Aja ruutudeks lõikab vaheda noagame mälestuste katkendlik lõngiga ruut vaikselt tuikabkõige elava loaga säilib meisnendes talletund lummuse hõng.Ivar Puura
26. juulil kogunes rohkelt rahvast Toomele Tartu ülikooli ajaloomuuseumi, et ära saata õnnetusjuhtumi läbi lahkunud loodusteadlane, hingega hariduse, kultuuri ja keskkonna eest hoolt kandnud Ivar Puura.
Tol päikeselisel neljapäeval kõneldi Ivarist ja teadusest ning sõnavõtjate meenutustest ka järgnev valik. M. S.
21. juuli Economist lahkab teadusajakirjanduse dilemmasid.
Väljaanne leiab, et kui mingi töö siin ilmas peaks olema vabalt kättesaadav, siis on need ennekõike teadustekstid, teadustöö tulemused. Miks? Aga seepärast, et enamikku teadusest tehakse maksumaksja raha eest. Sestap peaksid teaduse viljad, artiklid ennekõike, olema maksumaksjale priilt kasutada. Pole mõistlik, et kättesaadavust piiratakse teadusajakirjade krõbedate soetushindadega.
Ka interneti otsingumootoreis huvitavatele viidetele sattununa pole harv juhus, et ees ootab 10, 20 või isegi 100 euro suurune…
Õppimine peab olema jõukohane või natuke üle jõu käiv, arvab noorfüüsikute juhendaja Hans Jordens.
Rahvusvahelised füüsikaolümpiaadid (inglise keeles lühendatud IPhO) on ajalooliselt Poolast alguse saanud ettevõtmine.
Sel aastal toimus olümpiaad Tallinnas ja Tartus ning oli arvult 43. 1982. aastast laienesid olümpiaadid ka väljapoole idablokki, kui Lääne-Saksamaal toimus 13. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Teadus pole loomult mõistagi sama, mis on spordivõistlus, kuid ometi on iga abinõu, mis teadust ja teaduslikku mõtet levitab, põhjendatud ja vajalik.…
Hea linna tunnusjoon on see, kui näeme igas eas naisi jalgrattaga sõitmas.
Ajaloolased on tähele pannud, et kord välja kujunenud teedevõrk kõigi oma käänakute ja möödakulgemistega püsib aastasadu, kui mitte tuhandeid. Seda vaatamata asjaolule, et põhjused, miks tee kaare teeb, on ammu kadunud. Inimesed käivad jälgi ja radu pidi, mis neile ette tehtud. Puuduvast ja ses kohas olla võivast teest annab vahel märku käigurada üle muruplatsi, aga muidu on linnas kavandatud…
Aus tõde ebaaususest kinnitab, et inimloomusel on kalduvus teisi tüssata.
Duke’i ülikooli majanduskäitumise professor Dan Ariely on ka varem arvukate katsetega demonstreerinud inimese luiskajalikku, tüssavat loomust. Üht katselist tähelepanekut selle kohta, et inimesed välise kontrolli puudumise korral kalduvad tüssama, kusjuures tüssamist soodustab asjaolu, et ka „omad” seda teevad, on Ariely kasutanud muu hulgas selle selgitamisel, miks viimase majanduskriisi ajal ajakirjanikud pigem kiitsid takka finantsettevõtete esindajate lugudele, nagu tõsiseid probleeme polekski, kuigi…
Delfi oraakli juurde minekuga oleme 2000 aastat hiljaks jäänud.
Eelmises Sirbis kritiseerisid Peeter Hõrak ja Mart Viikmaa Stuart Kauffmani ja Kalevi Kulli vestluses esitatud arusaamu ja seisukohti.
Leidsin 23. aprillil 2012 Kauffmani avaldatud kirjutise (www.npr.org/blogs/13.7/) võrgupäevikust, kus Kauffman koos mõttekaaslastega elu ja teaduse asjus regulaarselt huvitava nurga alt sõna võtab. M. S.
Pronksiajastu konfliktide ja kolina ning hellenistliku ilu keskel lõimivad Homerose imetabased lood mehed-naised ja pooljumalad-jumalad tervikuks nende ootamatutes ennustamatutes tegudes. Ei…
Psühholoogilised faktorid mõjutavad valu kujunemist.
