Kui saja aasta pärast tahetakse saada täiuslikku pilti sellest, mis mõtteid mõtles ning mida tundis XXI sajandi alguse haritud ning iseseisev naine, tuleb lahti lüüa kõik Kärt Hellerma proosa-, luule- ja esseeraamatud, kõnelemata luulekogudest. Olgu öeldud, et iga uus raamat täiendab eelmist. Kirjanduses on prosaisti ja esseistina kanda kinnitanu pöörang luulesse alati erandlik nähtus. Siinkohal võiks küsida: kus on murdepunkt?
Hellerma tuli kirjandusse 1990ndate alguses, avaldades paar juttu Favoriidis ja Vikerkaares. Teemad…
Kohe-kohe saab läbi Riia aasta kultuuripealinnana. Sügis tõi kaasa uute suurte kultuurisündmuste laine: kui novembrikuu oodatumaid sündmusi oli dirigent Mariss Jansonsi ja Baieri Raadio sümfooniaorkestri kontsert, millele piletite hankimine kujunes riialastele vaata et eluküsimuseks, siis detsember kui filmikuu kulmineerus Euroopa filmiakadeemia auhindade üleandmise galaõhtuga Läti Rahvusooperis. 5. detsembril esietendus seal läti legendaarse teatri- ja filmikriitiku Valentīna Freimane eluloo põhjal valminud ooper „Valentina”. Euroopa kultuuripealinna tiitli ergastav mõju kogu Läti kultuurielule on…
Näitus „Tõsi taga” („Tosi kyseessä”) Helsingi Kiasmas kuni 10. III, kuraatorid Eija Aarnio, Leevi Haapala, Saara Hacklin ja Patrik Nyberg.
Kiasma näitus „Tõsi taga” toob vaatajate ette 15 aastat tegutsenud muuseumi kogudes hoiul 56 kunstniku teosed. Nagu pealkirigi ütleb, on see tõsine näitus. Keskmes on dokument kui kunstniku interpretatsioonivahend, arhiiv kui kunst. See on näituse laiem plaan. Kitsam plaan on intrigeerivam: kunstnik interpreteerib sündmusi ja nähtusi üldisest käsitlusest erinevalt, võttes endale…
Laila Pakalniņa film kujutab kahe pitsapoisi jaburat seiklust Lätis ja Eestis.
Mängufilm „Pitsad” („Picas”, Läti-Eesti 2012, 63 min), stsenarist ja režissöör Laila Pakalniņa, operaator Uldis Jancis, kunstnik Jurģis Krāsons, helirežissöör Anrijs Krenbergs, monteerija Kaspar Kallas. Osades Pauls Iklāvs, Reinis Stabiņs jt. Esilinastus Eestis 14. XII kinos Artis.
Täna linastub kinos Artis sel sügisel Rooma rahvusvahelise filmi „Cinema XXI” programmis novaatorluse eest žürii eriauhinna pälvinud mängufilm „Pitsad”. Filmi stsenarist ja režissöör on Laila…
Elatakse ülimas vaesuses ja kogu aeg oodatakse midagi.
Mängufilm „Kolka cool” (Läti 2011, 93 min), stsenarist ja režissöör Juris Poškus, operaator Aadel Nodeh-Farahani, kunstnik Ilva Kļaviņa, kostüümikunstnik Ginta Tinte, helioperaator Ernests Ansons, produtsent Madara Melberga, toimetaja Liene Bāliņa. Osades Iveta Pole, Artuss Kaimiņš, Andris Keišs, Varis Piņķis, Aigars Apinis, Guna Zariņa, Māra Ķimele, Līga Vītiņa, Agnese Čivle.
„Kolka cool” on üks Läti kinoloo vaadatumaid filme. Eksperimendina mõjub nii tagasipöördumine 1960. aastate mustvalge…
Nora Ikstena, Neitsi õpetus. Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14. 102 lk.
Nora Ikstena (1969), praegusaja Läti ühe avangardistlikuma prosaisti 2001. aastal kirjutatud romaani „Neitsi õpetus” ilmumine eesti keeles (tõlkija Kalev Kalkun) ei sattunud vist päris juhuslikult 2011. aastale, mis on kuulutatud liivi keele ja kultuuri aastaks.
Ikstena puhul ei saa mainimata jätta ka tema head haridust ja kogemuste pagasit. 1992. aastal täiendas ta end pärast Läti Ülikooli lõpetamist inglise…
Loit Jõekaldat küsitleb Livia Viitol.
Sel sügisel kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Loit Jõekalda on lõpetanud 1980ndate keskel Eesti Kunstiakadeemia foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) liige. Esinenudnäitustel 1979. aastast, on ta kureerinud graafika- ja ka muinastaidenäitusi Eestis ja mujal maailmas.
