Nii lavastaja kui ka kunstnikud on Maeterlincki ja Debussy (muusikalisse) teksti põhjalikult süvenenud ja leidnud pretensioonitu, kuid põnevalt mitmeplaanilise vormi selle väljendamiseks.
Kood ei ole Tüüri teoses struktuuri kõiki aspekte ainusünnitav entiteet, vaid pigem kui geneetiline materjal, millega helilooja vitaalsus saab astuda viljakasse interaktsiooni.
ERSO sarja „Resonants“ I kontsert „Mythos. Erkki-Sven Tüür 60“ 4. X Estonia kontserdisaalis. Vincent Cortvrint (pikoloflööt), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Erkki-Sven Tüüri „Phantasma“ (esiettekanne), „Solastalgia“ (Eesti esiettekanne) ja sümfoonia nr 9 „Mythos“.
Erkki-Sven Tüüri muusika on tervikust lähtuva või tervikut taotleva mõtlemise elujõulisuse elav näide, hoolimata sellest, et seda…
Need, kellele ooper seostub eelkõige imposantse vaatemänguga, peaksid seda kindlasti vaatama minema.
Ooper „Romeo ja Julia“ 20. (esietendus) ja 22. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Charles Gounod, libretistid Jules Barbier ja Michel Carré (William Shakespeare’i samanimelise näidendi järgi), dirigendid Arvo Volmer, Vello Pähn ja Kaspar Mänd, lavastaja Stephen Barlow, kunstnik Yannis Thavoris, valguskunstnik Matt Haskins, võitlusstseenide koreograaf Indrek Sammul. Osades Perrine Madoeuf / Kristel Pärtna (Julia Capuletti), Nico Darmanin /…
Eesti uus muusika põhineb reeglina võrdlemisi piiratud kujundite ringil, mis viitab küll korduvale metsamustrile, kuid mida saab seostada ka laulu arhetüübiga.
Eesti muusika päevad ja rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu (ISCM – International Society of Contemporary Music) rahvusvaheline nüüdismuusika festival, World Music Days ehk maailma muusika päevad 2. – 10. V Tallinnas, Tartus ja Laulasmaal.
Sõna on tegelikkusega suhestumise ja selle loomise viis. Sõna tähendus või sisu luuakse seeläbi,…
„Madama Butterflys“ on psühholoogilist veenvust ja kunstilist läbitunnetatust, mis kipub muusikateatri keerukas ja kohmakas masinavärgis aeg-ajalt kaotsi minema.
Lavastaja Juri Aleksandrov on teinud sama vea, mis paljud teisedki: ta on läinud totalitarismi vormilises konkretiseerimises liiga kaugele.
Ooper „Tsaari mõrsja“ 25. (esietendus) ja 27. I rahvusooperis Estonia. Helilooja Nikolai Rimski-Korsakov, libretist Ilja Tjumenev (Lev Mei näidendi põhjal), dirigent Jüri Alperten või Kaspar Mänd, lavastaja Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooper), kunstnik Viktor Gerassimenko (Moskva Novaja Opera), valguskunstnik Ritšard Bukin, videokunstnik Kalev Timuska, koreograaf Marina Kesler. Osades Rauno Elp või Aare Saal,…
Tõnu Kõrvits on oma loomingus aus umbes nii, nagu on aus (autentne) oma toimimises loodus.
Tõnu Kõrvitsa kasvamine eesti muusikasse on olnud loomulik. Aegamisi on temast saanud selle vereringe niivõrd oluline osa, et temata on eesti nüüdismuusikat raske ette kujutada. Iseenesestmõistetavus, millega ta sellel maastikul toimetab, jätab mulje, nagu oleks ta siin…
Kui publiku toob saali spirituaalsus ja mitte Mozart, siis võib ühel hetkel juhtuda, et Mozartit ei ole enam vaja.
