Lauri Laglel on annet nii arvamusliidrina probleemkohtade edastamiseks kui ka hullu uurija kombel tunnelisse sukeldumiseks.
Teatri NO99 „Päev pärast vaikust“, lavastaja Lauri Lagle, dramaturg Eero Epner, helikujundaja Hendrik Kaljujärv, kunstnikud Kamilla Kase, Allan Appelberg ja Lauri Lagle, valguskujundaja Siim Reispass. Mängivad Marika Vaarik, Eva Koldits, Gert Raudsep ja Rasmus Kaljujärv. Esietendus 6. V NO99 suures saalis.
Lauri Laglet on tema lavastustes ikka huvitanud vahetud tajud, need jäävväärtused, mis säilivad siis, kui…
See, mis „Stseenides ühest abielust“ puudutas maist armastust ja olmelistesse ahelatesse kammitsetud egode meeleheitlikku, kuid perspektiivita omavahelist võitlust, on „Sarabandis“ saanud metafüüsilise mõõtme.
Eesti Draamateatri „Saraband“, autor Ingmar Bergman, tõlkija Anu Saluäär, lavastaja ja muusikaline kujundaja Peeter Raudsepp, kunstnik Lilja Blumenfeld, koreograaf Rene Nõmmik, valguskujundaja Andres Pajumäe. Mängivad Kersti Kreismann, Martin Veinmann, Ester Kuntu, Jaan Rekkor ja Tiina Ollesk. Esietendus 19. II Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Ingmar Bergmani…
„Ema Courage’i“ ligi neljatunnine loojutustamine vahelepikitud songidega mõjus pigem sportliku soorituse, mitte niivõrd kontseptuaalselt köitva kunstiteosena.
Loomingulise enesekindlusega tõusid tänavuse NU performance’i-festivali programmis esile Vanessa Place, Peaches, Ivo Dimchev ja Dana Michel.
NU performance’i-festival „Corporate occult_lets talk about the body baby“ („Keha varjutamine_rääkigem kehast“) 29. X – 5. XI Tallinnas Kanuti gildi saalis ja Telliskivi loomelinnaku Punases majas.
Seekordse NU performance’i-festivali kuraator Maria Arusoo selgitas mitmes intervjuus oma kontseptsiooni katsena küsimärgistada keha kaudu soolisuse ja seksuaalsusega seotud stereotüüpe ning viia sellesisuline diskussioon poliitilisele pinnale. Kuraatori sõnutsi on…
Märt Avandi ja Andrus Vaarik ei ole laval mitte eeskätt kahe koomikuna, kes filmi ainetel publikut lõbustavad, vaid kehastavad ajas muutunud debatti.
Nargeni festivali „Aadama õunad“, autor Anders Thomas Jensen, lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), kunstnik Anneli Arusaar. Mängivad Märt Avandi (Pärnu Endla), Priit Pius (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Mari Abel (Von Krahli teater), Tõnis Niinemets (Von Krahli teater) ja Kait Kall. Esietendus 28. VII Naissaarel…
Mõju, mida ei oleks ehk suutnud tekitada Mendelssohni muusika üksi või noorte armastajate ekraanile suunatud suhtlus, saavutas vertikaalse mõõtme just nende koostoimes.
Heites ühiskonnale ette valskusemaskide kandmist, eelistab Alceste ise jääda n-ö ujumisinstruktoriks, kes pole kordagi jalgu põhjast lahti lasknud, ja seetõttu riskib iga tema teele sattuv inimene uppumissurmaga.
Miguel de Unamuno „Kaks ema“ on väga lavaline proosateos, kuna annab kõigile nn suurtele teemadele psühholoogiliselt kandva dramaturgilise vormi.
Theatrumi „Kaks ema“, autor Miguel de Unamuno, tõlkija Mari Kruse, lavastaja Tiit Alte, kunstnik Riina Vanhanen, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Maria Peterson, Anneli Tuulik, Aleksander Eelmaa, Tiit Alte, Mare Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula ja Marius Peterson. Esietendus 6. IV Theatrumi saalis.
