Kui näidata kinolinal mõtlevat inimest, siis see ei pane kedagi kaasa mõtlema.
Mängufilm „Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest” (Homeless Bob Production, 2013, 100 min), režissöör Veiko Õunpuu, stsenaristid Veiko Õunpuu ja Robert Kurvitz, operaator Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, produtsent Katrin Kissa. Osades Lauri Lagle, Jaanika Arum, Laura Peterson, Roman Baskin, Peeter Volkonski, Meelis Rämmeld, Rita Raave jt. Esilinastus 19. IX Hobujaama tänava kobarkinos.
Nii Joel Sang kui Andrei Hvostov oma kirjutistes (vastavalt Sirp 1. III ja 5. IV) ajavad segamini kaks asja: asjaarmastajaliku piiratuse ja teadusliku lähivaate. Tuleks nagu välja, et kui uurida Euroopa ajalugu, siis on see teadus, aga kui Eesti või mõne küla ajalugu, siis kodulugu ja rahvuslik piiratus. Mis on muidugi eksitus, nagu mõistab iga teadlane, kuid võib-olla mitte laiem publik. Teaduslikult saab käsitleda nii molekuli, organit, organismi kui liiki;…
Meil laulud aitavad elada, surra, kirjutas kunagi vist Runnel, pilgates omaaegset nõukogulikku massilaulu, mis muidugi väitis natukene muud. Pilge pilkeks, kuid laulud, muinaslood, müüdid on osa meie vaimumaailmast ning mingil moel ja määral kujundavad need ka kõige ratsionaalsema inimese käitumist. Seejuures peitub müütides hulgaliselt ohte. Müütide abil on võimalik üht rahvast teise vastu või üht rahvaosa teise vastu ässitada. Tuleb vaid selgeks teha, et „nad” (sakslased, venelased, mehed, jahimehed) on…
Tiit Aleksejev, „Kindel linn”. Toimetanud Krista Lepikson, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 205 lk.
Aleksejev on kahtlemata hea kirjanik ja „Kindel linn” on kahtlemata hea raamat. Kuid see ei ütle tegelikult veel midagi. Iga hea raamat on hea isemoodi ja teiselt poolt ei meeldi iga hea raamat veel kõigile. Järelikult tuleks hea raamatu puhul küsida, mille poolest ta õieti hea on ja teiseks, kellele ta võiks meeldida.
Aleksejevi „Kindel linn” on esimesele…
XX sajandil õppis inimkond tundma mitut umbtänavat: üks on tuumapomm, teine natsism/fašism. Teisiti öeldult omandati vahetul kogemusel põhinev arusaam, et ülemaailmses tuumasõjas võitjaid ei ole, ja teiseks, et natsismini viidud natsionalism tähendab gaasikambreid ja sõda.
On palju uske ja tõdesid, mis kasvatatakse inimesse maast madalast, nii-öelda programmeerimise korras. Näiteks hügieeniga seotud. Keegi ei tauni sellist programmeerimist, sest laps peab hügieenireeglid ära õppima juba selles eas, kus ta ise nende tõhususe üle otsustada ei oska. Järelikult tuleb need talle lihtsalt eeskuju, autoriteedi, üldaktsepteeritud sunni ning „Sööbiku ja Pisiku” laadi raamatute abil sisse sööta.
Kõik siin ilmas on suhteline. Võtame näiteks Pablo Picasso ja Knut Hamsuni. Mõlemal on omad austajad ja kindlasti ka vastased, kuid kahtlemata on mõlemad silmapaistvad loovvaimud. Ometi on nende tänases retseptsioonis oluline erinevus. Picasso puhul ei peeta eriti heaks tooniks meenutada tema kommunistlikke vaateid ega Lenini rahupreemiat. „Mis puutuvad Picasso poliitilised seisukohad tema loomingusse?” päritakse pahaselt. „Las looming seisab enda eest.”
Vabariigi juubeliaasta tõi palju muu kõrval teadupärast kaasa ka mängufilmi „Detsembrikuumus” ja teleseriaali „Tuulepealne maa”. Mõlemad on pälvinud üksjagu tähelepanu, mõlemad on leidnud nii veendunud pooldajaid kui vihaseid vastaseid, mis on maailma kõige loomulikum asjakäik.
ehk See hinnaline protseduur
Eelmises kirjutises (Sirp 11. IV) väitsin, et pole mõttekas põlustada karjavaimu kui sellist, vaid kõigest selle teatavaid avaldusi. Teiseks seda, et sageli peetakse karjavastaseks mässuks midagi, mis seda ei ole, nimelt ühe ühiskonnasegmendi arvamuse lahkuminekut teise segmendi omast. See on olukord, kus puudub „rahva arvamus”, sest rahvas suvatseb omada mitut arvamust, mis sageli üksteise välistavad.
Tuline diskussioon Vabadussõja võidu samba ümber on taas päevakorda toonud vana hea võimu-vaimu väidetava vastuseisu. Diskussioon on uus, teema ise vana.
Kui vana? Usun, et enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt.
Tuline diskussioon Vabadussõja võidu samba ümber on taas päevakorda toonud vana hea võimu-vaimu väidetava vastuseisu. Diskussioon on uus, teema ise vana.
Kui vana? Usun, et enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt.
Tõnis Kaumanni ooper ?Mina ? Napoleon? maailmaesietendus 11. veebruaril. Idee ja dramaturgia Neeme Kuningas, muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigendid Erki Pehk ja Lauri Sirp, lavastaja Neeme Kuningas, lavakujundus Hardi Volmer, kostüümid Olivia Osik, Reet Nurmsalu. Väike Napoleon Kevin Johannson, Gerrit Siiner, Robert Mardisalu või Karl Ruudi. harri rospu
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
