Anna Arvidsdotter püüab Rootsis prõmmuõhtuid korraldades näidata, kui palju on luules väljendusviise ja stiile, ning innustada seeläbi nii esinejaid kui ka publikut.
Äratuskell ja lahkamislaud
Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas
toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel
kehamälu lahkamislaual
heliseb äratuskell
ja ma võpatan ärkvele.
Äratuskell heliseb,
punane kettaga telefon,
mille kõla on kuulda riigikogu kõnepuldis,
rahvusülikooli ringauditooriumis,
õhtustes uudistes, rahakotis ja luuleõhtul.
Äratuskell heliseb
lapsepõlve pildialbumis,
kuulmekäigu kaevandustunnelis,
töötukassas, surnukuuris ja raamatukogus.
Ma avan silmad
energiakülluse tagajärgede umbses ooteruumis,
kuhu paljud teised jõudsid ammu enne mind,
kuid veel rohkemad ei jõua kunagi.
Ma tõstan toru hargilt
ja sisenen kõnesse.
Kiirrong ja küllusesarv
Hiliskapitalismi kiirrongi kineetiline tõmbetuul
loobib vastu mu sääri šokolaadipabereid,
kilepakendeid, turismibrošüüre
ja raamatulehekülgedelt lahti leotunud tähti,
mis tungivad mikroskoopiliste nõeltena
mu…
Kohaliku ja arhailise idealiseerimine on problemaatiline, sest toob meelde meeletu väljakutse, mille ees seisab rahvusriikideks jagunenud planeet globaalseid keskkonnaprobleeme lahendades.
Veronika Kivisilla: „Kui kurjus levib nagu lööklaine, mis enda teel kõik hävitab, siis headus levib hoopis teistsuguse, aga siiski väga võimsa lainena. Ja seda on lihtsalt nii ilus tunda ja näha.“
Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“
Jim Ashilevi: „Homofoobid on juba ammu kaotanud, aga seesama hirm leiab pärast meie aja võitlusi veel küllaldaselt teisigi avaldumisvorme.“
Jim Ashilevit võib nimetada multitalendiks. Hinnatud lavastaja, näitleja ja dramaturg on samamoodi tunnustust pälvinud kirjanikuna. Ashilevi sulest on ilmunud mitu näidendit ja romaan „Ma olen elus olemise tunne“, mida paljud peavad eesti Y-kirjanduse tähtteoseks. Teine romaan „Kehade mets“ pälvis tänavu Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha.
„Kehade mets“ on…
Lauri Sommer: „Enamik inimesi on juba nii seatud, et ilma sisemiste kriisideta pole edasiminekut.“
Lauri Sommeri viimane luuleraamat „K. L. ja N.“ ilmus 2008. aastal. Sellele järgnesid menukad proosateosed „Kolm yksiklast“ (2010), „Räestu raamat“ (2012) ja „Sealpool sood“ (2014). Et järg võib olla taas luule käes, aimus mullu, kui Sommer pälvis Loomingus avaldatud luuletuse „Väikeste sammudega, hangeveertesse komistades …“ eest Juhan Liivi auhinna. Toonane võiduluuletus on üks neist, mis varjul…
Martin Oja: „Teadmisi tuleb säilitada nagu liike ökosüsteemis. Me ei pruugi hetkel aimata, millal kedagi või midagi vaja läheb.“
„Sõnumeid sisikonnast“ on mitmekülgne jutukogu, mille stiilitelje ühes otsas paikneb unelev maagiline realism, teises aga terav ühiskondlik satiir. Sotsiaalkriitilise hoiakuga ilukirjandust lugedes taban end aga alati võib-olla naiivsevõitu küsimuselt: miks on kriitilise idee vahendamiseks eelistatud ilukirjanduslikku vormi teistele žanridele, kas või näiteks arvamusloole? Kuidas sina oma valikut…
Mathura „Käe all voogav joon“ on kontseptuaalne luulekogu, mille tekstide põhiosa tõukub autorit senise loometee vältel innustanud maalikunstnike teostest. Mõte raamatu kirjutamiseks tuli väidetavalt Kanada luuletajalt Stéphane D’Amourilt, kes oli mõnda aega tagasi samasuguse fookusega teose avaldanud.*
Eestikeelseid luulekogusid, kus on võetud sihiks dialoog kujutava visuaalkunstiga, ei ilmu…
Linda-Mari Väli: „Minu tekstide üks eesmärke on kindlasti tähelepanu juhtida sellele, et inimene võõrdub keskkonnast üha enam.“
Möödunud aasta lõpul ilmus noore prosaisti Linda-Mari Väli (sündinud 1988) kolmas teos, ulmesugemetega lühiromaan „Võõrdunud“, kus tegelaste vanuselised ning maailmavaatelised erinevused eskaleeruvad konfliktiks. Vestlesime autoriga kirjanduselulistest vastasseisudest ning kirjanduse rollist inimese ja tema elukeskkonna suhte korrastamisel.
Hiljuti tekitasid elavat arutelu Mikk Pärnitsa arvamuslood nihilist.fm-is. Autor paistis väitvat, et kultuuri rahastamise…
Tutvusin Johnny B luulega ülikooli esimesel kursusel. Ilmselt oli see hea ajastus, sest luulemina teisitiolemisele rõhuv hoiak mõjus loetu taustal ootamatult intensiivselt ja põnevalt, mistõttu oli muljegi ehk sügavam, kui see oleks võinud olla mõnel hilisemal momendil. Jaan Isotamme ma ise ei tundnud, kuigi eks olnud mulgi ta tekstide,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Maarja Pärtna on luuletaja, tõlkija ja toimetaja ning Tartu 2024. aasta linnakirjanik.Maria Kilk
USA teadlase Rachel Carsoni teos „Hääletu kevad“ on üks keskkonnaliikumise alustekste.Thomas Brosnihan / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Fosforiidisõda on Eesti üks tuntumaid keskkonnaproteste, millel on ühtlasi kindel aukoht riigi iseseisvuse taastamise narratiivis.Postimees / Scanpix
