Selfid on jälle moes, ilmselt olete ühismeedias märganud nn tehisselfide lainet. Tehisintellekti loodud portreed kuvavad meid eri stiilis ja kontekstis, pakkudes illusiooni alternatiivsetest eludest – neid on palju ja ometi on nad kõik meist, meist, meist. Mis peamine, nad ilustavad (keegi kirjeldas neid just vormis „sina, aga 20% seksikam“), aga on siiski hämmastavalt meie moodi.
Tehisselfid on võimalikud tänu Stable Diffusioni nimelisele masinõppemudelile. Seda võib igaüks kasutada, kui kirjutab robotitele mõistetava…
Eestlaste isevärki vaimsusest on omajagu juttu olnud.* Jumalausklikke on vähe (13%), neid, kes usuvad „kõrgemaid jõude või ülivõimetega inimestesse“ aga palju (59%). Viimasel ajal lahatakse ühis- ja pärusmeedias aina enam igasuguste isehakanud gurude ja võlujogurtimeistrite tegevust ja selle võimalikke tagajärgi. Juhitakse tähelepanu murettekitavale trendile, kus erialase ettevalmistuseta inimesed oma veendumused esmalt elustiiliks, siis isiksuseks ja seejärel karjääriks vormivad ning kaaskodanikele erineval määral tervist kahjustavaid märjukesi (kloor, uriin) ja pedagoogilisi teenuseid…
Mõne platvormi enneaegne surnukskuulutamine on sama stabiilne internetikultuuri osa kui kassimeemid. Näiteks Facebookile kraabitakse juba alates 2014. aastast mulda peale, ometigi on platvormi kasutajaskond selle ajaga kasvanud 1,3-lt 2,9-le miljardile. Platvormide performatiivne mahakandmine on ennemini kasutaja elukaare ja trendiloojate strateegilise eneseesitluse kui realistliku hääbumise tunnus. Sel suvel hakati aga hingekella lööma kogu ühismeediale. Mis juhtus?
Sel suvel hakati aga hingekella lööma kogu ühismeediale. Mis juhtus?
Juulis kuulutas Instagram välja muudatused, mis kasutajaid…
Viimastel aastatel on aina enam kuulda, et kõigi kerkinud probleemide põhjus on ühismeedia. Kriitika on muidugi vajalik. See, mida kriitilise analüüsi pähe pakutakse, on aga enamasti hoopis tehnopaanika või kriitikahaip. Kriitikahaip (ingl criti-hype, tehnoloogiauurija Lee Vinseli mõiste) võtab mõne tehnohaipiva väite, nt et algoritmid lahendavad kõik probleemid, kuna on nii targad, objektiivsed ja tõhusad, ja kordab selle lubadusi melodramaatilises võtmes – nt et algoritmid orjastavad inimesi, kuna kontrollivad, mida nad…
Möödunud kahe kuu jooksul olen tabanud end liigitumast kategooriatesse, mis seni on tundunud vähese tõlgendusjõuga, ehk isegi pisut piinlikud: baltimaalane, idaeurooplane. Olen näinud seda tegemas ka teisi. See, et ohuga kaasneb sümboolsete piiride nihutamine, uuteks „meie“- ja „nemad“-gruppideks kalgendumine, on vana tõde. Paljude identiteediteoreetikute meelest on meie mina üleüldse üks pideva samastumise ja eristumise harjutus. Ma olen, kes ma olen, sest ma samastun teatud gruppide, kategooriate ja ideedega, ent mitte…
Ilmselt on paljud näinud ühismeedias kommentaare ja sõnumeid, kus soovitatakse kellelgi end kliimamure pärast tappa või lubatakse keegi teine koolitampoonide propageerimise pärast vägistada. Millest tuleb selline raev? Kas see ongi see vimm, mis kogunend sa-la-ja? Või kõigest ühismeedia žanr?
Ühismeedia on kärarikas ja kurnav – umbes nagu tihe liiklus, mis paneb meist osa pisiasjadele plahvatuslikult reageerima. Olemuslikult lahutab ühismeedia sõnumid nende kontekstist: ühes tõlgenduses naljana mõjuv muutub kogukonna piire ületades solvanguks…
Nicholas John: „Jagamine on võtmesõna, sest kui analüüsida selle tähendusi ja nende ilmnemist ajas, on võimalik mõista, kuidas toimib ühiskond, kes seda sõna kasutab.“
Pierre Bourdieu kirjutas 1965. aastal raamatus „Un art moyen“ („Keskklassi kunst“), et see, mida päevapiltnikud pildistatavaks (pildistamisvääriliseks) peavad, juhindub kehtivatest normidest ja väärtustest. Teisisõnu, ühiskondlikud väärtused ja nende ümber kerkivad pinged muutuvad igapäevaklõpsude abil nähtavaks. Praeguse aja üks silmatorkavaimaid klõpsuliike on endel (selvepilt, enekas, selfie). Proovikski järgnevas läbi mõelda, mida me endlimaania ja selle sõsarnähtuse – endlipaanika – põhjal iseendi kohta ära märkida võiks.
Kõige tüüpilisem endli definitsioon väidab, et tegemist…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
XVII sajandil kirjutas René Descartes oma kanoonilise teesi „mõtlen, järelikult olen“, XXI sajandil on see inspireerinud mitmeid meeme.Ühismeedia
„Jagamiseajastu“ on paari avaldamisjärgse kuuga ära teeninud paljude mainekate internetiuurijate ja sotsiaalteadlaste tunnustuse. Nancy Baym, Internetiuurijate Assotsiatsiooni kaasasutaja ja endine president ning teadaolevalt esimene internetikogukondi uurinud teadlane maailmas, on tõdenud, et jagamine on muutunud nii igapäevaseks, et meil on aina keerulisem süveneda sellesse, mida see tähendab või kuidas see toimib, ent „Jagamisajastu“ pakub just selle puuduoleva sissevaate jagamismõiste tähendusse. Maailma tunnustatumaid tarbimisuurijaid Russel Belk on aga kinnitanud, et Johni raamat pakub läbinägeliku ja hoolika, peaaegu arheoloogilise sissevaate nii jagamise mõistesse kui ka materiaalsete ja mittemateriaalsete jagamispraktikate ajaloolisse arengusse alates primaatidest ja esimestest inimestest ning lõpetades ühismeediarakendustega.
Endliolümpia (Selfie Olympics, ka Selfie Game) on algatus Twitteris, mis julgustab tavakasutajaid postitama võimalikult erakordseid selvepilte.Internet