Võib-olla on Lilli Luuk uus tumekirjanik. Tema teoste tundetoon on pingestatud ja ehe, kuid liiga kaua kestes paneb piinav minoor lugeja taluvuse proovile.
Eeva Pargi raamatus „Ringmäng“ hargneb peatükk peatüki haaval lahti elu- ja aialugu, mille juured on eelmistes põlvedes, nende aedades, majades ja töödes. Ega aeda saa ju olla majata.
Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?
Kõik on kõigega seotud, uued raamatud kõnelevad varasemate aastakäikude omadega, iga valdkond haagib kümnel eri moel teistega ja nii valmib teos teose haaval tugev ehitis.
„Noaloopija“ on silmadega kirjutatud, autor näeb asju ja kirjeldab neid lummavalt. Kokku mõjuvad tema pildid liiga küllaselt, rahutult ja etteaimatavalt.
Kuidas panna lugeja läti kirjandusest huvituma? Äkki saaks kuidagi teha nii, et need, kes lähevad Lätti kaubareisile, peavad lunamaksuks ostma ühe läti kirjaniku raamatu?
Elin Toona raamatu „Pagulusse“ tuum on alaline mitme kultuuri vahel kõlkumine, pidev iseenese koha ja olemuse otsimine.
Elin Toona Gottschalki mahukas mälestusteraamat on midagi palju enamat kui ainult ühe inimese memuaarid. Ingliskeelse esmatrüki ilmumise järel 2013. aastal on Sirp kohe avaldanud tutvustuse, mis sisaldab ka lühikest sisukokkuvõtet,1 seda siin korrata pole tarvidust. Ja kuna memuaristika on selline žanr, mis allub kriitikale halvasti või üldse mitte, siis püüan teost vaadelda…
Guram Odišaria raamatut ei saa soovitada neile, kes väga teadlikult toituvad või loomade õiguste eest võitlevad, küll aga metsakaitsjatele.
Tõtt-öelda on olemas selliseid raamatuid, mida arvustada ei saagi. Ei saa eritleda seda, kuidas nad on tehtud, on nad head või halvad, kuhu nad ülepea paigutuvad. Guram Odišaria „Presidendi Kass“ on üks selliseid. Näiliselt lihtsake, nagu kogumik vesteid või anekdoote, on ta ühtaegu hümn elu ilule,…
Autor on igati püüdnud lugejate ja arvajate tööd kergendada: kaaned on umbe täis pikitud nõuandeid, kellele raamat sobib, kuidas kirjapandust tuleb aru saada, misasja ülepea käes hoitakse ja kuidas peaks objekti suhtuma. Respektiga, selge see. Ja mõnusalt. Peaasjalikult on Lauri Räpp püüdnud ühendada kahte tegelikult kaunis…
Machado de Assisi 1882. aastal ilmunud jutustus „Hulluarst“ on universaalne teos. Sellel, et tegevus toimub enam kui sajand tagasi eksootilises Brasiilias Itaguaí provintsilinnas, ei ole suuremat tähtsust. Tegu on pesueht moodsa düstoopiaga, kuhu on kondenseerunud aegadeülene elutarkus. Kuigi järelsõnas nimetatakse raamatu satiiri peamiseks objektiks progressiusku ja…
Pean tunnistama, et sajandi müüduimat raamatut ma lugenud ei ole. Seega ei oska võrrelda, kas praegune n-ö jätkuraamat on kõvem purakas või mahedam üllitis kui „Musta pori näkku“. Kaldun siiski arvama, et toone on maha keeratud 100%, sest midagi põrutavat eluloolisest eneseabiõpikust, nagu autor on uue raamatu…
Inglid ja deemonid on olemuslikult sarnased, erinevus tuleb välja alles mõistmises.
Tunnistan, et lõpetasin „Inglite keele“ esimese lugemise segaste tunnetega. Raamatu alguspool ei suutnud mind köita, alailma läksid segi tegelaste nimed, kes on kes, kes kelle naine, mis ajas uus peatükk liigub: kõik tundus hektiline, katkendlik ja ühtlasi ka lektorlik, nagu peaks keegi nähtamatule auditooriumile igavatest asjadest pominal loengut. Möönan, et suuresti oli selle keskendumatuse taga viis, kuidas…
Konverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ esitleti Rutt Hinrikuse artiklikogumikku „Kahe vahel“. Kogumiku koostaja Marin Laak on Hinrikuse väljaandele kirjutanud põhjaliku, pieteeditundelise ja südamliku tunnustava eessõna. Arvustajal on raske sellele midagi võrdväärset lisada, eriti kui materjalide lugejaks ja läbiseedijaks pole mitte teine teadlane, vaid lihtsalt rumalavõitu, kuid teadmishimuline lugeja. Ometi intrigeeris mind kogumiku temaatika niivõrd, et usaldasin end seda tegema.…
Näib, et mulle satub arvustamiseks sellist tundlikku muusaluulet. Rooste kahe uue värsiraamatu olemuslik sarnasus Sauteri viimaste poeemidega1 ei saa kuidagi jääda märkamata: mõlemad poeedid ammutavad ainest oma lähemast ümbrusest ja igapäevast, mida ülendab ja kaunistab armastatud naise paleus. Pannkookegi küpsetavad nad oma kallimale ühtemoodi nagu vennad armastuses!
