Rahvusvaheline graafikanäitus „Peegel – näost näkku“ toimub üheksandat korda, seekord on Itaalia ja Eesti kunstnike kõrval vaadata ka Läti ja Leedu graafikute töid.
Virge Jõekalda: „Olen järginud oma sisetunnet. Autoriteetsed hinnangud ei pruugi minu arusaamisega kattuda ja on tekitanud mõnigi kord suurt segadust.“
Kuigi Pariis lihvis Wiiralti stiili, meenutavad tema vangid ja pätid, karjuvad pead ja kolpadest välja ronivad fantastilised taimed Dixi ja Groszi Esimese maailmasõja järgset kujundiilma.
Jakov Rubinšteini kogus on hulk etüüdlikke töid, kuid neil on põnev tagamaa ja need annavad elava pildi XX sajandi alguskümnendite kunstist ja elust üldse.
Lisana Hessen-Kasseli muuseumi von Blanckenhageni kunstiostude väljapanekule on Kadrioru muuseumis väljas ka Tartu ülikooli raamatukogule kuuluvaid töid.
Tänavune Wiiralti preemia näitus on tehniliselt mitmekesine ja huvitav, hästi kujundatud, mõõdukalt moodne, eksponeeritu on aga sageli teostatud ainult ühes eksemplaris.
Graafikal läheb hästi: vabagraafikute ühendus on tegus ja elujõuline, graafikakojas tegutseb meister Uku Kann ja käib hulk tööhimulisi tegijaid, avatud on kaks galeriid.
Nähtud ja seninägemata tööd, olgu Rafal Olbińskilt, Aivar Kurvitsalt või Uno Roosvaldilt, mõjuvad värskelt chez Soosaar, kus ei tunnustata hierarhiaid ning austatakse loomingut.
Rakvere lähistel elanud kunstnikupaar oli eemal funktsionääride silma alt, aga loominguliselt ja majanduslikult ikkagi Moskvaga seotud ega tundnud vajadust siinse kunstielu järele.
Vardi näituselt puuduvad küll Eesti Kunstimuuseumi tööd, kuid ka Tartu Kunstimuuseumi kogu, Enn Kunila ja veel mõne erakogu põhjal saab tema loomingust igati hea läbilõike.
Eesti vanema põlvkonna naiskunstnikud ei tee hinnaalandust. Seda on kinnitanud graafikute Marje Üksise ja Kaisa Puustaku ning maalikunstniku Mari Roosvaldi väljapanekud.
Näitus „Jäljed Maarjamäelt. Mari ja Uno Roosvaldi looming“ Evald Okka muuseumis kuni 30. VI, kujundaja Mara Ljutjuk; Mari Roosvaldi maalinäitus Vabaduse galeriis 3. – 22. VII; Marje Üksise graafikanäitus „Mõtterännud looduses“ Vabaduse galeriis 15. V – 3. VI.
Kangeid naisi on eesti kunstis palju, ent kolmest on põhjust just…
Mart Lepp on missiooniga koguja: ta on lahkesti laenanud töid näitustele, koostanud kümneid väljapanekuid ja lasknud trükkida rohkete reprode ja asjaliku infoga väljaandeid.
Näitus „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“ Mikkeli muuseumis kuni 27. IX, kuraator Eda Tuulberg, kujundaja Peeter Laurits.
Mart Lepp alustas kunstikogumist 13aastasena 1960ndate algul, eeskujuks oli tema ema Selma Lepp, kes pärandas talle umbes 300 teost. Nüüd on Lepa kogus üle 26 000 teose,…
Eestis jõuti naiskunstnike suure ülevaatenäituseni 1939. aastal ilmselt tiivustatuna Pariisi 1937. aasta eelkäijast. Oma osa oli selles ka Eduard Wiiraltil.
Näitus „Euroopa naiskunstnikud eksponeerivad oma töid Jeu de Paume’is“ Pariisis 11. – 28. II 1937.
Eduard Wiiralti tõttu on minu huviorbiidis Montparnasse’i kunstnikkond kahe maailmasõja vahel. Wiiralti üks tollaseid lähedasemaid sõpru oli Raika Mertchep, serbiapäraselt Rajka Merćep (1904–1963).* Merćepi jälgedel sattusin näitusele „Euroopa naiskunstnikud eksponeerivad oma töid Jeu de Paume’is“.…
Eduard Wiiralti preemia näituse hea kunstitaseme kindlustavad eelkõige vanemad graafikud, kuid leidub ka pühendunud noori, nagu peapreemia pälvinud Gudrun Koppel.
Eduard Wiiralti preemia näitus rahvusraamatukogus III ja VI korruse galeriis kuni 30. III, kujundaja Loit Jõekalda, graafiline disainer Viktor Gurov.
Inga Heamäe isikunäitus „PS. Psalmid ja prohvet Joonas valaskala kõhus“ Draakoni galeriis kuni 6. IV.
Seitsmes Wiiralti preemia näitus mõjub rahustavalt. Ehkki selle hea kunstitaseme kindlustavad eelkõige vanemad graafikud,…
Rahvusraamatukogu näituse kuraatoril tuli eelkõige mõelda harulduste saali kaheteistkümne vitriini täitmisele.
Näitus „Vive Tolli 90“ rahvusraamatukogu harulduste saalis kuni 30. III.
