„Eesti poliitikakogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie teadlaste aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele.“ „Sõnum Eesti poliitikutelt on olnud kauge selgest, puhtast ja ühehäälsest häälest, mis ütleks, et me ise peame end eemaldama saastavatest tehnoloogiatest. Riik kannatab nüüd majanduslikult ja see on ka meie poliitikakogukonna süü.“
Need laused on muidugi parafraas Eesti olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi öeldust, kus teadlased ja teadlaskond on asendatud poliitikute ja poliitikakogukonnaga. Kaljulaid, teadagi, heitis kivi…
Kultuuriministeeriumi kultuuris osalemise uuringu tulemused jäid suure suve, kärperalli ja maksufestivali varju, kuigi põhjust häbeneda ei ole – uuringu järgi osales 2023. aastal mõnel kultuurisündmusel või külastas kultuuriasutust 891 100 Eesti elanikku, kes on 15aastased või vanemad, mis teeb 79% rahvastikust. Kõige rohkem käidi kinos, kontserdil, teatris, muuseumis ja külastati kultuurimälestisi või spordivõistlusi.
Pole midagi öelda, eesti rahvas armastab oma kultuuri ja see armastus on ajas kasvanud, võrreldes 2020. aastaga kosus kultuurist…
See nähtamatu, vaikne tapja on surmavam kui orkaanid ja üleujutused kokku. Sel puudub tormide purustav jõud, see ei jäta maha kurbloolist vaatepilti ulatuslikust hävitustööst – laastatud või kõrbenud maastikku, purustatud kodusid ja lõhutud teid –, nii nagu teeb seda üleujutus või maastikutulekahju. Seda hiilivat ohtu ei panda enamasti tähelegi, see on nagu pidev vaikne taustamüra. See ei kahjusta meie vara, vaid meid endid. Äärmuslik kuumus on surmavaim ilmastikunähtus.
Eestis suri 2021.…
Kirjutasin hiljuti, kuidas kliimaseaduse eelnõu ootus meenutab Godotʼ ootamist.1 Ma ei aimanud, et see niimoodi lõpeb, Godotʼd teatavasti ei tulnudki, kuid näidendi lõpust märksa üllatavam puänt on, et ka kaua oodatud kliimaseaduse eelnõu ei tulnud. Selle asemel serveeris kliimaminister Kristen Michal fanfaaride saatel hoopis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kavandit.
Juba siin laiutab hiigelsuur lõhe, kas me räägime kliimast või kliimakindlast majandusest. Piltlikult öeldes on majandusminister, vabandust, see tähendab muidugi kliimaminister Michal…
Aprill hakkab lõpule jõudma ja koos sellega asub rinda ärev ootus, et kliimaseaduse eelnõu avalikkuse ette jõuaks. Suure tõenäosusega mõjutab see Eesti elu rohkem kui miski muu viimastel kümnenditel ega jäta puudutamata kellegi elu.
Eelnõus sätestatakse seadusena, kui palju peab Eesti kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) heidet vähendama. Seda lõppeesmärki me ise ei otsusta, sest selle on paika pannud Euroopa Liidu kokkulepe, et 2050. aastaks saavutataks kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärgina väheneks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside…
Mul on kahju, et õpetajate streik niimoodi vaikse visinaga sumbus. Ometi olid sel kõik eeldused, võib-olla esimest korda iseseisva Eesti ajaloos, ärgitada kogu ühiskonda kaasa mõtlema selle üle, kes ja kus me oleme ja tahaksime olla ühiskonnana.
Nagu paljud õpetajad streigi ajal ütlesid, ei ole asi ainult rahas. Probleem on hariduses kui tervikus, vananevas ja ülekoormatud õpetajaskonnas – kellele järelkasvu ei paista –, pidevas läbipõlemises ja vajaduses määratleda õpetajaamet ilma kommertsliku…
Elame kuumal ajal. Ja seda mitte ainult ülekantud, vaid ka otseses tähenduses. 2023. aasta senine keskmine temperatuur on Euroopa Liidu kliimamuutuste seire teenistuse Copernicus andmetel olnud rekordiliselt 1,43 °C kõrgem võrreldes tööstusperioodi eelse ajaga, enne kui hakkasime suures koguses fossiilkütuseid põletama.