ERSO hooajalõpu festival „Practical spirituality“ ehk „Praktiline spirituaalsus“ 18. – 24. V Estonia kontserdisaalis ja Kultuurikatlas.
Spirituaalsus on uus normaalsus. See pole enam ammu teema, mida käsitletaks ainult esoteerilistes väljaannetes, vaid moodsa urbaniseerunud kodaniku igapäevaraamistik. Spirituaalsus kui teatav hoiak on märkamatult saanud osaks meie mõtlemisest, tundmisest, väärtushinnangutest ja ilmselt ka paljust muust.…
Elleri loobumine traditsioonilisest vormist sada aastat tagasi avas eesti muusikas tee modernismile, eesti muusika vahetu kontakt reaalsusega rajab aga tee stiilijärgsesse ajastusse.
Umbkaudu sada aastat tagasi valmis üks Heino Elleri tuntumaid teoseid: sümfooniline poeem „Koit“.1 Prohvetlik on nii teose tulevikku vaatav pealkiri kui ka vormiline ülesehitus, milles konventsionaalne annab järk-järgult teed ebakonventsionaalsele. Muusikateoreetik Mart Humala sõnul võib poeemi kulgu kuni kõrvalpartii alguseni vaadelda traditsioonilise sonaadivormina, sealt edasi aga ootuspärane…
MIM näib olevat kokkulepitud mängureeglitest loobunud – ja mitte vormi-, vaid ideetasandil n-ö normaalsuse teadlikult hüljanud.
Ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ esietendus 19. I Rahvusooperis Estonia koostöös Kanuti Gildi saaliga. Libreto ja muusika Manfred MIM, dirigent Kaspar Mänd, koormeister Elmo Tiisvald. Lavastus, libreto töötlus ja täiendused, partituuri dešifreerimine, orkestratsioon ja koreograafia Manfred MIMi pärandi põhjal MIMproject (Andrus Aaslaid, Henri Hütt, Taavet Jansen, Raul Keller, Tatjana Kozlova-Johannes, Mart…
Temaatiliselt tähenduslik motiiv devalveerub: kui kõik on tähtis, siis ei ole lõpuks enam miski tähtis. Samuti ei saa selliste teoste puhul rääkida enam muusikalise energia vabast voolamisest.
Rahvusvaheline nüüdismuusikafestival „Afekt“ 27. X – 1. XI Tallinnas ja Tartus. Kunstiline juht Monika Mattiesen. Esinejad Sirje Viise, Trio Accanto, Ensemble Schallferd, ansambel U:, Küberstuudio, Afekt Solistid, Yxus Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Baldur Brönnimann jt. Kavas Mart…
Valmisidentiteetide paljusus turul ei lase ühtki identiteeti enam tõsiselt võtta ja paiskab inimese piinavasse mentaalsesse vaakumisse.
Lavastuse „Idem“ 14. V etendus Vabal Laval (esietendus 12. V). Lavastaja Artjom Garejev, helilooja ja peaprodutsent Aleksandr Žedeljov, dramaturg Tatjana Kosmõnina, visuaalkunstnikud Aljona Movko ja Sergei Dragunov, valguskujundaja Deniss Bretško, lavastaja abi Anton Kiseljus, produtsent Ksenia Kuzmina, operaator ja video monteerija Nikolai Alhazov, tehnilised juhid Aleksandr Potužnõi ja Maksim Kiseljus, helikujundaja Katrin Kvade, muusikud…
EMPi puhul näib valikukriteeriumiks olevat pigem helilooja väljapaistvus meie kultuuriruumis kui tema stiili haakumine või haakumatus konkreetse aasta festivali teemaga.
Alles „Figaro pulma“ teisel etendusel sai hinnata taotlusi, mis teatud põhjustel kohe ei väljendunud.
