriti informaalse) õppimise seisukohast. Pildil Pelgulinna gümnaasium, Arhitekt Must, 2021.Tairo Lutter / Postimees / Scanpix
Näitus „Linnamaardla“ pakub erilise ruumikogemuse leidmaterjalidest loodud installatsioonidena. See paneb mõtlema, milline on tulevikus arhitektuuri ja linnaruumi esteetiline pale.Päär-Joonap Keedus
Kriisiajastusse on lihtsam siseneda, kui seljatagune on kindel. Arhitektuurikoolis kasvatatakse aktiivset kodanikku, kes oskab ja tahab ruumi- ja ümbritseva keskkonna teemadel tulevikus kaasa rääkida. Pildil arhitektuurikooli väljapanek näitusel „Majad, mida me vajame“.Evert Palmets