miljoni vaese maa luule 2015. aastal okupantide ajaarvamise järgi
paljud olendid on valinud
seksuaalse nurjumise tee
ning seejärel otsustanud
sublimeerida nurjumisenergia
luulelaadseks vaimseks reostuseks
kahju et ebaintellektuaalse terrori
eest ei saa drooni peale lasta ega
salavanglas piinata progress ei ole
veel nii kaugele jõudnud paraku
.
kui totaalne loomastumine
ja inimlik lollus ennast veidigi
koomale võtavad siis on meil
põhjust rõõmustada – kuldaeg
on käes ja eesti luules ta on
.
rooste sauter pehk jüri kolk
afanasjev marko mägi mart
kangur hellerma kruusa ja
billeneeve debüüt see ta on
.
sellised…
Mitte ainult kultuur ei ole ette käiv peegel, mis ilmutab ühiskondlikke suundumusi enne nende juhtumist aktuaalses reaalsuses, samasugust omadust evivad ka kultuuriinstitutsioonid. Eriti maapiirkondade ja väikelinnade institutsioonid. Ühiskond pole kala, ta ei hakka mädanema pealinnast, vaid maalt, seejärel pehkivad väikelinnad ja siis kukuvad kokku endised rajoonikeskused ja siis jääbki ainult Talin ja Tartu.
Maal elava vähemuse esindajana olen küllalt hästi kursis maaraamatupoodide…
Ma ei räägi hirmust ja jälestusest seoses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ekspertgrupi tööde ja tegemistega, sest vihje kirjanik Hunter S. Thompsoni loomingule võib huvitatud isikutes tekitada ainult segadust. Kirjandus ei ole kirjandusbürokraatide tugevaim külg. Kas peaks olema või saaks olla, selles üritamegi lähemate lehekülgede jooksul selgusele jõuda.
Üritan kirjanduse ekspertgrupi tegevust hinnata neljast vaatepunktist lähtuvalt: lähtudes Eesti Vabariigi seadustest, lähtudes kirjandusvaldkonna analüüsist, lähtudes…
Me elame maailmas, mida rüvetab ja pilastab erakapital. Eesti globaalprovints on erakapitali ees lömitamises maailmameister: ehk on kultuurihuviline lugejagi märganud, et meil on pangad tulumaksust vabastatud, aga kehvikud ja pensionärid ei ole. Makse maksavad ka need 5-6% täiskohaga töötajatest, kes elavad absoluutses vaesuses.
Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile, näiteks kirjandusele head, ehkki ta riigile on ainult risuks jalus, siis…
„Pühamatest pühamad” on veenev argument, et keel võib päästa pildi.
Pärnu Endla „Pühamatest pühamad”, autor, lavastaja ja kunstnik Ervin Õunapuu, valguskunstnik Margus Vaigur, video autor Argo Valdmaa. Mängivad Karin Tammaru, Ago Anderson, Indrek Taalmaa ja Bert Raudsep. Esietendus 6. X Endla Küünis.
Põhjus, miks ma üldjuhul ei taha teatrisse minna, on selles, et mul hakkab teatris halb, ja halb hakkab sellepärast, et vaadata…
Mind on küllalt sageli kutsutud luulevõistluste žüriisse ja ma olen ikka läinud, aga mida aeg edasi, seda rohkem on mulle kogu see võistuluuletamise asi hakanud närvidele käima. Sel aastal sain ma jälle kaks kutset, üks „Kuldse kaselehe” ja „Mis maa see on?” luuleauhindade žüriisse. Siiani olen ma alati öelnud jah, käärinud käised üles ja asunud asja kallale. Sel aastal läks teisiti.
See…
Pärnu Endla „Sinikad” on vaimse terrori ja psühholoogilise piinamise eriti rafineeritud vahend.
Pärnu Endla „Sinikad”, autor Maria Blom, tõlkija Maarja Aaloe-Laur, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Aime Unt, valguskunstnik Sander Põllu, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Lii Tedre ja Lauri Kink. Esietendus 30. III Endla suures saalis.
Kõik, mida võiksin selle lavastuse kohta öelda, lugupeetavad isikud,…
Gabriel Zaid, Liiga palju raamatuid. Tõlkinud Kätlin Kaldmaa, toimetanud Kai Aareleid. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 40.