Mozarti koomiline ooper „Le nozze di Figaro“ ehk „Figaro pulm“ Rahvusooperis Estonia, esietendus 3. II ja teine etendus 5. II. Dirigendid Risto Joost (3. ja 5. II), Vello Pähn, Lauri Sirp. Lavastaja Marco Gandini (Itaalia), dekoratsioonikunstnikud Maria Rossi Franchi (Itaalia) ja Andrea Tocchio (Itaalia), kostüümikunstnik Simona Morresi (Itaalia), valguskunstnik Rasmus Rembel, koreograaf Marge Ehrenbusch (Tantsupööning). Osades René…
Kuidas on Henrik Ødegaard suutnud gregooriuse koraali kasutamisele vaatamata vältida oma kompositsioonide muutumist stilisatsiooniks või polüstilistiliseks eksperimendiks?
„Anna Bolena“ tõstatab taas küsimuse sobivate artistide kaasamisest.
Gaetano Donizetti ooperi „Anna Bolena“ kontsertettekanne Estonia sarjas „Muusika, mis väärib avastamist“ 12. XI. Dirigent Arvo Volmer, nimiosas Alissa Gitsba (Helikon-Opera), teistes osades Pavlo Balakin, Oksana Volkova (Valgevene), Priit Volmer, Juhan Tralla, Helen Lokuta ja Mart Madiste.
Gaetano Donizetti „Anna Bolena“ pole meie ooperiteatrite püsirepertuaari veel jõudnud. Mingil määral võib seda ka mõista, sest selle ooperiga kergelt loorbereid ei lõika. Teos…
Toivo Tulevile omistati hiljuti eesti muusika ühe esisümfonisti Lepo Sumera nimeline preemia. See rõhutab mõneti helilooja viimase aja loomingulist arengut, mis väljendub ehk kõige silmatorkavamalt klassikaliste žanride poole pöördumises. Kuigi midagi sellist on teatud eas teinud paljud end nooruses klassikalisele traditsioonile vastandanud heliloojad, ei näe ma Tulevi juhtumi puhul pelgalt soovi oma teoseid laiema traditsiooniga tihedamalt siduda või lausa tungi…
Nargeni festivali avakontserdid: plaadiesitluskontsert „Mirror“ (Tõnu Kõrvitsa autoriplaat ECMilt) 6. VI Kultuurikatlas ja Beethoveni „Missa solemnis“ 9. VI Tallinna Jaani kirikus. Dirigent festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste, esitajad esimesel Anja Lechner (tšello, Saksamaa), Kadri Voorand (vokaal), Tõnu Kõrvits (kannel), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester ning teisel Aile Asszonyi (sopran), Helen Lepalaan (alt), Markus Schäfer (tenor, Saksamaa), Olari Viikholm (bass),…
Kuigi muusika voogedastuse esilekerkimises võiks näha digitaalse salvestustehnika ja interneti arengu loomulikku tulemit, on minu kirjutise eesmärk näidata pigem seda, et voogedastust toetavad struktuurimuutused kujunesid muusikas välja juba mõnevõrra varem. Voogedastus muusika tarbimisvormina pigem pühitses mainitud struktuurimuutused, pakendades need muusika vastuvõttu silmas pidades lõpuks sobivasse formaati. Selle väite selgitamiseks tuleb aga alustada pisut kaugemalt, klassikalisest kontsertmuusikast.
Muusika kuulamine kui dialoog
On tõsiasi,…
Arvo Pärdi looming on palju enam valitseva kultuurieliidi kui kristlaste muusika.
Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast on kirjutatud raamatuid. Pärdi muusika kõikjalolekust annab muu hulgas tunnistust üks esmapilgul suhteliselt kõrvaline detail: sellest on lõpuks saanud ka…
Pärdi muusikas on helid seostatud, kuid mitte niivõrd aja, kuivõrd ruumi kaudu.
2015. aasta Pärdi päevad, esitusel ECMi albumite teosed 28. VIII – 26. IX Tallinnas, Tartus, Rakveres, Paides ja Riias.
