-
Aastate eest, kui tundus, et iga internetiärisse, „dottkommi” poetatud dollar kasvab tuhandekordseks, lõppes buum sellega, et mull lõhkes ja buumist sai tavapärane areng. Pange tähele, internet kui kommunikatsioonikeskkond selle tõttu ei kadunud. Vastupidi: ühel või teisel moel jõudis riskiinvestorite raha võrguarendusse ning tulemuseks oli kiirem ja mälurohkem võrgukeskkond.
Inimene on loomult mängur ja seda enam on investor või riskiraha koguja meelituste kuulaja.
Internet tundus nii ääretu ja põhjatu, nagu neelaks kõikvõimalikud ideed…
-
Rahvaloendused annavad parema pildi demograafilistest ja muudestki inimgeograafilistest protsessidest ühiskonnas kui arvamusküsitlused, eksperdiarvamused jms. Täpne loendamine annab alati teaduslikuma käsitluse ühiskonnast kui mis tahes kaudne hinnang.
Riiklik statistika ei ole valitsuse kavalus koguda lisaandmeid oma kodanike pitsitamiseks. Kohustab ju see elanikku olema aus ja rääkima asjadest nii, nagu need on. Kui Statistikaamet jagaks oma algandmeid muude riigiasutustega, ei antaks talle neid enam üldse. Nii on Statistikaamet andmete tupiktee, kust üksikisikute kohta…
-
Kuidas valges kitlis prillidega mees ja mõjusad olud teevad pealtnäha korralikust inimesest jätise.
Poole sajandi taha jääb Stanley Milgrami (toonase Yale’i ülikooli psühholoogi) kuulekuskatse, mille kavandamise ja läbiviimise ajendiks oli muu hulgas ka Natsi-Saksamaa koonduslaagreis ja selles riigis tervikuna sündinu, kus justkui korralikud inimesed muutusid võigaste tegude tegijaiks.
Küsimus on laiem: kuidas üldse pealtnäha viksid-viisakad hakkavad tegelema mingi ilmse jaburusega? Milline on selle surve olemus ja päritolu, mis niisuguse käitumise tekitavad? Kui…
-
Maailma kultuurilugu on muutnud jõulised müüdid, kirjandus- ja kunstiteosed ja helilooming. Metafooride ja analoogiatena on need terviku või osadena meie tekstide ja suhtluse osa. „Nagu see autor seal…”, „nagu too tegelane selles loos…” rikastavad uut kultuuriloomet ja säilitavad kollektiivses mälus olulisi asju ja tähelepanekuid.
Peale kaunite kunstide, kirjanduse ja muusika on õpetusliku tähendusega ka teadusavastused, katsed ja teooriad, mis on pannud maailma nägema ja käsitlema uuel moel. Teaduslik tõde on paraku…
-
Meie teaduse omapära on see, et see puudutab Eestit. Seda teevad eestlased Eesti maksumaksjate (ka ELi raha on osaliselt ju sealtsamast) raha eest jne. Vähemalt on see üks selge omapära.
Sirbis autoreid otsides ja teadusasju toimetades kogen, et neid, kes oleksid valmis ja ka suutelised teadusest kõnelema-kirjutama, polegi palju. Ometi tundub, et teaduse üks rolle peab kindlasti olema seismine näoga rahva poole, et teaduse teema muutuks normaalseks (ja levinumaks kui horoskoobid)…
-
Mart Saarma: „Eesti rahvas võib rikkaks saada vaid arendades teadust ja tehnoloogiat”
Viimased kaks aastakümmet Soomes biotehnoloogia ja geneetika alal töötanud ja muu hulgas ka Soome biokeskust juhtinud Mart Saarma jagab oma tähelepanekuid eluteaduse võimaliku arengu osas ja soovitab ühiskonnal keskenduda teadusele, selle rakendamisele.