Valuvaigistiteta ja aeglaselt pöörleva puuriga hambaraviajastul soovitas tohter mõelda millegi muu peale – ikka selleks, et valu ja ebamugavust mitte tähele panna. Sellest nähtusest on lähemalt lugeda Scientific Americani (SA) võrgupäevikus, kus meenutatakse varem psühholoogide avastanud tõsiasja, et mõtete iseloom mõjutab valutunde iseloomu ja tugevust. Nüüdseks on ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus (Christian Sprenger, Falk Eippert, Jürgen Finsterbusch, Ulrike Bingel, Michael Rose, Christian Büchel „Attention Modulates…
… Sgragge, Molin, Parrot, Ewers, Parrot, Moier, Oettingen, Schmidt, Passek, Põld, Kõpp, Riikoja, Koop, ?, … (Fotod: 13 x TÜ Ajaloomuuseum)
Marek Strandberg küsitleb kolme rektorikandidaati.
Kas teie rektoriks oleku ajal on põhjust oodata Tartu ülikooli eestvedamisel Eesti ülikooli loomist?
Toivo Maimets: Kui mõelda Eesti ülikooli all suuremat sisulist koostööd ülikoolide vahel, siis kindlasti. Pelgalt institutsionaalne liitminelahutamine ei ole küll asi, mida eesmärgiks võtta.
Volli Kalm: TÜ eestvedamisel on põhjust oodata veelgi suuremat vastastikku…
Kalevi Kull ja Stuart Kauffman arutavad, millise võimaliku sajandi läbimurde ees seisab bioloogia.
Eluteaduses, nagu väidab osa bioloogidest, on olnud kaks suuremat avastust. Ühe on teinud XIX sajandil Darwin ja see puudutas evolutsiooninähtust ning teise XX sajandi keskpaiku Francis Crick, James Watson ja Rosalind Franklin, ja see on seotud pärilikkusaine struktuuri ja rolliga. Rohkem ei midagi. Edaspidise molekulaarbioloogia ja molekulaargeneetika võidukäigu võib kvalifitseerida täppisteaduslike vahendite osavaks rakendamiseks muukimaks lahti elusaine üksikprotsesse…
Stuart Kauffmani pöördeline lugu viib igava deterministliku universumi põnevatele arenguteedele.
27. aprillil pidas Stuart Kauffman Tartu ülikooli semiootikaosakonnas tähelepanuväärse seminari ja esines ka 24.–29. aprillil Tartus toimunud konverentsil „Mis on elu?”.
Stuart Kauffman on maailma tippteadlasi elussüsteemide modelleerimise alal. Ta on üks keerukate süsteemide matemaatilise uurimise Santa Fe keskuse rajajaid Ameerika Ühendriikides. Tartu seminaril kõneles ta viimasel ajal selles valdkonnas toimunud arengust. Siinkohal võiks Stuart Kauffmani enda mõtteilma teisenemise kokku võtta kui…
Eesti noortele oli tänavune Vilniuses toimunud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO 2012) edukas. Kahest Eestist pärit võistkonnast sai üks esikoha ja teine 14. koha, mis ühtlasi tähendab hõbemedalit. Võiduga tulid tagasi Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi gümnaasiumist, Mette Purde Prantsuse lütseumist ja Uku-Kaspar Uustalu Tallinna reaalkoolist.
Olümpiaadil osales õpilasi 22 riigist, igast kaks kolmeliikmelist võistkonda.
Ei teadus ega kunst ole mõistagi võistlusspordialad, kuid võtkem selliseid olümpiaade ennekõike kui tähelepanu ja toetust…
Ema ja tütre vahelisel tugeval sidemel on ühiskonna kujunemisloos olnud märkimisväärne jõud.
Antropoloogia ei tegele ammu enam kultuuride siseselt esemete ja pärimuste päritolu ja tähendusega. Antropoloogiline huvi ja võimalus seda huvi rahuldada on kandunud tänapäeva ja uurimisobjektideks on muu hulgas ka elektroonilise suhtluse ilmingud. Daisy Yuhas kirjedab k.a 20. aprilli Scientific Americani võrgupäevikus, kuidas kolme miljoni mobiilikasutaja suhtluse jälgimisel on saadud kinnitust teooriale, mille järgi just naissuhtes muutuv bioloogiline eelistus on…
Hiljuti sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) viieaastaseks. Mis võis olla põhjuseks, et alles nii hiljuti selline eesliiniteadust toetav institutsioon Euroopas tekkis?
