Tugev kunstiajaloolase identiteet ja tahe oma töö vilju jagada on Sirje Helmet saatnud läbi kõigi juhiametite, millest igaühe kaudu on ta Eesti kunstiellu jätnud mõjurikka jälje.
Näituse „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ kuraatorid ei ole jätnud vaatajat näituseobjektidega üksnes silmsidesse, vaid pannud teosed kõnelema.
Anu Männi nagu materiaalse pöörde laine teistegi uurijate tähelepanu all on objektide ja esemete koht ja roll kunagise ühiskonna argi- ja pidupäevadel.
Anu Mänd, Keskaegsed altarid ja retaablid. Eesti kirikute sisustus IV. Toimetanud Anneli Randla. Kujundanud Sirje Ratso, fotograaf Stanislav Stepaško. Muinsuskaitseamet, 2019. 336 lk.
Anu Mänd, 101 Eesti kullassepateost. Toimetanud Leena Tomasberg. Kujundanud Mari Kaljuste, fotograaf Stanislav Stepaško. Varrak, 2018. 214 lk.
Keskaegse Liivimaa kultuuri- ja kunstiajalugu on…
Altaritel või raamatuillustratsioonidel kujutatud pühakute elu stseenid pandi tähistama rahvusliku iseseisvuse eest võitlejaid ning nende religioosne tähendus lihtsalt vaikiti maha.
Mida kunstiajaloolane teeb, kui ta kirjutab kunstiajalugu? Kas ja kuidas suhestub kirjutaja oma aja poliitika, ideoloogia, erialatraditsiooniga? Kui süütu on kunstist kirjutamine? Kuidas lugeda tekste, mis on kirjutatud poliitilise terrori või tungiva ideoloogilise surve tingimustes? Miks üldse on vaja erialaajalugu mõtestada? Distsipliinide ajaloo uurimine, sh…
Äsja ilmus ajalooartiklite kogumiku „Vana Tallinn” kahekümne viies köide. Minu raamaturiiulis võtab see aastaraamat enda alla peaaegu kogu ühe 60sentimeetrise riiulivahe. Kokku on kaante vahel ligi 7000 lehekülge eri žanris ajalootekste. Aastaraamat on ilmunud 1991. aastast saadik, selle (taas)algataja1 ja käimashoidja on olnud professor Raimo…
Ivar Sakk, Eesti kirikud. Reisijuht. Kujundanud Ivar Sakk. Ivar Saki, Krista Areni, Urmo Vaikla, Raul Vaiksoo, Kalle Vellevoo ja Leele Välja fotod. Ivar Saki skeemid ja kaardid. Kirjastus Sakk&Sakk, 2014. 480 lk.
Heal raamatul on ikka mõõtmeid, mis paberil kirjas ei ole, kuid millele loetav ja…
Mis on kunstiteaduse uurimisobjekt? Kas see on ajas muutunud? Kuidas seda määratleda ajal, kui nüüdiskunst on kaotamas oma „objektsust” ja „originaalsust”, olles pigem performatiivne, efemeerne, reprodutseeritud? Kas see tõdemus transformeerib ka traditsioonilise „ajaloolise kunstiteose” mõistmist? Kes üldse objekti defineerib: autor, kunstiteadlane, publik? Missuguseid muutusi toob…
1. – 3. septembrini toimus Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia ja kunstiteaduse instituudi ja Tallinna ülikooli ajaloo instituudi korraldatud konverents „Kunst ja rituaal keskaegses ja varauusaegses Põhja- ja Kesk-Euroopas”. See oli neljas professor Sten Karlingule pühendatud konverents, üritust toetas Eesti Kultuurkapital. Kohal olid prominentsed lektorid mitmetest Euroopa …
Nagu paljud teised humanitaarteadlased – viimati siinsamas Sirbi veergudel ajaloolased –, on ka eesti kunstiteadlased arutlenud üsna energiliselt oma eriala identiteedi üle. Ärgitajaks on olnud Eesti Kunstiteadlaste Ühing, mis koondab pisut üle saja kunstiajaloolase, kuraatori ja kriitiku. Meenutan, et kaks aastat tagasi püstitati küsimus lausa…
Riigi elutööpreemia Leila Pärtelpojale ei üllata, pigem paneb imestama, et seda pole tulnud varem. Kuigi, tõsi on seegi, et Eesti sisekujunduse grand old lady tööd on aastate jooksul auhinnatud nii kultuurkapitali kui ka erialaliidu preemiatega. Kõik need on olnud asja eest. Mis asja väsimatu Leila…
Elame üleilmastuvas maailmas ning koos selle keeruliste probleemidega. Teame, et globaliseerumine on juba endaga kaasa toonud kõikvõimalike lokaalsete, sealjuures rahvuslike identiteetide teravama teadvustamise, kuid ka avarama ja informeerituma vaate nendeülestele probleemidele. Multikultuurilise maailma rüpes kummitab rahvusliku eneseteadvustuse kõrval samavõrra olulisena huvi ühise vastu. Nii ka…
Pole uhkemat kaasaegse arhitektuuri ja avaliku linnaruumi kujunduse maad kui Jaapan.
Uue aastatuhande alguse tormakat arengut lääne kultuuriruumis iseloomustab otsekui tasakaalustajana endiselt huvi ajaloo vastu. Kirjanduse populaarseim žanr on memuaristika, kunstid vaatavad oma ajalukku, luues minevikuvormidest kõige kummalisemaid seoseid, popkultuuris on sedasama näha moes ja muusikas.…
Eelmise nädala sündmustest on kirjutatud juba sedavõrd palju, et küllap näib paljudele – nüüd aitab. Aga tõdegem, et tehakse seni tegemata tööd. Samas on paratamatu, et vapustavad 26. ja 27. aprill annavad kirjutistele oma värvingu ja neid loetakse kui sündmuste hinnanguid, asetumist kas “meie” või…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Sirje Helme on pühendunud juht, sügavuti minev kunstiteadlane ja -uurija, särav kuraator, kunsti ja muuseumide eestkõneleja ja populariseerija ning innustav õppejõud.Priit Mürk
Bollnäsi püha hõimkonna retaabel. Michel Sittowi töökoda ja sellega seotud meistrid Tallinnas. U 1510–1520. Bollnäsi kogudus, Rootsi KirikPeter Hoelsted
Christian Ackermann. Evangelist Johannes Tallinna toomkiriku altariseinal, 1896, detail. Ülemaaling XIX sajandil.2 × Peeter Säre
XIX sajandi alguse urbanismi- ja arhitektuuriutoopiate klassikaline näide on Jacques-Louis Davidi maal „Horatiuste vanne“ (1784), mille sõnum on vaprus, vendlus ja patriotism.
Ludmilla Siim. Jaak Kangilaski portree. Õli, lõuend, 1973.EKM
Seminari juhtinud Linda Kaljundi valis seminari starterpildiks EKMi 1952. aasta näituse foto kui metafoori: uhked hiigelsuured sotsrealistlikud maalid Kadrioru lossi interjööris, selgelt meie kontekstist väljas. Just nii on Eestis ajaloopildile lähenetud: seda on käsitletud võõrana, mis ei sobitu eesti kultuuriga, mis on võõra ideoloogia osa.Eesti Kunstimuuseumi arhiiv