Sauteri puhul mind tema elulähedus ja luulendatud eluproosa ei häirinud kübetki,…
Andrus Kivirähal on ilmunud uus raamat „Inimväärne elu“, mis sisaldab kaht följetoni. Selline singel. Küllap keegi sundis teda tagant, ütles, et ole nüüd meheks, otsi oma sahtlitest midagi välja, rahvas nõuab uut Kivirähka, enne jõulu olgu olla.
Kuna sellise minimalistliku väljaande puhul on raske kontseptuaalset kriitikat teha, siis anti mulle „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“ kauba peale.…
Hannes Varblase esimene „Ilmavalla“ kogumik ilmus aastal 2002, teise tekstivalimikku on koondatud kirjutisi aastatest 2003–2014. Suur osa neist on varem trükisõnas ilmunud, nagu nähtub raamatu lõpus antud viidetest.
Avaldamiskohtade diapasoon on nõnda lai, et vaevalt ka kõige kultuurihuvilisemad lugejad on kõiki palasid juba lugenud. Siin on kriitikat, arvustusi, ees- ja järelsõnu, ettekandeid, memuaristikat, millest kokku moodustub terviklik pilt…
Paranoia kirjastuselt on ilmunud uus raamat, mis kahtlemata vastab nende kodulehel sõnastatud kontseptsioonile: pakkuda eksperimentaalset ja mitteloomingulist kirjandust, statistiliselt kõige ebanormaalsemaid tekste tänapäeva kirjastusturul.1
Romaani tutvustuses on keegi anonüümne „siinkirjutaja“ kirjeldanud teksti kui iroonilist käsiraamatut „kuidas elada“, selle ainestik aga olevat nii ainulaadne, et eesti kirjanduses pole sellesarnast varem isegi riivatud. 2
Suurejoonelised avaldused, igatahes. Kahtlemata on jutt pilgeni…
Peeter Sauteri uus raamat on kujunduselt ja laadilt sarnane eelmise koguga „Koer ostab kassitoitu“. Need tekstid võiksid vabalt olla ka samade kaante vahel, moodustades siis juba mahult väheldase „Kalevipoja“. Sauteri moodne argieepos kõneleb sellest, mis ihule kõige ligemal – naisest, vanadest pükstest, surnud ja veel elavatest sõpradest, igapäevasest õllest, mida antagu meile tänapäev, ja kõigest muust näiliselt…
Ettekanne kirjandusteaduse V suvekoolis „Kriitika võrgus – saak või kütt?“ 1
Olen sattunud teie ette kõnelema kuidagi eksikombel. Ajasin sõrad vastu, sest ei ole ma kriitik ega ammugi kirjandusteadlane, saan pakkuda vaid lugeja nägemuse. Johanna Rossile ütlesin, et räägin rohkem sellist külamehejuttu, kuidas kaugelt eemalt asjad paistavad. „Juhan Liiv oli ka külamees!“ vastas ta mulle seepeale. Ning lisas, et palju kohvi ja võileibu pakutakse.
Võib-olla on päris hea, kui vahel…
Toomas Raudam Ja ära Kafkat unusta! EKSA, 2013. 193 lk
See kummastav raamat on täis elamise ängi. Keerukalt, kuid terviklikult komponeeritud teos on lõppmuljena selge ja lihtne. Ei, see pole täpne. Selget ja lihtsat pole midagi, on vaid imelikud universumi komponendid nagu aeg, olendid ja nende tajud. Nende olendite tajud on justkui maailmast lahti rebitud, eraldi. Asjad pole need,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Meie kõigi aiad on samalaadsed ja eludki kulgevad laias laastus ühtemoodi. Mõni ime siis, et me neist asjust ka ühtmoodi räägime, mõtleme, tunneme.Piia Ruber
On imeväärselt hea, et meil on külluslikult andekaid, pühendunud ja keeleoskajaid inimesi, kes toovad lugejateni killukesi kirjanduse lõpututest varasalvedest. Loomingu Raamatukogu 2020. aasta killukesed Tartu ülikooli raamatukogu avahoidla riiulil.Pille-Riin Larm
Ameerika kirjanikult Steven Millhauserilt (1943) on ilmunud üheksa novellikogu ja neli romaani. Ta on pälvinud kaalukaid auhindu, sealhulgas Pulitzeri, ning tema teoseid on tõlgitud 15 keelde.Michael Lionstar / Draakon & Kuu
Raamatu võlu on väga täpses aja- ja kohamälus, kõiki kliinikuid, raviarste, õdesid, palati- ja saatusekaaslasi on kirjeldatud erakordselt täpselt, usutavalt, lausa aistitavalt.Piia Ruber
Tõnu Õnnepalu arvates ei oska sellist ilu, nagu on loodus, keegi inimkätega luua. Piet Oudolf jt maastikuarhitektid püüdlevad siiski sinnapoole. Pildil tema ja Kathryn Gustafsoni looming Chicagos Millenniumi pargis.Dan Hiris / Wikimedia Commons
Astrid Lindgren oma poja Lassega 1930. aastal. Traumaatilise lapsest lahutatuse tõttu tema esimestel eluaastatel jäi Lindgren eluks ajaks intensiivselt lapsepõlve ja lapsolemise temaatika külge kinni.Erakogu/Saltkråkan
Made Luiga: „Olen algusest peale eksinud kriitika heade tavade vastu, järjekindlat rõhutanud oma mina, see on aga ju nii ebaviisakas! “Krõõt Tarkmeel
Loom-Jürgen teab, et olla loom, see on leida oma sisemine pühadus.Aron Stern