Vaclav Smil, Kas peaksime liha sööma? Nüüdisaegse lihasöömise evolutsioonist ja tagajärgedest (Should We Eat Meat? Evolution and Consequences of Modern Carnivory). Wiley-Blackwell, 2013.
Vaclav Smililt on ilmunud aastate jooksul seeria inimkonna arengu aspekte käsitlevaid raamatuid. Need kõik on olnud huvipakkuvad ja teaduslikult süsteemsed, andes sisulise ülevaate tehnika ja teadmiste arengust. Tema 1970. aastate lõpul kirjutatud Hiina energeetika ja tehnoloogia analüüsid on olnud täpsed ja ettenägelikud. 1991. aastal ilmunud „Üldine energeetika: energia…
Vaclav Smil, Kas peaksime liha sööma? Nüüdisaegse lihasöömise evolutsioonist ja tagajärgedest (Should We Eat Meat? Evolution and Consequences of Modern Carnivory). Wiley-Blackwell, 2013.
Vaclav Smililt on ilmunud aastate jooksul seeria inimkonna arengu aspekte käsitlevaid raamatuid. Need kõik on olnud huvipakkuvad ja teaduslikult süsteemsed, andes sisulise ülevaate tehnika ja teadmiste arengust. Tema 1970. aastate lõpul kirjutatud Hiina energeetika ja tehnoloogia analüüsid on olnud täpsed ja ettenägelikud. 1991. aastal ilmunud „Üldine energeetika: energia…
Vaclav Smil, Kas peaksime liha sööma? Nüüdisaegse lihasöömise evolutsioonist ja tagajärgedest (Should We Eat Meat? Evolution and Consequences of Modern Carnivory). Wiley-Blackwell, 2013.
Vaclav Smililt on ilmunud aastate jooksul seeria inimkonna arengu aspekte käsitlevaid raamatuid. Need kõik on olnud huvipakkuvad ja teaduslikult süsteemsed, andes sisulise ülevaate tehnika ja teadmiste arengust. Tema 1970. aastate lõpul kirjutatud Hiina energeetika ja tehnoloogia analüüsid on olnud täpsed ja ettenägelikud. 1991. aastal ilmunud „Üldine energeetika: energia…
Inimgenoomis on jäädvustatud nii riskid kui ka võimalused. Pärilikkusaine koostis on täielikult kaardistatav ja selle kaudu riskid näha. Tõsi, kaardistatud genoom ei ole ennustus kogu eluks. Kuidas genoomis kirjeldatu ja elukulg on praeguste teadmiste kohaselt seotud, selgitab Tartu ülikooli genoomikaprofessor SULEV KÕKS.
Inimgenoomis on jäädvustatud nii riskid kui ka võimalused. Pärilikkusaine koostis on täielikult kaardistatav ja selle kaudu riskid näha. Tõsi, kaardistatud genoom ei ole ennustus kogu eluks. Kuidas genoomis kirjeldatu ja elukulg on praeguste teadmiste kohaselt seotud, selgitab Tartu ülikooli genoomikaprofessor SULEV KÕKS.
Inimgenoomis on jäädvustatud nii riskid kui ka võimalused. Pärilikkusaine koostis on täielikult kaardistatav ja selle kaudu riskid näha. Tõsi, kaardistatud genoom ei ole ennustus kogu eluks. Kuidas genoomis kirjeldatu ja elukulg on praeguste teadmiste kohaselt seotud, selgitab Tartu ülikooli genoomikaprofessor SULEV KÕKS.
„President”. Dokumentaalfilm sellest, kuidas Euroopa sai endale esimese presidendi. Taani 2011, Everest I/S, Guldbrandsen ApS, režissöör Christoffer Guldbrandsen. ET V 2, 20. VII 2013.