Tõepoolest, oludes, kus geoloogilisest minevikust on meil kasutada küllalt vaese energeetilise loomuga põlevkivi, on kasvatatavaks väärtuseks peale toidu ka teadmised ja oskused.
*
Mis mõjutas teid enim teaduse juurde tulekus?
Mart…
-
Uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega loodud teadusagentuur hakkab tsementeerima omaaegset otsust Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Tartusse kolida. Teadusagentuurgi alustab oma tegevust Tartus. Loomulikult mõjutab see personalipoliitikat. Tallinna loodav agentuuri osakond on ilmselt pigem teeninduskeskus kui tegevusjõujoonte andja. Lisalootus, et ühte linna koondatud teadusest ja kõrgharidusest ning selle kõige poliitilisest juhtimisest võiks välja kasvada näiteks tervikuna toimiv Eesti ülikool, on kindlasti katsetamist vajav eesmärk.
Eestis on olukord teaduse rakendamise ja kõrghariduse…
-
Novembri alguses külastas Eestit Maailma Kultuurinõukogu president, biokeemik Edmond H. Fischer, et üle anda kultuurinõukogu selleaastased teadus- ja kunstipreemiad. Fischer pidas Tartu Ülikoolis ka avaliku loengu oma teadusavastuse ajaloost ja tähendusest. Fischer on koos oma kolleegi Ed Krebsiga 1992. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat fosforülisatsiooni protsessi avastamise eest 1955. aastal. Tegemist on eluslooduses universaalse energiasalvestamise ja vabastamise pöörduva mehhanismiga. AD P muundumine AT Pks energiasalvestina ja vastupidine protsess energia vabastamiseks on…
-
Liigirikkus vajab kaardistamist, et seda analüüsida.
Me teame maailmaruumi kohta oluliselt rohkem kui Maa elu kohta. Ainuüksi kosmoseobjektegi on kirjeldatud-kaardistatud rohkem kui liike Maal. Võib arvata, et liikide omavaheliste suhete ning nende suhete arengu kohta teame praegu vähem kui universumi toimimise kohta.
Ometi määrab elurikkus ja selle jaotus Maal meie lähitulevikku märkimisväärses ulatuses. Tõsi, teaduses ei ole põhjust kaaluda, kas kosmoloogia või elementaarossakeste füüsika on olulisem kui ökoloogia. Tõsi on ka see,…
-
45-aastaseks saava Horisondi ja kümneaastase Loodusajakirja kirjastuse asjus jagavad selgitusi kirjastuse juht Indrek Rohtmets ja Horisondi peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp.
Horisont
Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri (ilmunud 436 numbrit), mis avaldab artikleid nii reaal-, looduskui ühiskonna- ja sotsiaalteaduste vallas.
Horisondi esimene number ilmus 1967. aastal ühingu Teadus väljaandena, tänapäeval kirjastab Horisonti MTÜ Loodusajakiri ja väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ilmus oma legendaarses väikeses formaadis, mida toimetusele aeg-ajalt seniajani meelde tuletatakse, aastatel 1967–1971.
Toimetajatena ja mitmesugustes muudes…
-
Zafra Lerman on keemiaharidusega hariduse edendaja, kes koos oma õpilastega on leidnud unikaalse, ühtlasi universaalse tee, mil moel keerukamaid loodusseadusi mõistetavaks teha. Peale haridusasutuste on ta oma kujutavat kunsti, teatrit ja tantsu kasutavat meetodit rakendanud ka vanglates ja tänavalaste puhul. Maailma Kultuurinõukogu autasustas teda 2000. aastal oma hariduspreemiaga just nende saavutuste eest. Lerman viibis novembri algul Eestis, osaledes Tartus Maailma Kultuurinõukogu preemiate väljaandmisel. Lermani saadud auhindade nimistu on aukartustäratavalt pikk.…
-
Kui Richard Feynman üle poole sajandi tagasi osutas, et on olemas täiesti uus uurimata valdkond – nanomeetri mõõdus osadega materjalid ja koguni masinad –, siis üks, kes sellest mõttest innustust sai, oli Geoffrey Ozin, Suurbritannias hariduse saanud ja Kanadas töötav keemik. Tänapäeval nii paljudel juhtudel eesliiteis kõlav „nano” on aga alguse saanud palju varem. 1970. aastatel tegeles Geoffrey Ozin näiteks katalüsaatorite loomisega, mida nüüd kindla peale nanotehnoloogilisteks kutsutakse.
