Eesti Kultuurkapitali asutamise 100. aastapäeva tähistamiseks 2024. aastal korraldatud esseevõistlusel „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“ teise koha pälvinud töö
Pedantlik prelüüd
Sada aastat ühe kultuuri, rahva, maa mõõtkavas tundub inimeluga võrreldes olevat vaid üks hetk, hingetõmme. Teades küll päris täpselt, mida ma minuti pärast teen, saan endale selle kohta, mida kujutab endast Eesti ja selle kultuur sajandi möödudes, lubada üksnes väga hägusat ja kõhklevat kujutelma. Seda mitte ainult tolle…
Marko Pajevići kriitika on nii tuttav, isegi klišeelik: ei liigtarbimisele, ilutööstusele, pornograafiale, kitšile kunstis, teistsuguste kultuuride alavääristamisele.
Kui Immanuel Kant taipas, et haritud publik ei suuda tema suurteosest „Puhta mõistuse kriitika“ piisavalt hästi aru saada, kirjutas ta selle selgitamiseks „Prolegomena“, mis on ammuilma eesti keeleski loetav.1 Marko Pajevići pisike raamat on täpselt samasugune ettevõtmine, koondkokkuvõte 2012. aastal ilmunud pikemast poetoloogilist antropoloogiat rajavast monograafiast.2 See paralleel…
Eripalgelistes tekstides teadusartiklist poleemilise kommentaarini ajab Sova rangelt ühte asja – propageerib pragmatismi ja nuhtleb metafüüsilist realismi.
Jüri Lipping ja Jaan Kangilaski: „Raske on see, et valikut ei ole, et valik on alati juba enne langenud teatud inimeste puhul ja raske on ka valik maailma hüvelise elu ja filosoofilise elu vahel.“
(Humanitaar)teaduste näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus: töö on piin ja vaev ning on lubamatu, kui see on kellelegi puhas rõõm ja eneseteostus.
Ülo Matjus pälvis rahvusteaduste professuuri Eesti mõtteloo õppetooli ettevalmistamiseks 2012. aastal („Tagasi mõeldes“, lk 53), vaatlusaluseid trükiseid tuleks käsitleda nelja-aastase uurimistöö viljana. Siiski ei saa neid pidada hõlmavaks ülevaateks EESTI1 filosoofia ajaloost, vaid pigem nopeteks mõtteloost või hüpeteks mõtteloo poole. Seda tunnistatakse ka eestikeelse raamatu saatesõnas. „Tagasi mõeldes“…
Räägin teile ühe teadusartikli ilmumise loo. Teadagi vihuvad tänapäeval kõik akadeemilistel töökohtadel püsijad artikleid kirjutada ja need, kes ei vihu, on peagi viimseni lahti lastud. Avaldamise täistuuridel töötavatele teadlastele pole mu heietus kuigivõrd põnev, küllap on paljudega midagi sarnast juhtunud. Kuid laiem kultuurihuviline publik ehk ei adu, milliseid pingutusi avaldamise nimel teha tuleb. Enamasti jõuab kultuuriajakirjandusse üksnes üldine avaldamise punktisüsteemi kirumine, põnevaks köögipoolt avavaks erandiks…
Kui üldiselt möödus 1995. aasta Eestis ilma põrutavate sündmusteta, siis minu isiklikus elus oli aasta ülimalt pöördeline: algas tudengipõli, kolisin Tallinnast Tartusse, vanematekodust ühiselamusse. Kõik see oli ülimalt vahva ning meenutada oleks paljutki. Et mitte nostalgilisse heietamisse uppuda, püstitan tagantjärele tarkust appi võttes järgmise üldistava teesi: toona kestis tudengielus lõbus, kohati anarhiline üleminekuaeg, kus akadeemilist vabadust oli vististi rohkem kui kunagi varem või hiljem.
Kuna üldise…
Järgnevalt kõne alla võetav raamat on järjekordne sündmus prantsuse kaasaegse mõtlemise tõlkeprotsessis, mis on vaikselt toimunud juba paarkümmend aastat, kuid on viimase viie aasta jooksul kulgenud plahvatuslikult. Kui libistada pilk üle ilmunud tõlkeraamatute nimistu, siis pole kahtlust, et prantsuse mõtlemine (mitte üksnes kitsalt filosoofia) ületab kvantitatiivses mõttes kõik teised voolud, sh samuti järjepidevalt ilmunud angloameerika analüütilise filosoofia. Eriti suure kiirenduse on prantsuse vaimuvarale andnud viimastel…
Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega määratleda Eesti riigi mõtte, tuleneks sellest kohemaid normatiivne poliitikate mõttekaks muutmise nõue. Üritan siinkohal olla…
Kordus on pidev, kuid ilma mingi Samata, nn esimese liikmeta. Ainus seesama, mis kordub, on Erinevus.
Gilles Deleuze, Erinevus ja kordus. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Mart Kangur. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Sarja kujundanud Jüri Kaarma, raamatu Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 590 lk.
Kuigi „Avatud Eesti raamatu” sarjas on ilmunud tublisti üle saja raamatu, tuleb öelda, et oluliste filosoofide pea- või tähtteosed on karjuvas vähemuses. Seetõttu on iga…
Guy Debord, Vaatemänguühiskond. Järelsõna Jaak Tomberg. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Kaia Sisask. Kujundanud Signe Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 187 lk.
