Ameerika Ühendriikides võib täheldada nii (kunsti)ajaloo kui ka kaasaegse kunsti mõjuväljade teisenemist. Millest see tuleb ja mida see endaga kaasa toob?
„Balti kirjakultuuri ajaloo“ uuenduslikus avaköites käsitletakse Eesti ja Läti ajalugu üheskoos ning vaadeldakse mitmekeelse kirjakultuuri kaudu siinmail elanud kogukondi.
Lisa Reihana: „Kui mõelda Vaikse ookeani piirkonnast kui superkiirteest, kus inimesed pidevalt liikusid, on mõte, et kapten Cook meid avastas, naeruväärne.“
Miks tekitab iga uue Eesti ajaloo ilmumine nii suuri vaidlusi? Viimasel ajal võib seda küsimust jälle sageli kuulda – näiteks 31. märtsil raadiosaates „Kajalood“, kus Kaja Kärner kõrvutas Enn Tarveli „Eesti rahva loo“ ja „Eesti ajaloo“ II köite (2012) ümber tekkinud väitlusi. Tähelepanek, et katsed Eesti ajalugu kirja panna viivad kergesti konfliktideni, ei puuduta ainult ajaloolasi, vaid viitab, et ajaloomälu ja identiteediga on vaja tegeleda ühiskonnas laiemaltki.
Ilmselt ei ole võimalik…
Naist kujutatakse rahvuse sümbolina allegoorilise figuurina, meest aga ajaloolise isiku või konkreetse tüpaažina.
Nagu hästi teada, iseloomustab Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva pidustusi üksjagu mänguline suhtumine aastaarvudesse: ühelt poolt tähistatakse 100 aasta möödumist vabariigi loomisest, teiselt poolt justkui vabariigi 100aastaseks saamist (siinjuures on ambivalentseks jäetud suhtumine omariikluse katkemisse aastatel 1940–1991). Mitmeti mõistetavus väljendub ka Eesti ühe edukama disainiagentuuri poolt loodud logos, kust saab numbritena lugeda välja nii…
Tõnu Tannberg: „Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.“
Erwin Panofsky, Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal. Pierre Bourdieu’ järelsõna. Tõlkinud Ene-Reet Soovik, teaduslikult toimetanud Anneli Randla, järelsõna tõlkinud Kaia Sisask. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 188 lk.
Erwin Panofsky (1892–1968) „Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) kuulub vaieldamatult peale kunstiajaloo ka kultuuriajaloo suurte tüvitekstide kaanonisse. Peaaegu…
Venemaal on Stalini-aegsete repressioonide alane mälutöö alles noor.
Orlando Figes, Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal. Tõlkinud Aldo Randmaa. Varrak, 2010. 792 lk.
Orlando Figese raamatust ei ole kerge kirjutada. Sellega ei pea ma silmas mitte seda, et tema arvustamine on kaotanud usutavust. Nimelt tekitas eelmisel aastal üksjagu skandaali avastus, et Figes oli psedonüümide all…
Karl Ristikivi päevaraamatus võib näha omalaadset katset jäädvustada seda, mis toimub ja kordub iga päev – märkida üles tavaline, banaalne, enesestmõistetav.Karl Ristikivi päevaraamatu ilmumine paigutub konteksti, mida võib nüüd juba üsna julgelt nimetada pagulustekstide teiseks kojutulemiseks. Erinevalt 1990. aastatest ei kanna seda lainet aga enam ilukirjanduslikud, vaid omaeluloolised tekstid (mälestused, kirjad, päevikud jmt),…
„Palverännus” ei käsitleta mitte ainult ajaloo, vaid ülepea elu kirjutamise ja mäletamise võimalikkust.
Nii mõnelgi muul maal ei oleks veel ühe ristisõjaromaani ilmumises midagi ebaharilikku. Eestis aga võib Tiit Aleksejevi „Palverändu” pidada üsna tavatuks. Üllatus ei ole siiski enam esmakordne. Samalaadse, peaaegu pretsedenti loova efekti tekitas juba autori debüütromaan, intellektuaalne põnevuslugu „Valge kuningriik”…
Lisandusi ajaloo ajaloole
Eesti Rahvusraamatukogu toimetistes on hakanud ilmuma uus allseeria „Raamat ja aeg”. Selle esimest väljaannet „Ajalookirjutaja aeg” on igati põhjust pidada üheks läinud aasta tähelepanuväärsemaks ajalooraamatuks. Kogumik tutvustab seitset ajalookirjutajat vahetult reformatsioonieelsest ajast kuni valgustuseni. Lõviosa artiklitest on keskendatud siiski XV II sajandile ehk renessansiaegse humanismi ajastule, mis on Balti ajalookirjutuse ajaloos …
Johan Huizinga, Keskaja sügis. Uurimus 14.-15. sajandi elu- ja mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades. Tõlkinud Mati Sirkel. Varrak, 2007. 413 lk.
Johan Huizinga „Keskaja sügise” äsjane eesti keelde ilmumine pakub tänuväärset jätku viimastel aastatel siinmail trüki- ja tõlkevalgust näinud kultuuriajaloo pioneeride plejaadi teostele: Jacob Burckhardti „Itaalia renessansikultuurile” (2003), Norbert Eliase „Tsiviliseerumisprotsessile” (2005, 2007) ning Huizinga…
Tegemist on oma tsitaadilisusest äärmiselt teadliku teosega, kus viidatud mitmetele tuntud filmidele ja katsetatud järjepanu žanrivõtteid: sotsiaalset draamat, mereseiklust, romantikat ning seiklus- ja õudusfilmi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Wangechi Mutu näituse „Läbipõimunud“ (2024) vaade New Orleansi kunstimuuseumis, kus kaasaegne kunst on astunud dialoogi sama muuseumi kogudest pärineva Aafrika kunstipärandiga.Linda Kaljundi
Detail Lisa Reihana videoinstallatsioonist „In Pursuit of Venus“ ehk „Veenuse kannul“, 2015 – 2017. Autori loal.Pressifoto
Jüri KivimäePeeter Põldre
Kaljo Põllu. Rukkilill. Valmiskujund, paber, 1968.Eesti Kunstimuuseum.
Tõnu Tannberg: „„Tarto maa rahwa Näddali-Leht“, mis hakkas muuseas Tartus ilmuma peaaegu täpselt 210 aastat tagasi, on ju omalaadne kultuurifenomen ka Euroopa mõõtmes. Kas kusagil mujal ilmus regulaarselt pärisoristele talupoegadele adresseeritud ajaleht?“Foto Helina Tamman
Binokulaarne tantsu-performance Riia teadlaste majas 16. IV 1987.Imants Žodžiks
Esimese maailmasõja päevil Tartumaal.