Ilmar Taska debüütromaan „Pobeda 1946“ räägib ühe väikese poisi loo Stalini režiimi meelevalda jäänud Eestis. Romaan on juba leidnud mitmesugust heatahtlikku vastukaja. Järgmiseks tuleb vastu pidada ajaproov – kas aasta lõpus (rääkimata aastate pärast), kui gallupeid tehakse, mäletatakse veel, et on ilmunud niisugune raamat? Kas ta imbus lugejate ja kriitikute vaimsesse vereringesse või voolas sealt lihtsalt läbi? Tahan loota, et imbus. Tegemist on märkimisväärse teosega, kus autoril on õnnestunud olla ühtaegu…
Mati Unt oli fenomenaalne kuju. Täpselt selline autor, kelle teksti kätte võttes alati elamuse saab. Võtad raamatu suvalisest kohast lahti, loed natuke, ei olegi nagu midagi erilist ja siis tuleb korraga selline lause või mõttekäik, et oled nagu puuga pähe saanud. Pead raamatu korraks kinni panema ja mõtlema ainult selle lause peale kohe tükk aega.
Möödunud aasta detsembris avasime Tammsaare muuseumis näituse „Paradiisi uus perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures”. Näitust ette valmistades oli minu suurim üllatus see, et Leida Kibuvitsa elu on lähemalt läbi uurimata ning tema kirjanikunimi unustusse vajumas. Just seetõttu tundus, et Kibuvitsa näituse juurde sobib loengusari, kus võetakse vaatluse alla ka teisi kirjanikke, kelle looming ja nimi on (eriti nooremast) kirjandusteadvusest kaduma hakanud. Viies loengus keskendusime Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaotsa, Leida Kibuvitsa,…
3. detsembril 2010 kuulutati A. H. Tammsaare Muuseumis välja romaanivõistluse “Uus Põrgupõhja Vanapagan” tulemused. Võistlusele oli laekunud 11 romaanikäsikirja. Žürii (Rein Veidemann, esimees, Toomas Haug, Karl Martin Sinijärv, Maarja Vaino, Ingrid Velbaum-Staub) otsustas esimest, teist ja kolmandat auhinda mitte välja anda. Žürii pidas vajalikuks ära märkida ühte võistlustööd, milleks osutus Enn Põldroosi romaan “Absalon”. Romaan kujutab Põrgupõhja järeltulijaid tänase maailma probleemide keskel. Autori sõnul käsitleb romaan üldinimlikku nähtust, otsivat vaimu,…
Reedel, 3. detsembril avatakse A. H. Tammsaare Muuseumis näitus “PARADIISI UUS PERENAINE. Leida Kibuvits Tammsaare juures” Leida Kibuvitsa näitus jätkab A. H. Tammsaare Muuseumis näitustesarja, kus saavad sõna erinevad XX sajandi eesti kirjanikud. Sarja avas 2008. aastal näitus Mati Undist – “Poiss ja liblikas. Mati Unt Tammsaare juures”, 2009. aastal oli Tammsaarel külas August Gailit („Viiuldaja karussellil“).
Sel reedel, 15. oktoobril algusega 17. 30 saab muuseumis vaadata Jaan Toominga filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Filmi aluseks on Toominga 1976. aastal Tammsaare romaani põhjal lavastatud ja legendaarseks saanud etendus. Modernse kaamerakeelega, omas ajas uuenduslik film ei ole aga lihtsalt lavastuse ekraniseering. Filmis on lavapilti isegi välditud, fookuses on suured plaanid, mis kaotavad distantsi ja sunnivad vaatama tegelaste sisemusse. Filmi vaatamisele eelneb filmiloolase Jaak Lõhmuse loeng.Sissepääs muuseumipileti hinnaga.
Reedel, 4. detsembril toimub A. H. Tammsaare Muuseumi 5. sügiskonverents “Kuradi küsimus. A. H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan 70”.Konverents keskendub kirjaniku viimasele romaanile “Põrgupõhja uus Vanapagan”, mille ilmumisest möödub tänavu 70 aastat. Romaan on nii eesti kui välismaiste kirjandusteadlaste seas huvi äratanud nii oma erilise keeletundlikkuse kui ka paljude lugemismudelite poolest.Tammsaare pani oma romaanis kuradi maailma lunastama ja küsima: kas lunastus on üldse võimalik? Me võime küsida: mis kuradi küsimus…
Kolmapäeval, 11. novembril kell 16.00 avatakse A. H. Tammsaare Muuseumis Kadriorus näitus “Põrgu põhi ja taeva võtmed. 70 aastat A. H. Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” ilmumisest”.