Mart Saarma, Euroopa Teadusnõukogu liige: Kuulun tõesti ERC teadusnõukokku, mis on mu meelest suur au. Keegi selles nõukogus ei esinda oma maad, vaid ainult parimat Euroopa teadust
Osalesin ka ise juubelil. Miks selline organisatsioon nii hilja tekkis, on raske vastata. Ma ei tunne sedavõrd hästi ERC sünnilugu. Tundub, et põhiline probleem on…
Teaduspreemia laureaat Kai Kisand soovitab mitte liialdada pesemise ja televaatamisega
Organismide elud on tugevalt läbi põimunud. Inimenegi püsib elus vaid seoses suure hulga bakterite ja seentega, kelleta meie organismi tasakaal paigast nihkuks. Nii keha pinnal kui ka kehas on neil igaühel täita oma roll. Seedimine ilma mikroorganismide kaasabita oleks suisa võimatu. Bakterite ja seente omavaheline asjaajamine ja tasakaal ka näiteks nahal ja limaskestadel kaitseb organismi muude mõjutuste eest. Juhtub aga nii,…
Sipelgatelt on üht-teist õppida. Õigem oleks öelda, et meist evolutsiooniliselt vanemad Maa asukad on meile lihtsalt midagi õpetamata jätnud. 3. aprilli Scientific Americani artikkel käsitleb nakkavat omakasupüüdmatust, mis aitab sipelgakolooniatel toime tulla näiteks pessa tunginud seennakkusega. Inimühiskonnas on käitumine ju teada: epideemia korral isoleeritakse haiged ja tervetel soovitatakse mitte ringi hulkuda ja kodus püsida. Sipelgad aga ei hülga ega isoleeri oma haigeid kaaslasi. Sipelgad püüavad nii kiirelt kui võimalik oma…
Su rektoriameti algaastail toimus üks haridusteemaline arutelu, kus arutlusteemaks oli õpetajate kvaliteet. Siis oli arutuse all, et ülikoolid võiksid ise õpetajakoolituse lati kõrgemale tõsta. Kas või seeläbi, et õpetajakoolitust pakutakse vaid oma põhierialal parimaile (esimese veerandi hulka kuulujaile). Toona arvasid, et saad seda küsimust arutada ülikoolide rektorite koosolekul, mis pidi järgnema vanalinna hariduskolleegiumis peetud juturingile. Kas said ja mida arvati?
Alar Karis: Loomulikult oleme ülikoolide rektoritega õpetajakoolituse valupunkte arutanud, nii nagu…
Läänemeri on ainulaadne veekogu maailmas, mida peab ka ainulaadselt mõõtma ja uurima.
Öeldakse „maakera”, kuid õigem oleks öelda „veekera”. Vee ja veesüsteemide osa Maal on keskne. Ei ole ka meie mitte mullast, vaid veest võetud. Nii arvatakse. Vesi seob elu Maal tugevamalt kui ühine atmosfäär. Uudishimulik inimene on kolinud kõrgematelt aladelt madalatele. Mere äärde. Seal on ilus, seal on kaubateed, seal on inimeste meeli köitev majanduskirg. Rannikul on paraku ka suurimad…
Elust ja diferentsiaalvõrranditest räägib riigi teaduspreemia laureaat Jaan Janno.
Koolimatemaatikast on ilmselt paljudel meeles tekstülesanded. Neile vastuse leidmine tähendabki ju võrrandi koostamist ja selle lahendamist. Kui lugu on keerukam kui Tallinnast Tartusse sõitva rongi kiirus või sõprade käes olevate õunte arv, on ka võrrand keerukam.
Kui tekstülesanne sisaldab eeldusi olude muutumise ja nende muutuste suhet mingi muu muutusega, on otstarbekas kirja panna diferentsiaalvõrrand. Võrrandi lahendiks pole sellistel puhkudel aga mitte arvud, vaid…
Mart Loog pälvis teaduspreemia uurimistsükli „Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid” eest.