Tehnika areng liigub edasi sinnapoole, kus igaühele on kättesaadavad teadmiste-oskuste mahukad lahendused. Vabadisain, mis on kättesaadav olnud elektroonika, mehaanika ja põllumajandustehnika alal, on nüüd Wikihouse’i algatusega jõudnud ehitusse ja arhitektuuri. Wikihouse’i asutaja, arhitekt Alastair Parvin argumenteerib vajadust muuta laialt kättesaadavaks esteetiliste, funktsionaalsete ning vastupidavate hoonete joonised ja valmistusõpetused. Sellise teabe kogumiseks ja jagamiseks ongi Wikihouse loodud.
Arhitekt ja arhitektuurikaubamaja idee algataja TIIT SILD, te olete edendanud hoonete arhitektuursete lahenduste turustamist Arhitektuurikaubamaja kaudu. Kuidas sellega läinud on? Kas huvilisi ja ostjaid on?
Ajalool, ennekõike inimkonna lool, on alati olnud kokkupuude looduse ja keskkonnaga. Muud moodi ei saagi ju olla. Möödanikus on nii mõnedki kultuurid ühel või teisel moel otsa saanud või teisenenud keskkonna ebaõige hindamise tõttu. Toitainete leostumine üleniisutatud muldades on ikalduse ja nälja kaudu olnud märkimisväärsed geograafilised ja demograafilised tegurid. Samal ajal on inim- ja keskkond olnud aastatuhandeid siiski omapärases dünaamilises tasakaalus, mis on hoidnud inimkonna arvukust aeglaselt kosuvates piirides ja…
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja CERNi teadurid Andi Hektor ja Kristjan Kannike kommenteerivad Tiit Kändleri arvustuses toodud väiteid.
Tiit Kändler: „Väidetakse ju ometi siiani, et leiti Higgsi osakesega sarnane osake, eks ole. Ja ei ole vastatud järgmistele küsimustele. Miks on see, mis väidetavalt leiti, nõnda kerge? Ja miks tundus mitte just liiga hiljuti, et leitud osakesi – või resonantse? – oli kogunisti kaks? Miks pole supersümmeetriat, see tähendab,…
Kosmoloogiline evolutsioon toimub Lee Smolini arvates niisamuti nagu bioloogilinegi.
Lee Smolin, Aja taassünd. Füüsikakriisist universumi tulevikku (Time Reborn. From the Crisis of Phyysics to The Future of Universe. Houghton Mifflin Harcourt Publishing, 2013) Henry Reichi illustratsioonid. Inglise keeles.
Kui ma olin koolipoiss, köitsid mind lood elementaarosakestest ja see, et aatomitest, prootonitest ja neutronitest on midagi veel väiksemat, mille olemasolu tõestus sünnib mõtte ja masina koostööst. Ei mõistnud ma kvarkide hingeelu ei…
Eesti-Vene teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö edeneb piirilepingutagi ja Tallinna tehnikaülikoolil võiks olla oma haigla.
Suured farmaatsiatehased töötavad välja ravimeid, mis on mõeldud miljonitele tõbistele. See pakub majanduslikku huvi ja õigustab miljarditesse eurodesse ulatuvaid kulutusi, mida nüüdisajal uue ravimi saamiseks tuleb teha.
Õnneks või õnnetuseks ei ole kõik haigused massilised. Ühtpidi on see justkui hea, et neisse haigestumise tõenäosus on seetõttu väike, kuid teisalt: ega teadmine tõbist paranda. Selliseid harva esinevaid tõbesid nimetatakse…
ehk Kes on inimese enda bioloogilise informatsiooni omanik
Henrietta Lacks oli emakakaela vähki põdenud naisterahvas, kes 1951. aastal sellesse tõppe ka suri. Selle vaesuses elanud tubakafarmi töölise tegi surematuks ja ilmakuulsaks George Otto Grey, saksa päritolu õpetlane, kes Ameerika Ühendriikides Baltimore’is John Hopkinsi ülikoolis töötades Lacksi vähirakke enne naise surma eraldas ning suutis need kasvama ja paljunema panna. See oli esimene kord, kui inimkeha rakud pikaks ajaks paljunema õnnestus jätta.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.