15. oktoobril kell 15.00 räägib Toomas Haug Tammsaare Muuseumis teemal “Gailit ja Siuru. Blasfeemia algus eesti kirjanduses”. Tegemist on näituse “Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures” loengusarja viimase ettekandega, mis keskendub Gailiti skandaalsele Siuru-perioodile.
Väljavõtteid arutelust Eduard Vilde muuseumis 19. septembril Osavõtjad: ajakirjanik ja luuletaja KÄTLIN KALDMAA , A. H. Tammsaare muuseumi juhataja MAARJA VAINO, endine kultuuriministeeriumi muuseuminõunik PEETER MAUER , Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja RIINA ROOSE, kirjanik MAIMU BERG, Adamson-Ericu muuseumi direktor ÜLLE KRUUS.
Maarja Vaino: Mainin sissejuhatuseks, et problemaatika või teemapüstitus kerkis meie teadvusse kahel põhjusel. Kõigepealt avaldas Mihkel Mutt möödunud aastal Loomingus mõtteid ja märkmeid monumentide teemal. Teda huvitas, mis on…
Indrek tituleeritakse hulluks niipea, kui ta astub sisse Mauruse kooli uksest. Indrek kuuleb, kuidas Maurus tema kohta endamisi pobiseb: „So ein grosser Narr.”Tammsaare näidend „Kuningal on külm” ammutab motiivistiku vana testamendi esimesest Kuningate raamatust. See algab nõnda: „1. Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ta ei saanud sooja. 2. Siis ütlesid ta sulased temale: „Otsitagu mu isandale kuningale tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku…
Tammsaare muuseumisse 2006. aastal uue püsiekspositsiooni tegemine tähendas eelkõige tegelemist ruumiga. Isikumuuseumis on koos tihedalt läbi põimunud ruumisuhted, alates füüsilisest ruumist, kuhu muuseum on paigutunud, kuni kultuuri- ja tähendusruumini, millesse ta kuulub.
Nii „Kõrboja peremehe” kui ka „Ma armastasin sakslast” puhul on otse hämmastav, kui visalt vaadatakse mööda nende romaanide seosest eestlaste rahvusliku ajaloo ja identiteedi probleemidega.
1954. aastal kuulutas ohtras tiraažis välja antud plakat “Sõites Tallinna, ärge unustage külastamast Eduard Vilde korter-muuseumi!”, süvendades nii neis, kes sinna läksid, kui neis, kes ei läinud, Vilde kui tõelise, prohvetliku sotsrealisti kuvandit. Vildest sai kõrvuti Liivi ja Tammsaarega kirjanduslugude telg, ja kui ajad muutusid, pöörati talle põlglikult selg. Alles hiljaaegu on vaikselt hakatud Vilde nime rehabiliteerima.
Kui ütled, et lähed Venemaale Kaukaasiasse, on esimene reaktsioon, et kui ohtlik see ikkagi on. Äkki ei maksaks minna. Kui ütled, et lähed Sotši, leebutakse, ja õhus on nostalgiat. Sobiv paradoks koha jaoks, kus kunagi ravis ennast eesti kirjanik-kangelane ja paradoksimeister, Tammsaare.
1935. aasta suvel viis Tammsaare oma naise-lapsed suvitama, läks siis ise tagasi Tallinnasse ja hakkas kirjutama nagu hull. Tulemusena valmis romaan “Ma armastasin sakslast”, mis jõudis sama aasta novembri alguses trükikojast poodidesse.
On arvatud, et Tammsaare lähtus loo temaatika puhul üliõpilaste ja naiste nn üleskutsest kirjanikele kujutada neid mõnes teoses vahelduseks ka positiivselt. Teisest küljest pole sel tänases päevas enam kuigi suurt tähtsust, kas tegemist on n-ö tellimustööga või mitte.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.