Geenidesse kätketud teadmine annab elusale küll aluse, kuid elu ise kulgeb valdavalt rakkudes ning arvukates valkudevahelises seostes ja keemilistes reaktsioonides. Millisesse tegevusse rakk lülitub, sõltub paljudest asjaoludest, millest üks on näiteks see, kui palju ja kuidas liidetakse raku tegevust määrava valgu külge fosforhappejääke. Nagu on selgunud, on fosforüleerimisprotsessi tähendus palju laiem kui pelk ADP- ja ATP- (koolibioloogiast tuntud adenosiindifosfaat ja adenosiintrifosfaat)…
Riigikontroll püüab jälile jõuda teaduse võtmevaldkondade mõõduka edenemise põhjustele.
Riigikontroll avaldas möödunud kolmapäeval aruande „Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel”.
Riigikontroll on püüdnud teadusvaldkonda sondeerida oma tavapärasel moel: seadused ja strateegiad ühest nurgast, panustatud rahasummad teisest ning saavutused kolmandast. Logisevaid kohti on välja toodud, kuid teadusloome mõõdukuse olemus on tabamata jäänud. Või kas see Riigikontrolli asi üldse ongi? Suur hulk Euroopast teadusele ja selle rakendamisele suunatud vahendeid jõuab ju siinsete otsustajate…
Talendid on seal ja lähevad sinna, kus sünnib tuleviku jaoks olulist. Mida teeks talent Eestis, kui maailmamajanduse kümne lootuse hulgas ei ole ühtki sellist, mille poole Eestis kirglikult püüeldaks?
Maailma Majandusfoorumi (WEF, World Economic Forum) asutasid 1000 üle viie miljardi dollarilise aastakäibega ettevõtet. Kes siis veel, kui mitte need ei peaks muret tundma maailmamajanduse käekäigu pärast. Kohtumised Davosis on saanud laadaks, kuhu valitsejad on kutsutud ja oodatud. Maailmas praktiseeritav majandusmudel on…
Kõnekeel on vahel üsna lohisev ja rõhudki kipuvad triivima. Kas automaatne kõnetuvastus eeldab korrektset kõnelemist või saab tarkvara aru igaühest?
Tanel Alumäe: Praegune eesti keele kõnetuvastaja töötab rahuldavalt vaid korrektse kõne puhul. Eesmärk on tuvastada ka kõnekeelt, kuid spontaanse kõne tuvastus ei toimi praegu ka suuremate keelte puhul kuigi hästi. Põhjuseks on asjaolu, et spontaanne kõne on väga varieeruv ja mitmetähenduslik, pealegi spontaanse kõne korpuste loomine (mille põhjal masina spontaanset kõnet…
Marek Strandberg
Ka ökosüsteeme saab käsitada ja kasutada tehnoloogiliselt, kuid selleks peab olema neist täpne teadmine ja ülevaade, kinnitab tehnoloogiliste rakenduste looja Ülo Mander.
Varasemas teadusloos võib kohata ettekujutust, nagu toimiks maailm kui omapäraselt keerukas kellamehhanism. Kui masin. Tegelik olukord on masinast üsna kaugel, kuigi ökosüsteemi elemendid on tõepoolest üksteisega seotud. Mitmesugused tagasiside ja üldisemad regulatsioonimehhanismid on piisavalt üldised, et nende omadusi kasutades ehitada tehnoloogilisi süsteeme, näiteks selliseid, mis reovett puhastavad, või…
Lauri Kulpsoo
Lühivestlus elutöö eest riigi teaduspreemia saanud kauaaegse Tartu ülikooli õpetlase, professor Ülo Lumistega
Geomeetriat, seda tavalist, on koolis kõigile õpetatud, nagu ka matemaatilistest funktsioonidest tuletiste võtmist ja paljudele kindlasti ka integreerimist ehk siis funktsiooni väärtuste summeerimist üle mingi hulga muutujate väärtuste.
Diferentsiaalgeomeetria on matemaatika valdkond, millega tegelejad uurivad geomeetriliste objektide omadusi mitte ainult meile iga päev nähtavas ja kombatavas kolmemõõtmelises ruumis, vaid selliseid abstraktseid ja sootuks teistsuguste omadustega ruume saab, vähemalt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