Väljend „Pärdi interpretatsioon“ mõjub peaaegu oksüümoronina. Igatahes näib see kehtivat siis, kui mõista interpretatsiooni traditsiooniliselt – vaatepunktina, mille olulisemaks karakteristikuks on selle personifitseeritus. Teatavasti realiseerib või aktualiseerib interpreet teose struktuuri, olles viimase suhtes alati mingil positsioonil. Just viimane määrab suuresti…
Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühislavastus „Sünnisõnad“ Veljo Tormise muusikale (peale nimiteose on kasutatud „Loomist“ „Isuri eeposest“, „Ütles Lembitut“, „„Kalevala“ XVII runo“, „Pärismaalase laulukest“, „Nelja etüüdi Juhan Viidinguga“ ja ballaadi „Laevas lauldakse“), seadnud Tõnu Kõrvits.
Lavastaja Peeter Jalakas, muusikaline juht Tõnu Kaljuste, kunstnikud Kärt Ojavee ja Edith Karlson, lavakujundus Peeter Jalakas, Enar Tarmo, Kärt Ojavee…
Eesti muusika (esitamise) olukord on hea. Nõnda tõdesid peaaegu kõik kontserdikorraldajad ning paljude muusikakollektiivide ja -institutsioonide esindajad kultuuriministeeriumi korraldatud juunikuisel ümarlaual. Teatavas mõttes võib sellega nõustuda. Eesti professionaalne muusika on maailmas selgelt nähtav. Selle osakaal moodustab kohapealsete korraldajate sõnul kontserdi- ja festivalikavadest umbes poole. Oluliselt on kasvanud uudisloomingu, sh algupäraste suurteoste (näiteks kogu õhtut täitvate…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Karis Trassi (Mélisande) võime järjekindlalt lavalist kontseptsiooni ellu viia klišeedesse takerdumata ning lavastaja jäetud tühimikke kätte õpitud ja publiku peal lollikindlalt töötavate võtetega mitte täita on haruldane. Tema kõrval vasakul on prantsuse tenor Samy Camps (Pelléas).Veljo Poom
Robert Annus usaldab muusikat ja ei püüa sellele olemuslikult võõrast külge pookida. Lavastus on minimalistlik ja delikaatne ning seda lausa määrani, mis võib jätta mulje lavastuse kui sellise puudumisest.Maris Savik
Ürituse „Hämarad alleed“ puhul viidi silmaklappidega ja seetõttu oma otsustes puhtalt heliaistingutele toetuv publik teadmata kohta ja teadmata kavaga kontserti kuulama.Rene Jakobson
Kuidas on õnnestunud Henrik Ødegaardil modernismi lõksust pääseda ehk gregooriuse koraali autentsus säilitada?Geir Dokken / Aurora
Valdav osa Pärdi põlvkonda kuuluvatest heliloojatest on teinud oma elu teisel poolel stiililise kannapöörde, mis väljendub eelkõige noorpõlve avant-garde’i asendamises retroga. Proovis kohtuvad gregoriaanispetsialist Jaan-Eik Tulve ja helilooja Arvo Pärt.Andres Reinart
Eesti muusika- ja teatriakadeemia promoveeris oma audoktoriks plaadifirma ECM asutaja ja produtsendi Manfred Eicheri kõrgetasemelise loomingulise koostöö eest eesti muusikutega. EMTA rektor Peep Lassmann andis audoktori nimetuse Eicherile üle Nargeni festivali avakontserdil, millega tähistati helilooja Tõnu Kõrvitsa esimese autoriplaadi „Mirror“ ilmumist plaadifirmalt ECM.Facebook
Lavastusse oli selle tegelaskujude näol programmeeritud soovimatu koomiline aspekt – ürgjõudude sümbolid mõjusid pigem naljakate muinasjutukollidena.Kris Moor