Suvepealinnas Pärnus kõike justkui on, aga millestki oleks nagu alati puudu.
Sõitsin esmaspäeva hommikul bussiga Pärnust Tallinna, kohtadest oli täidetud ehk kolmandik. Lahe oli olla, sai isegi üle kahe istme laiutada ja närida viineripirukaid, mis hirmsal moel pudisevad, isegi kui neid kuidagi nägupidi kotis püüad järada.
Samal õhtul sõitsin bussiga Tallinnast Pärnusse tagasi. Buss oli paksult rahvast täis. „Välja müüdud, välja müüdud,“ korrutas bussijuht neile, kellel piletit ei olnud,…
Aastaid tagasi oli mul ühe hingedepäevateemalise leheloo ilmestamiseks kiiresti illustratsiooni vaja. Kunstnikku polnud käepärast, mistõttu tegin ise Paintis kollaaži. Pildil oli koduse ilmega aken ja aknalaual põles küünal, kardinad rippusid liikumatult, aknast paistis tähistaevas ja suures plaanis planeet Maa. See kunagine pildike meenus, kui lugesin Jan Kausi uut miniatuurikogumikku „Läheduste raamat“.
Kausi kahe aasta eest ilmunud miniatuuriraamat „Tallinna…
Eesti proosa lõppenud aasta nägu jäävad kujundama eelkõige kahe romaanivõistluse tulemused, Tänapäeva oma veidi vähem, Eesti Kirjanike Liidu oma veidi rohkem. Kaante vahel on juba ilmunud hulk äramärgitud ja märkimatagi jäänud käsikirju. Just see ongi romaanivõistluse olulisim panus: tuua kodumaisesse proosasse hulk uusi nimesid ja nimetusi, millele võib ennustada tänulikku lugejaskonda.
Müütilise suure eesti romaani otsingud pole küll…
Ungarlased on eestlastele alati olnud nii kaugel ja samas nii lähedal. Kultuurilised kokkupuuted on küll järjepidevad – tunnustus selle eest Ungari instituudile ja ungari kultuuriseltsile –, kuid mitte just eriliselt silmapaistvad, mis pole sugugi mõeldud etteheitena. Pakutud on üpris kirevat valikut oma kultuurist, korraldatud näitusi ja kontserte ning vahendatud ungari kirjandust.
Kõneldes kirjandusest, siis nii suure „maniakiga“ nagu…
Teinekord tundub, et eesti kirjandusel on kõik olemas, mis vaja: oma filosoofid, oma stiilimeistrid, oma grafomaanid, oma krimikirjanikud, oma ulmekirjanikud, oma vagurad meistrid ja hullud uustulnukad, vagurad uustulnukad ja hullud meistrid. Mida veel tahta?
Õnneks pole see kirjanduseasi nii paigas meil midagi. Mis kirjandus, isegi kirjanduskriitika pole paigas, teatakse kõnelda, kuid kuri temaga, las ta jääda mõneks teiseks…
Hoidsin käes Urmas Vadi novelliraamatut „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ ja jutus, mida parasviisi lugesin, kõneles Urmas Vadi. Lugemise taustaks mängis raadio ja seal hakkas samal hetkel, kui ma Vadi raamatust Vadist lugesin, kõnelema Urmas Vadi. Samal õhtul enne magamajäämist lugesin õhtulektüürina Paul Sussmani põnevusromaani „Kadunud oaas“ ja seal peategelased egüptoloogid arutasid, et ilmselt asub mingi…
Mälestusteraamatutest on meil mõndagi õppida. Näiteks seda, kuidas omaenda olevikku tähele panna, kuidas inimesed mäletavad või tõlgendavad sama sündmust vägagi erinevalt ja lõpuks sedagi, et vahest ei maksaks üldse mälestusteraamatuid kirjutada, sest sellest, mis hetkel eredalt põleb, saab aastate möödudes tuulde tuulatav tuhk.
Mälestusi, meenutusi ja klaarimist vajavaid vanu arveid lugejad ootavad, mis sellest, et enamasti ei ole…
Ilmar Särg, Pöörased lood. Kujundanud Jaan Särg, esi- ja tagakaas Ilmar Särg. Lambri Raamat, 2014. 244 lk.
Kardioloog Ilmar Särg on päris viljakas kirjamees, temalt on alates 1986. aastast ilmunud luulekogusid, lastelugusid, jutukogusid ja romaane. Särje 2001. aastal ilmunud romaan „Sada aastat armastust” pälvis Albu valla välja antava A. H. Tammsaare nimelise kirjandusauhinna ja ühtekokku on tema loomenimekirjas…
(:)kivisildnik, Aarne Anmann, Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 201 lk.
