6. veebruari Postimehes algatas Tartu ülikooli humanitaar- ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop arutelu Tartu ülikooli rollist ühiskonna arvamusliidrina Eesti Vabariigile nii olulisel 2017. aastal, mil Eestist saab pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaa. Samal päeval avaldas ERRi kultuuriportaal TLÜ õppejõu ja tõlkija Ülar Ploomi arvamusloo humanitaarteaduste, sh Euroopa kultuuride ja keelte mõistmise aluseriala ehk klassikalise filoloogia olukorrast praeguses Eestis. Ehkki esimest artiklit võib pidada rektorikampaania avalöögiks ja teist solidaarsusavalduseks…
Giovanni Boccaccio (1313–1375) oli neid renessansiaja kirjanikke, kes on tänapäevase käsitluse järgi kakskeelne: ilukirjanduslikku proosat ja luulet kirjutas ta 1355. aastani itaalia keeles, sellega rööbiti ja 1350ndatest kuni surmani domineerivalt luulet, aga eelkõige mitmesuguseid entsüklopeedialaadseid teoseid kuulsate meeste, naiste, geograafiliste objektide ning paganlike jumalate kohta ladina keeles. Tema tuntuim ilukirjanduslik teos on kahtlemata itaaliakeelne „Dekameron“. Mõjukaim ladinakeelseist on 15 raamatust koosnev „Paganlike jumalate põlvnemine“ („Genealogia deorum gentilium“, kirjutatud 1347–1360), mille…
Sallustiuse kui opositsionääri jõudmine eesti keelde aitab ühtlasi kujundada ka praeguse Eesti ühiskonna avaramat vaadet poliitikale.
Gaius Sallustius Crispus, Catilina vandenõu. Tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 160 lk.
Alustades viieteistkümne aasta eest õppejõutööd Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas, kuulus mu esimese semestri kohustuste hulka ladina proosastiili seminar tollaste neljanda aasta üliõpilastega. Rooma proosaautoreist valikut teha polnud kerge ei suure materjalihulga ega tekstikommentaaride halva kättesaadavuse tõttu.…
Paul Fleming 40015. (vana kalendri järgi 5.) oktoobril möödub 400 aastat ladinakeelset humanistlikku ning saksakeelset varabarokset luulet viljelnud Paul Flemingi (1609–1640) sünnist. Vaevalt leidub varauusaja Euroopa kultuuriloos tuntumat isikut, kelle elutee põimus nii produktiivselt mõneks aastaks Eestiga (1635-1636, 1639). Fleming muutis praktilisusele orienteeritud kaubalinna Tallinna atmosfääris luuletamise (mitte ainult juhuluuletamise) lisaks selle sotsiaalsele funktsioonile ka hinnatavaks eneseväljenduse vormiks – asjaolu, mis vääriks talle monumendi rajamist Tallinnas. Eriti sümboolne oleks kaksikmonument…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
28. juunil esietendus Tartu toomkiriku varemetes Vanemuise suvelavastus „Kuninga käsk“, mille peategelane on Käsu Hans. Noort peategelast mängis lavastuses Greg Värnomasing, täiskasvanud Hansu rollis astus aga üles Karol Kuntsel. Pildil on mõlemad Hansud koolitunnis, nende õpetajat Forseliust kehastas lavastuses Veiko Porkanen. Vasakul koolivennana Meelis Hansing. Mart Kivastiku kirjutatud loo tõi lavale Tiit Palu.Heikki Leis / Vanemuine