*
Võib vist öelda, et sinu maailmapilti on vorminud kivisse jäädvustatud kujutiste mõjujõud ja vastupidavus ajale, ent ka looduslike…
Teisipäeval esilinastus kinos Sõprus „See on see päev”, mis on Inglismaal elava filmitegija Kersti Uibo äsja valminud kloostriaineline linateos ja jookseb kuni 28. maini. Eesti filmipublik tunneb Kersti Uibot alates 1995. aastast, kui ta pälvis Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali peaauhinna dokumentaalfilmi „Evaldimaa” eest. Publikuhuvi on jagunud kõigile Kersti Uibo filmidele – küllap seetõttu, et neis on mingi eriline, teistmoodi elutunnetus. 2002. aastal anti Kersti Uibole Pärnu rahvusvahelisel filmifestivalil Eesti…
Näitus „Eesti kunst paguluses” Tartu Kunstimuuseumis 24. II – 1. V, Kumus oli näitus väljas 3. IX 2010 – 2. I 2011. Väliseesti foto näitus oli Kumus 8. X – 19. XII 2010.
2010. aasta 2. septembril Kumus ja tänavu 23. veebruaril Tartu kunstimuuseumis avatud Eesti pagulaskunsti näitust võib pidada senise Eesti kunstiloo oluliseks täienduseks. Samas on tegemist ajamärgiga, ühe ajastu lõpu ja uue algusega. Hakkavad ju Teise maailmasõja põgenike…
20. novembril anti viiendat korda välja Salme Ekbaumi ja Minni Nurme nimeline Paistu valla koduluuleauhind. Tänavu oli selle võitja Indrek Hirv. Tunnustuskirja pälvis Mare Osi oma mulgimurdelise luuleloomingu eest. Varem on auhinna saanud Ly Seppel, Viiu Härm, Virve Osila ja Viivi Luik. Kahe kirjanikust õe, kellest üks elas eksiilis ja teine Eestis, nimeline luuleauhind asutati 2003. aastal, väärtustamaks nende loomingu üht olulisemat lõiku – koduteemalist luulet.
Õdede Salme Ekbaumi ja Minni…
Eduard Vilde seisukohad on kantud demokraatliku ühiskonna meeste ja naiste võrdsusprintsiibist.
Kui kõnelda Vilde ajast, kerkib kohe küsimus: mis aeg see oli? Kas pidada XIX sajandi lõppu, XX sajandi algust pelgalt tehnika arengu, sotsiaalsuse kasvu ja inimteadvuse avardumine ajaks? Või kuulub selle juurde veel midagi, millest tänapäeval kõneldakse kui sugupoolte-vahelise võrdsuse nõudest?
Kui 1904. aasta septembris-oktoobris Krimmi eesti asundusi külastanud kirjanik Eduard Vilde oleks aimanud, kui suure jälje jätab tema reis ja reisil kirjapandu rahva teadvusse ning kui hindamatuks osutub see sada aastat hiljem, oleks ta nii ?Prohvet Maltsveti? kui ka reisikirjad välja andnud arvatavasti palju mahukama ja põhjalikumana.
Kirjandusloost teame, kui keeruline oli Vildel, kes 1905. aasta revolutsiooni järel vangistamise ja sunnitööle saatmise kartuses pagulusse suundus, ühest Euroopa riigist teise rännates jätkata…
9. ja 10. IX toimus Ukrainas Krimmi Autonoomse Vabariigi pealinnas Simferoopolis Krimmi Etnograafiamuuseumi ning E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi koostöös teaduskonverents ?Eestlased Krimmis. XIX?XX sajand?, avati eesti toa ekspositsioon.
?Maario Essa veel pole. Toimetaja nõustub osalt pigem möödunud reedel Eesti Päevalehes Veiko Märka väljaöelduga. Kirjastajad on pisut kiirustanud. Noorukis on teotahet, hetkiti hääd kujunditiinust ja hoogu, mõned tekstid on tõesti head. Aga veel liiga sageli takerdub Essa koolipoisilikku, rübliklikku (selles eas ju kirjutavad paljud nii) luulelaadi ? oleks aastake-paar küpseda lastud, oleks debüüt mõjusam olnud. Nüüd jääb Essalt oodata järgmist, teravamat raamatut. Jõudu! J.R.
Maario Essa, Kellegi teise muru.…
26. aprillil toimus E. Vilde muuseumis romaani ?Lõks lõpmatuses? eest tänavuse Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud Eeva Pargi autoriõhtu. Lisaks vildeklubilastele oli kohaletulnute seas keskkooliõpilasi ja õpetajaid ning muud kultuurihuvilist publikut. Eeva Parki küsitles kirjanik Maimu Berg, katkendeid teosest luges ette näitleja Katariina Lauk.
2003. aasta suvel ilmunud romaanist ilmus sel kevadel teine trükk, raamatut tõlgitakse juba ka saksa ja soome keelde. See kõneleb vaid üht: ?Lõksul lõpmatuses? on lootust siseneda…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Livia Viitol: „Läti rahvusraamatukogu puitinstallatsioonil „Keelekera” „keritakse” Läti ning läti diasporaas elavate laste ja nende vanemate käsitsi kirjutatud soove läti keelele.”Erakogu