(:)kivisildnik, Aarne Anmann, Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja Karlova inimsööjad. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 204 lk.Maailmas leidub palju totakaid raamatuid. Enamasti on totakus totakas tahtmatult, aga teinekord on totakus tahtlik ja hästi tempereeritud nagu Bachi…
Mart Kadastik, Kevad saabub sügisel. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 224 lk.Andrus Kivirähk, Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust. Toimetanud Inna Lusti. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti KeeleSihtasutus, 2013.388 lk.
Tsiteerin kõigepealt Fjodor Dostojevski ära, siis saab edasi minna: „Piiratud „harilikule” inimesele pole näiteks miski kergem kui pidada end ebaharilikuks ja omapäraseks inimeseks ning tunda ennast…
Rein Kilk, Armastus e-postis. Kujundanud Rein Kilk. Ilmamaa, 2013. 48 lk.
Peeter Sauter kirjutas Sirbis Rein Raua „Rekonstruktsiooni” käsitledes: „Tore, et raamatuid kirjutavad erineva taustaga inimesed (kelle hulgast vaid mõni üksik on ülikoolis kirjanikuks õppinud ja eestlaste puhul siis Moskvas)” (Sauter, „Rein Raua vahepeatus teel mitmekihilisusesse”, 28. III). Kas see just alati tore on, kuigi kõigi nende Raudade…
Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Alar Pikkorainen, Isa sokk on matkasell. Kaanekujundus ja illustratsioonid Alar Pikkorainen. Ilmapress, 2012. 88 lk.
Peeter Sauter, Wanradt-Koelli katekismus. Targa lapse rumal raamat. Mihkel Kleisi pildid, kujundanud Margus Tamm. Toimetanud Karin Kastehein ja Laura Sauter. Kirjanik OÜ, 2012. 140 lk.
Aapo Ilves, Muinasjutud lastele ja suurtele. Illustratsioonid Regina Lukk-Toompere, Toimetanud Pirja Kullama. FUTU Print,…
Kvaliteetse maakeelse kirjanduse trükkimine ja turustamine on teadagi kulukas ning paberile kantud ning kaante vahele vormistatud eestikeelne luule läheb harva sedavõrd hästi kaubaks, et kulud tasa saada, mis veel kasumist kõnelda.
Suure trükimasina käivitamine nõuab kobedalt raha ning kui see juba töötab, pole mõtet vähe trükkida, sest hinna osas pole suurt vahet, kas trükkida 300 või ligi 1000…
Kätlin Kaldmaa peaks kirjutama hingest, mitte kirjutama, nagu kirjutaks hingest.Kätlin Kaldmaa, Nägemata ilmad. NyNorden, 2009. 58 lk.Piibliga pidi nii ennustada saama, et kui võtad pimesi suvaliselt leheküljelt lahti, siis see rida, mis parema (või oli see vasak) pöidla alla jääb, avab sulle tulevad sündmused. Samal moel kasutan luuleraamatuid, mis mulle kätte sattuvad või mis mulle kätte pistetakse.…
Kellel soodumust tuukritööks, neile pakub Wimbergi „Pille-Riin” ühe omamoodi, kummalise, kuid nukra elamuse, mis võib üles äratada mõnegi lapsepõlvekoletise.
Wimberg, Pille-Riin. Kujundanud Tõnis Aaliste. Jutulind, 2009. 143 lk.
Wimbergi, kodanikunimega Jaak Urmeti loomingul on lastega tihe side. Ta on kirjutanud lastesaadetele originaalstsenaariume (vahendades Buratino seiklusi ning Tomi ja Annika juhtumisi), mugandanud eesti vaatajatele välismaa lastelaule, mis kõlavad…
Peeter Helme moodustab koos kunagiste Mungi-kaaslaste Chaneldiori ja Toomas Verreviga seltskonna, kes tänasel päeval tänase päeva elu tuleviku jaoks kirja paneb.
Peeter Helme võttis oma teises romaanis „September” lahti kirjutada valgekrae elu tänapäeva Eestis, täpsemalt Tallinnas. Vaatluse all on 70ndate lõpus ja 80ndate alguses sündinute põlvkond, kellele on nõukogude aeg parimal juhul hägune mälestus varasest lapsepõlvest ja…
Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled luulele ja millelegi muule.
Telemängu „Kuldvillak” („Jeopardy!”) formaat näeb ette mängijatele vastuse andmise, mille peale peavad nood esitama küsimuse. Mängija vastus, õigemini küsimus, loetakse õigeks ainult juhul, kui see öeldakse vormis „kes on …?” või „mis on …?”. Minu ees laual, kohe hüperboloidi kõrval, lebab kolm värsket raamatut, millest…
Valikuvabadus on nuhtlus
Dan Simmonsi „Hyperioni” tegelase, maailma suurima ja viimase poeedi Martin Silenuse aju sai vanalt Maalt Taevavärava planeedile sõites kahjustada ning kogu tema kasutuses olnud sõnavara oli järgmine: „nuss, sitt, kusi, puts, kurat, perse, türavend, piss-piss ja kaki-kaki” (Mario Kivistiku tõlkes).
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.