Suurem osa soojenemisest, umbes 1,28 kraadi, tulenebki inimtegevusest tingitud kliimamuutustest (looduslikud muutused, nt praegu ookeani soojendav El Niño, annavad palju väiksema panuse). Põletame fossiilkütuseid ja röhitseme atmosfääri üha rohkem kasvuhoonegaase…
Septembri lõpus avaldas Nature uuringu teadlaste suhetest tehisaruga.1 Suurele hulgale teadlastele saadetud küsimustikule vastas 1600, kellest üle 25% tunnistas, et kasutab tehisaru abi teadustööde kirjutamiseks ja rohkem kui 15%, et kasutab tehnoloogiat granditaotluste kirjutamiseks. Kas tegemist on pettuse või pelgalt loomuliku arenguga – teadlased on ju loomuldasa see osa inimkonnast, kes peakski tehnoloogia viimast sõna kasutama (ja mitte krihvliga kribama) või näitab see lihtsalt granditaotluste praeguse süsteemi mõttetust, hulka aega,…
Kas keegi mäletab veel, mida ütles presidendi sisenõunik Toomas Sildam riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile presidendi kantseleile lisaraha küsimisest aru andes? Või et üldse midagi sellist juhtus?[1] Ei mäleta? Ometi oli see kuum teema veel kuu aja eest, augusti keskpaigas.
Aga seda, kuidas sai Isamaa katuseraha toel sünnitatud rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital rahvastikuregistrist tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja mida neilt naistelt küsiti?[2]
Pole ka ime, kui ei mäleta, sest juba on käsil…
Tallinn on koomas,* kuulutas prohvet, pidades silmas Tallinna kesklinnas ehitustööde tõttu suletud tänavaid ja ristmikke, sellega kaasnevat liikluskaost, kahjusid kesklinna elanikele ja seal tegutsevatele ettevõtetele. Jah, on küll koomas, kuid lisaksin, et eluteeks ristitud arterid on kolesteroolist ummistunud, ja mis veelgi hullem, patsient on ilmutanud juba ka nõdrameelsuse märke.
Üles kaevatud ja suletud on Pronksi ja Jõe tänav, Põhja puiestee, Hobujaama ristmik, lihtsam oleks teada anda, mis üldse avatud on. Ei,…
Oleme teaduseusku, Eesti Teadusbaromeetri uuringu järgi usaldab teadlasi 78 protsenti elanikest. Samuti peab enamik eestlastest teadlasi ekspertideks. (See uuring tehti küll mõne aja eest 2020. aastal.) Oleme uhked, kui „meie teadlased toovad Euroopast suuri grandirahasid“, oleme uhked, kui „meie teadlaste“ asutatud kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete innovatsioon lööb laineid üle maailma.