Miguel de Unamuno „Kaks ema“ on väga…
Mängufilm „Mao embus“ („El abrazo de la serpiente“, Colombia 2015, 125 min), režissöör Ciro Guerra, stsenaristid Ciro Guerra ja Jacques Toulemonde Vidal, operaator David Gallego. Osades Jan Bijvoet, Brionne Davis, Nilbio Torres, Antonio Bolivar jt.
Tänavust Oscari-valikut varjutab mõnede mustanahaliste näitlejate protest vähese rassilise mitmekülgsuse pärast nominentide reas. Raske…
Prosaist Kivastik on Gunni maailma sugestiivselt dramaturgiasse tõlkinud, kuid dramaturgist lavastajaks kehastudes on ta mingi osa teose algjõust ometi kaotsi lasknud.
VAT-teatri „Gunn, Gunn, vana …“, autor ja lavastaja Mart Kivastik, kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Tõnu Oja ja Tiit Sukk. Esietendus 14. IX rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Mart Kivastiku debüütlavastus „Gunn, Gunn, vana …“ jõudis lavale peaaegu samal ajal, kui 1980. aastatel Nõmme restoranis kelnerina töötanud Mägi Jürka…
Kui tahes kaugele ulmevalda ka ei rehitseks, tõestab „Reha“ teatrimängu mõttes teatavate arhetüüpsete mudelite igikestvust – ja millel muul siis virtuaalmängudki parasiteerivad.
Theatrumi „Reha“, autor ja lavastaja Andri Luup, kunstnik Maarja Naan, koreograaf Tiina Mölder, helikunstnik Tõnis Leemets, valguskunstnik Helvin Kaljula. Mängivad Nero Urke, Tiina Mölder, Katariina Tamm, Kristjan Üksküla, Elisabeth Peterson ja Mihkel Vooglaid. Esietendus 14. X Theatrumi saalis.
Andri Luubi „Reha“ (žanrimääratlusega „kamm“) haakub mitme…
John Patrick Shanley kasutab oma „Kahtluses“ kirikuelust võetud motiive pigem inimsuhete süvavaatluse ainesena, tegemata sealjuures kohtuotsust ega võtmata teoloogilist seisukohta.
Nii tehnika kiirest arengust kui ka inimloomuse olemuslikust muutumatusest teadlik varaküps Martti Helde on võtnud ette 4D-tajuilma tõlkimise inimkeelde.
„Fantastika“ on ambitsioonikas kunstiline tervik, „Kallis, ma valetasin“ pigem pihtimuslik sketširida näitlejatöö köögipoolelt, kuid mõlemad tööd on väga sisendusjõulised ja inspireerivad.
Ivan Võrõpajev räägib oma näidendites teatud piiride ületamisest, aga ta ei pea nende all silmas pelgalt ühiskondlikke kokkuleppeid, mida on hõlbus eirata, vaid küsib nende piiride olemasolu kohta üleüldse.
Iraani lavastajate töötoad eesti näitlejatega 28. IX – 5. X Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses.
„Iraani nädala” raames korraldasid viis iraani lavastajat eesti näitlejatele mitu töötuba, valmistades ette viis lühilavastust, mis esitati publikule 5. oktoobril. Suuresti improvisatsioonina sündinud sketšid tõukusid peaasjalikult klassikast, näha sai Reza Gourani…
Ehk sobiks lugu vend Vahindra eksistentsiaalsetest valikutest pigem siseruumi.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.
„Enesetapja” puhul on tegemist kõige puhtakujulisema teatripedagoogilise ülesandega, klassikateose sisu ja vormi ühtsuse uurimisega näitleja pealisülesande kontekstis.