Kunnus tugineb moraaliküsimustes läbivalt autoriteedile, eeskujude esitamisele (Kundera, Manni ja Muti romaanide tegelased). Selleks, et mainitud romaanides avanevat eetost jagada, tuleb olla eelmise ajastu inimene.
Mihkel Kunnus, Minu eugeenika saladus. Ji, 2012. 265 lk.
Mihkel Kunnus on oma viimase paari aasta kirjatöödega saavutanud hämmastava tulemuse: on koitnud päev, mil kultuurikriitika ja kirjandusküsimused on jälle avalikkuse rambivalguses. Kunnuse esseekogumikust ning veelgi rohkem selle autorist kirjutatakse pikki artikleid…
Õpetaja pole enam maa sool ja meie helge tuleviku põhiarhitekt, vaid kuluartikkel eelarvereal.
Õpetajate palga aurukatla ümber on tantsitud kogu taasiseseisvumisaja. Hiljutisele Eesti haridustöötajate ajaloo suurimale streigile vaatamata pole näha, et tuntav palgatõus oleks lähemale tulnud. Olukord on pentsik. Poliitloosungid kuulutavad: kultuur ja haridus on väga tähtsad. Ometi ei väljendu see kultuuritöötaja ega õpetaja palgas, sest see kujuneb „võimaluste piires”, mis on teadagi alati napid.
Vähemalt seni,…
Leo Luks kutsus kokku Derrida „Surma annist” inspireeritud vestlusringi. Kogunesid mõtlejad Hasso Krull, Argo Moor ja Neeme Lopp.
Leo Luks: „Surma and” on läbivalt seotud teiste keerukate autorite tõlgendamisega, näiteks Patoška, Heidegger, Kierkegaard, Levinas ja mitmed kirjandusteosed. Üks mõtte jälitamise strateegia tekstis võiks olla nende kohtade otsimine, kus teiste mõtlejate häälte tagant kõlab Derrida enda hääl, sõnum. Aga võib-olla me ei peaks seda sorti eristusi taga…
Enn Kasak arendab oma debüütromaanis kindlat tunnetusteoreetilist ideed: teaduslik maailmapilt on liiga kitsas, tegelikkus on imeline ja mitmepalgeline.Mõne aja eest lugesin intervjuud ühe romaanivõistluse žürii liikmega, kes kurtis, et üldine keelelise intelligentsuse allakäik on vajutanud valusa pitseri ka algajate romaanikirjanike katsetustele. Enn Kasak on kõrgelt haritud ja palju kirjutanud mees, sestap on tema küpses eas ilmunud romaanidebüüt ajastu hädadest prii: raamat on keeleliselt küps, hästi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Mõtlemisoskused on spetsiifilised ning palju ja pidevat harjutamist nõudvad. Mulluse õpilaste filosoofiaolümpiaadi võitjad Timofey Goshka Illuka koolist (keskel) ning Pärle Puna (paremal) ja Doris Märss Tartu Tamme Gümnaasiumist.Märt Põder
Zygmunt Bauman muretseb globaalse õigluse pärast, rõhutades, et läänelik tarbiv elulaad on privileeg ega saa olla universaalne. Pildil tarbimisvastased San Franciscos ostuvaba päeva tähistamas.Steve Rhodes / CC BY-NC-SA 2.0 / Flickr
Kiita tuleb Henrik Sova kirge ja vaidluslusti – liiga palju on ka eesti akadeemilises filosoofias tehnilist detailide kallal närimist ja konverentsidel habemesse podisemist. Samuti tuleb kiita Sova stiili, kus mõtteselgus on koos kujundirohke keelekasutusega, nt semantiline lõks, semantiline pööritus, metafüüsiline tung jne. Pildil Henrik Sova vestlemas Jaak Tombergiga oma raamatu esitlusel Tartu Kirjanduse Majas.Youtube
Nietzsche: „See, mida on kõige keerulisem ühest keelest teise tõlkida, on tema stiili tempo: selle põhjus lasub rassi iseloomus, füsioloogilisemalt kõneldes, tema „ainevahetuse“ läbilõiketempos.“Avalikus omandis / Wikimedia Commons
Jüri Lipping ja Jaan Kangilaski: „Oluline on mõtlemise paratamatus, millest Madis Kõiv palju rääkis, see, et sinna ei saa midagi parata. Kui oled mõtlemises sees, siis sa oled otsustanud filosoofia kasuks, ja see, kuidas sa seal kulged, ei ole enam sinu teha.“Erakogu
Paco Ulmani foto näituselt „Heitmaa“.Paco Ulman
Arusaam tööst, mis peab olema tingimata reglementeeritud, kontrollile allutatud ja mõõdetavate tulemustega, tugineb orjatöö mentaliteedile. Ühelt poolt kumab siin läbi tehnilise tööstusühiskonna ülima funktsionaalsuse nõue, mistõttu saab töötajast mutter masinavärgis, teisest küljest (luterlik?) arusaam tööst kui raskest vaevast. Charlie Chaplin, „Moodsad ajad” (1936).Wikimedia Commons
Vaateviis või tõetusõpetus?Wikimedia Commons