Ma ei ole Zaidi raamatust rääkides objektiivne, sest mulle väga meeldivad esseeraamatud. Enamgi veel, ma jaotan kultuure rassistlikult esseekultuurideks ja esseeoskamatuteks kultuurideks. Väikerahvaste kultuur, olgu näiteks toodud eesti kultuur, too piinlikult tüüpiline esseeoskamatu kultuur, ei teagi, mis asi see essee on. Nii pole ka midagi imestada,…
Paluge kedagi, et ta loeks teile selle loo ette, tähtis. Austatud kirjaoskamatud, lugupeetud kirjaoskamatuse õpetajad põhikoolis ja gümnaasiumis, kangelaslikud kirjaoskamatuse vastu võitlejad ülikoolis, teeneteküllased haridusministrid, uhked ja vabad esmakursuslased. Kirjaoskamatus on minu jaoks oluline küsimus, pean seda tsivilisatsiooni, kultuuri ja inimlikkuse lahutamatuks osaks. Toetudes argipäevastele tähelepanekutele ja mitmetele uurimustele, olen korduvalt väitnud, et meie haridussüsteemis toimub loomastumine, mis väljendub epideemilises kirjaoskamatuses.…
Raske südamega olen ma sunnitud sülitama eesti haridussüsteemile, ühele parimale haridussüsteemile maailmas. Eesti kool kuulub siit peale samasse ritta Eesti Panga, Eesti Energia, Tallinna Vee, Riigikogu, veriste kätega palgaarmee ja meditsiinisüsteemi vampiiridega. Eks ta ole, kõik, mida puudutab väga austatud Aaviksoo, muutub kassikullaks.
Hr Aaviksoo ei ole muidugi süüdi selles, et lõpukirjandi teemade hulgas ei ole enam ühtki Tammsaare-teemat, Tuglase-teemat ega Underiteemat,…
Endlal puudub Pärnus esteetiline konkurent, mis oma festivalimenuga riigiteatrit alandaks, innustaks ja piitsutaks.
Pärnu Endla „Mees, kes teadis ussisõnu”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Johannes Veski (Cabaret Rhizome), kunstnik Pille Tael, muusika autor ja esitaja Robert Vaigla. Mängivad Ireen Kennik, Triin Lepik, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Priit Loog, Sten Karpov, Lauri Kink, Jaanus Mehikas, Ahti Puudersell, Tambet Seling ja Indrek Taalmaa. Esietendus 12.…
Allakäik on inimkonna ainus lootus ja loomastumine hoopis maailmapäästmine.
Pärnu Endla „Külmale maale”, autorid Leea ja Klaus Klemola, tõlkija Maimu Berg, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater), kunstnik Maret Kukkur, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Kleer Maibaum, Triin Lepik, Indrek Taalmaa, Liis…
Elu ilma poola kirjanduseta on raske karistus, võrdne mõistusest ilmajätmisega.
Poola kirjandust lugedes valdavad mind alati sügavad ja häirivad tunded, heldimus ja nukrus. Poola kirjandus on võimas tootegrupp ja kummalisel kombel ohtralt, esinduslikult ja väga hea valikuga eesti keelde tõlgitud. Millisest muust keelest oleks tõlgitud selline hunnik pöörast näitekirjandust või mida on panna kultuurimperialistidel äsja ilmunud Herberti, Szymborska või Różewiczi tõlkekogude kõrvale?
Mike Judge’i filmis „Idiocracy” on üks veetlev pildikoht, kus dementses lähitulevikus vaatab pööbel kinos suurt plaani staatilise persega ja naerab nii et kõht kõveras. Ähhh-ähhhh-ääää. Film räägib sellest, kuidas inimkond läheb ikka lollimaks ja lollimaks. Mike’iga tuleb nõustuda.
Kõik läheb persse, sündsuse huvides ei hakka ma kordama, kuidas nimetavad idioodid lasteasutusi või milliste lausetega nad müüvad tubakatooteid. Vaatate filmi, saate teada. Ma…
Kõne, peetud 9. VI 2004 Kirjanike Majas raamatu ?Valitud teosed? esitlusel
Eesti Televisioonis on riietajad, kes sind aitavad. Juba pärast viiekümnendat saadet sai mulle selgeks, et ma ei suuda ise enam tõmblukkegi kinni tõmmata.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.