Teatri NO99 „Enesetapja”, autor Nikolai Erdman, lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Mängivad Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko…
Isegi Gorki ainetel on võimalik harmooniat taotlev lõpplahendus.
Kukruse Polaarmõisa „Vassa Železnova”, autor Maksim Gorki, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk, Saara Kadak, Meelis Rämmeld jt. Esietendus 10. VII mõisa kõrvalhoones.
Uku Masing, Vello Salo, Vaimusõdurid viletsuse ajal. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Ilmamaa, 2013. 239 lk.
Vello Salo ja Uku Masingu kirjavahetus ajavahemikul 1969–1985 on vaatamata selle toimumiskonteksti poliitilisele tundlikkusele ning tsensuuri- ja jälitamismehhanismide valvsusele näiliselt üsna erialaspetsiifiline, kust justkui ei koorugi kuigi palju…
„Külalise” ja „Kraepelini variatsioonide” puhul toimib printsiip „Kes ennast ise alandab, seda ülendatakse”.
Eesti Draamateatri „Külaline”, autor Éric-Emmanuel Schmitt, tõlkija Margus Alver, lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, valguskujundaja Triin Suvi ja muusikaline kujundaja Liisa Hirsch. Mängivad Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Raskolnikov (Viktor Marvin) on olevikuga sedavõrd vaenujalal, et tema palavikurütmis toimiv intellekt laseb tal korda saata saatanliku teo ning seejärel seda veel ka teoreetiliselt põhjendada.Jelena Vilt
Rea Lesta tumma Kattrini roll on ühtpidi väline märk, vaikiv sümbol sõjakoleduste ja kiivas inimsuhete kajastuseks. Kuid ta ei jää sellesse joonisesse püsima, vaid suudab selle täita seestpoolt tulvava psühholoogilise sisuga.Kulla Laas
Lavastuses „Pööriöö uni“ on peaaegu kõik noorte vahel toimuv taandatud sfäärilisele ekraanile, mis mõjub omamoodi maailmamudelina.Tiit Ojasoo
Lauli Otsari kehastuses toob Célimène esile oma salapärasema, mõneti justkui eksootilise ning intellektuaalselt läbinägeliku pooluse.Mats Õun
Karmist traditsionalistist õde Aloysiusele (Anne Veesaar) annab ajendi koguduse armastatud preestrit Flynni rünnata noore ja naiivsevõitu, kuid muidu parimate kavatsustega õe Jamesi (Ursula Ratasepp) poolkogemata poetatud kahtlus.Jan Lepamaa
Huvitav on kujutleda, millega võrdleksime noore filmirežissööri Martti Helde „Vanamehe ja mere“ lavaesteetikat siis, kui puuduks kõrvutusvõimalus Robert Wilsoni hiljuti etendunud „Aadama passiooniga“.Siim Vahur
„Fantastika“ kinnitab teatritarkust, et autentse kogemuse iha ja näitleja (näiline?) maskipaotus ei pühi lavalt mitte fiktsioonivajadust ja ümberkehastumist, vaid lihtsalt üleliigse „vahu“, mida on võimalik nii käsitööoskuste abil „õhku peksta“ kui ka vajadusel tükkhaaval tagasi kleepida.Veiko Tubin
Maria Klenskaja tantsukriitikust Elatanud naine on vaatamata oma professioonile ületanud piiri teooria ja praktika vahel: mõistes esimese piiratust, mängib ta mõistvaks ja mõistetavaks ka teise vaatepunkti mõnetise egotsentrilisuse.Piia Ruber
Tšitšikov (Priit Võigemast) pole niivõrd manipulaator ja Süsteemi haldaja, kui selle ohver, täpsemalt oma tegude tagajärjel süümepiinade käes kannatav põgenik.Siim Vahur
Eesti publikule juba tuttava Homayun Ghanizadehi sketš „Teatri õpikoda” lähtus puhtalt näitlejate enda lugudel põhinenud improvisatsioonist.Peeter Langovits / Pm / Scanpix