Hea, et meil on piisavalt humanitaare, sest kust muidu võtta tehisaru arendamiseks vajalikud eestikeelsed tekstimassiivid; tore, et meil on töökad sotsioloogid, sest kõiksuguseid…
Sel korral valiti riigikokku 30 naist. Kuigi tegemist on läbi aegade edukaima tulemusega ja aastatel 1992–2019 on riigikokku valitud naiste arv järjest kasvanud – 13, 12, 18, 18, 24, 20, 24, 28 – on seda ikka vähe. Muidugi võib loota, et pärast endas tungivama kutsumuse – kui olla valitud rahva esindajaks parlamenti – leidnute loobumist pääseb asendusliikmete seast riigikogu koosseisu veel naisi. Aga see ei muuda asjaolu, et seda on…
Näib, et Kataris toimub korraga mitu MMi. Üks, kus ulmana kõrbesse kerkinud pilvelõhkujaid katavad hiiglaslikud staarmängijatega plakatid, kus pallurid võidu nimel veel värvi järgi lõhnavatel uhiuutel staadionitel üleinimlikult lihaseid pingutades imesid korda saadavad, fännide joovastus ei tunne piire ja tribüünid rõkkavad. Selline on MM, mida võim, olgu selleks siis FIFA või Katar soovivad maailmale näidata lootuses, et kogu see glamuur sunnib unustama ja kära vaigistab jalgpalliturniiri saatva tumeda varju, kurjakuulutavalt…
See lause – „järgnevas loos võib olla ärritavaid kaadreid“ kõlas ERRi eetris, kus tutvustati Sandra Jõgeva dokumentaalfilmi Mare Trallast. Mare Tralla on ikooniline feministlik kunstlik, üks neist, kes 1990. aastatel oli kindlasti laiemalt tuntud kui vaid kitsalt kunstisfääris. Jõgeva filmi ajendiks sai 2019. aastal Pärnus toimunud Mare Tralla performance, mille käigus Tralla protestiks selle vastu, kuidas näitusel „Naine ja Naine“ Marko Mäetamm maalidel naisi on kujutanud, paljalt näitusele sisenes. Tralla…
Selliselt pealkirjastas autorihüvitusfond oma pressiteate ja põhjust on selleks küllaga. Nimelt eraldas kultuuriministeerium laenutushüvitisteks läbi ajaloo kõige väiksema summa – 124 671 eurot, millest pealekauba tagastatakse tulumaksuna riigile 23 000 eurot.
Laenutushüvitist on riik kohustatud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende loata. Autoriõiguse seaduse kohaselt ei saa autorid lubada ega keelata oma teoste laenutamist ega leppida kokku laenutamise tingimustes. Seega sõltub kirjanike elatusallikas osalt riigi suvast: selge ju,…
Magus õppeamps – hangi mikrokraad suunamudimises! Nali naljaks, aga mikrokraade pakuvad vist kõik avalik-õiguslikud ülikoolid. Tegu on tasulise võimalusega, kus paari täiendõppe aine loengutes osalemise eest ongi „teaduskraad“ käes.
Ülikoolid teevad seda, sest nad on selleks sunnitud. Kõrgharidus on krooniliselt alarahastatud. Rektorite sõnutsi kriisis. See sunnib susserdama: et õppejõududele vähegi elamisväärset palka maksta, makstakse neile juurde teadusgrantide rahast, mille nad on enamasti ise endale taotlenud.
Probleem tekkis tasuta kõrgharidusele üleminekuga: kui eelnevalt…
„Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!“ See Arvo Valtoni surematu fraas „Viimsest reliikviast“ on kohasem kui kunagi varem, sest suuresti virtuaalmaailma toel on koitnud näivuse ajastu.
Arvamusliidrina näiv võib vabalt olla roppsuu-röökur, ühismeedias räusklev ja solvanguid pilduv troll, kelle väledate klaviatuuril tantsisklevate sõrmede all (kui juba läheb nende neetud vasakpoolsete pehmete väärtustega intelligendikeste tümitamiseks) saavad ühe hooga oma osa roosad kultuurimarksistid, sünnitamisorgiale vastupunnivad kirjaneitsid, hõbepajukallistajad-metsahoidjad, kõik kliimakriisi pärast…
Kas öösel (mil müra häirib magajaid) võib muru niita? Või eirata telefonikõnet, teades, et tegemist on tähtsa ja kiireloomulise küsimusega? Röövida panka, olles tõesti vaene? Anda lubadus aidata hädasolevat sõpra, aga jätta lubadus täitmata? Minna matusele pidžaamas?
Need on vaid vähesed moraalsed dilemmad, millega on oma pead vaevanud inimesed, kes otsivad vastust tehisintellektilt (TI). Jah, lugesite õigesti, loodud on tehisintellekt, kelle kui moraalikohtuniku poole võib igaüks pöörduda.1 Iseseisvalt TI vastust siiski…
Niimoodi iseloomustas kliimaaktivist Greta Thunberg maailma liidrite tühje lubadusi, et lõpuks ometi võetakse kliimakriisi peatamiseks midagi ette enne ÜRO 26. kliimamuutuste konverentsi (tuntud ka kui COP26), mis algab Šotimaal Glasgowʼs 31. oktoobril.