Kuraator valib tavaliselt ise teema või võtab pakutava vastu, kui ta on sellest huvitatud, kui ta hoolib autori(te)st. Tõsi on seegi, et igas asjas on suhkrutükk, mis teeb selle magusaks, sest süvenemisel võib teema osutuda huvitavamaks, kui esialgu tundub. Mõni teema on ettearvatult nii sisurikas,…
Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Väikesed monumentalistid“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 25. VIII; Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus „Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga“ Evald Okase muuseumis 2. VI – 1. VII.
Ligi 300 aastat tagasi ilmus trükist Jonathan Swifti romaan „Gulliveri reisid“, kus esimeses osas satub…
Elo Järv pole kunagi näinud oma vanaisa Martin Järve, tema isa Eduard Järv hukkus, kui ta oli vaevalt kaheaastane, aga ta on elanud sisse nende pärandisse.
Elo-Reet, Eduard ja Martin Järve näitus sarjast „Kunstnike perekonnad“ Evald Okase muuseumis kuni 9. IX.
Kunstnikuametit ei antud perekonnas põlvest põlve edasi mitte ainult Michel Sittowi ajal, vaid seda tehakse siiani, vaatamata ameti kehvematele külgedele. Need kajastuvad Tallinnas Roman Tavasti…
Renaldo Veeberi loomepärand on meheliku rohmakuse juures meisterlik, ehe ja terviklik. Tema kunstnikukuvandisse sobivad ka sepised.
Renaldo Veeberi (1937–2010) näitus Kiek in de Kökis kuni 11. II.
Minu lemmiktööd Renaldo Veeberi loomingus on esimesed kuivnõelagravüürid, millega ta näitustel tähelepanu äratas ja mis kohe ka muuseumikogusse osteti: „Mees, kellel on käsi taskus“ (1965) ja „Setu naised“ (1966). Esimese laiaõlgne enesekindel tüüp tundub tagantjärele kunstniku enda teisikuna, mõjub noore inimese manifestina, mille…
Varssavi rahvusmuuseumi valikuga on loodud Kadrioru lossi püsiekspositsioonile täiendav kontekst.
Maneristliku maali näitus „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 25. II, kuraatorid Greta Koppel ja Aleksandra Janiszewska; maneristliku graafika näitus „Rooma stiilis“ Mikkeli muuseumis kuni 11. III, kuraatorid Anu Allikvee ja Greta Koppel.
Maneristliku stiili – heitlevad, kuhjuvad, väänlevad, teab kuhu kaootiliselt pürgivad, otsekui pinna jalge alt kaotanud alasti inimkehad, need figura serpentinata’d, pateetilised žestid, sagedastesse ööstseenidesse lõikuvad…
Tänapäeval ei panda enam imeks, kui 70. eluaastates inimesed rabavad tööd teha, ent 80. eluaastatesse jõudnud töörügajaid vaadatakse vaimustusega.
Kölni Wallraf-Richartzi muuseumi, mõnevõrra õõvastava naerugrimassiga „Autoportrees“ (umbes 1663) on Rembrandt kujutanud end õige vanana, kuigi ta oli siis alles 57aastane. Uuemal ajal, mil püütakse lahti muukida kunstiklassika sümboolseid tähendusi, ollakse arvamusel, et ta kujutas end sel portreel Zeuxisena – vana-kreeka maalijana, kes naeris end surnuks, portreteerides…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Pildil Inga Heamägi, Raul Meel, Valeria Bertesina, Padova ja Vicenza ülikoolide maailmakirjanduse stilistika professor, tõlkija, kirjandus- ja kunstikriitik Roberto Nassi ning Leedu suursaadik Raimonda Murmokaitė.Gennadi Baranov
Virge Jõekalda: „Graafika on sügavalt seotud just trükkimisega, kusjuures traditsioonilised graafikatehnikad pole oma võimalusi minetanud.“Loit Jõekalda
Eduard Wiiralt. Vanglas. 1929, õli. Henry Radevalli kogu.Vernissage
Juri Pimenov (1903–1977). Karmoškamängija. 1929, pliiats, akvarell, guašš. Tanja Rubinstein-Horowitzi kogu.Pressifoto
Franz Riepenhausen (1786–1831), Johannes Riepenhausen (1787–1860). Kes soovib osta armastusjumalaid? 1806, õli. Museumslandschaft Hessen Kassel.Pressifoto
Urmas Viik. Eduardi rännakud. Meheiga. Ofsetlito, 2022.Loit Jõekalda
Henn Sarap eksperimentaalateljees huvilistele graafikat tutvustamas.Eesti Kunstimuuseum
Uno Roosvalt. Minu ateljee VIII. 2020, söepliiats, sangviin, paber.Stanislav Stepaško
Arkadi Snegirjov. Eesti kalurid. 1983, õli, lõuend.Kuno Raude
Aleksander Vardi. Notre-Dame de Paris. Õli, lõuend, 1937. Enn Kunila kollektsioonMarie Virta
Luigi Cillo. Hommage Monet’le. Õli, lõuend, 2003.2 × Marie Virta
Roman Treumani Alfred Rõude portree (1956). 1950ndatel kogunesid kunstnikud sageli kunstikollektsionääri koju uudiseid vahetama, juttu ajama ja ka pitsikest viina võtma.Eesti Kunstimuuseum
Luulik Kokamägi. Kalev. Õli, lõuend, 1964. EKMStanislav Stepaško
Kunstiühingu Pallas asutajate hulka kulus ka Tartu Naisühingu asutajaliige Klara (Claire) Holst. Konrad Mägi. Klara (Claire) Holsti portree. Õli, lõuend, 1916. EKM