Kuid enne kui maailma tipp-poliitikud (loodetavasti mingite lubaduste väljakuulutamiseks) Glasgowʼs kokku saavad, käivad pingelised läbirääkimised maailma rikkaimate riikide ehk G20 ministrite vahel. Glasgow’ kohtumise eel on ootused kõrged. Näiteks vajab lahendamist küsimus, kuidas kaasata arengumaad, kel polegi ressurssi kliimakriisi…
1. augustil möödus 180 aastat eesti esimese feministi Lilli Suburgi sünnist. Seda tähistati, küll tagasihoidlikult, Pärnu Vallikääru pärnapuu istutamisega. Lilli Suburg oli kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog, kelle unistuseks oli rajada kool eesti tütarlastele. 1882. aastal asutaski ta Pärnusse eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli, hiljem kolis kool Viljandisse. 1887. aastal täitus teinegi Suburgi unistus, tema käe all alustas ilmumist eesti esimene naisteajakiri Linda.
Lilli Suburgi ajastust saadik on naised väga palju vaeva näinud…
Põrgupalavus, vaktsiinikaos ja jalka EM ei jäta muudele teemadele eriti ruumi. Kuid võiks. Alla kahe kuu on jäänud aega ametliku presidendikandidaatide esitamise ajani, mis algab 26. augustil ja lõpeb 28. augustil, ning juba 30. augustiks on riigikogu esimees Jüri Ratas kutsunud kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine.
Kellest aga eriti kuulda ei ole, on presidendikandidaadid. Justkui ei leiduks Eesti vabariigi kodanikke, kelle silmaring, kogemused ja pühendumus annaksid…
Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud?
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui teiste eluvormidega kontaktide loomise kasvulava, kasvatamaks uusi väärtusi inimese ja looduse suhetes ning kujutelmi elukorraldusest, mis hoiab tähelepanu all elu terviklikkust, mitte ainult inimese huve. Biotoopia rakendab posthumanistlikku eetikat – selles luuakse väärtused, mis põhinevad ühisel väljal kooseksisteerimisele kõikide elusolendite, nende eripärade ja vajadustega, mitte toetudes…
„Feminismist?“ – „Jälle!“ Kas seda kõike on vaja jälle üle korrata? See „kõik on ju teada“ ja sellest on „nii palju räägitud“. Jah, on tõesti palju räägitud, tüdimuseni korratud, aga XXI sajandil on Eestis ikka veel olukord, kus avalikus mõtteruumis on vastuvõetav käsitleda naisi valdavalt rahvuskehandi taastootmist võimaldava instrumendina. Sünnitusmasina mõtteviisi esindajateks on tavapäraselt vanemad mehed ja kui küsida poolretooriliselt „kas vanamehed on ikka veel vihased, et naised piisavalt ei…
„Kohe kui keegi mainib pilve, jookseb mul juhe kokku,“ ohkas üks kolleeg paari aasta eest. Kolleeg, kes on usin filmivaataja ja muusikakuulaja, ei adunud ilmselt, et suur osa meie elust ekraani ees möödubki mitmesugustes pilvedes asuvaid andmeid kasutades. See üha passiivsem ja tarbijalikum eluviis on pandeemia tõttu veelgi võimendunud.
Me kõik elame pilves ja meile meeldib see. Me saame suhelda pere ja sõpradega vähemalt virtuaalseltki ja võtta silmapilkselt ühendust ükskõik kellega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Seadeldis, millega telefonid eri ühismeedia kontodele üheaegselt meeleavaldusest otsepilti edastavad, et video tähtsust ühismeedia algoritmide silmis tõsta.Kuvatõmmis XXVI Avatud Ühiskonna Foorumilt
Peeter LauritsJaan Tootsen