Loodus on tegelikult…
-
Esmaspäeval 21. novembril k.a kaitstakse Tallinna Ülikoolis tähelepanuväärset doktoriväitekirja. „Põhiõppe eesmärkide määratlemine 2004. aastal haldustegevuste sündmuste ahelas aastatel 1993–2004 Soomes. Eesmärkide väärtussisu ja mõistetavus”. Autoriks Tuire Jankko Soomest ja samast Tampere ülikoolist ka juhendaja Seppo Saari.
Tähelepanuväärseks ei tee seda mitte sisu teaduslik erakordsus, vaid asjaolu, mil moel on õnnestunud ekspertide arvates selle väitekirja puhul teaduslikkust vältida. Enamgi, selle väitekirja puhul on omapärane ka tõsiasi, et see on soomekeelne ning selle…
-
Eile anti Tartu Ülikooli aulas üle maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) Einsteini teaduspreemia ja Leonardo da Vinci kunstipreemia. Sama nõukogu annab veel välja José Vasconcelose haridusauhinda.
Selleaastased auhinna saajad, nagu ka auhinna üleandjagi, on tähelepanuväärsed tegelased maailma teaduses.
-
Arvatakse, et inimkond on oma kasvamisega ületanud seitsme miljardi piiri. Muu hulgas tähendab see suuremat toiduvajadust, mis valdavalt kasutuses olevate põllupidamistehnikate puhul tähendab ka rohkem väetisi. Tõsiasi on paraku see, et ülesöömise ja sellest tulenevate hädade all kannatab rohkem inimesi kui alatoitluse all. Tõsiasi on ka see, et lihaga maiustamine läänes hoiab loomasööda vajadusest tulenevalt viljakasvatuse all 75% põllumaast.
Lihatarbimine Ameerika Ühendriikides on üle 120 kg inimese kohta aastas, Euroopas üle…
-
Soolist ebavõrdsust vermitakse nii kõrgkoolides kui ka teadusasutustes.
Soolise ebavõrduse kohta kõrghariduses ja teaduselus pole Eestis 2005. aastast toiminud võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinikule saabunud ühtki kaebust. Küsimus pole mitte probleemi puudumises, vaid põhjustes, miks sellist olukorda talutakse ja kuidas esile kutsuda muudatusi. Voliniku ametis on Mari-Liis Sepp er, kellelt ma diskrimineerimise teema kohta küsisin järgmist.
Kas olete tegelnud ka soolise võrdse kohtlemise küsimustega (Eesti) akadeemilises keskkonnas?
Volinikule ei ole 2005.…
-
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
-
Eesti teaduse finantseerimine muutub täiel määral loodava teadusagentuuri pärusmaaks. Sellise teadusagentuuri loomine parajasti käib ning Haridus- ja Teadusministeeriumi arusaama järgi ei peaks seadusandja oma nina edaspidi teaduse rahastamise üksikasjadesse toppima. Paraku on lugu nii, et teadlaskond on teadusagentuuri kavandamisest eemale hoitud ja ka ise hoidnud. Hoidnud ehk pragmaatilistel kaalutlustel, et võime mitte liialt häirida ja tagada sellega oma palukese säilimine.
-
Kavatsus Antarktika lepingu keskkonnaprotokollist loobuda näitab valitsust lühinägeliku ja teadusvaenulikuna.
Teadmised Maa kliima mineviku ja ilmselt ka tuleviku kohta asuvad polaaraladel. Võimalik, et seal on ka teadmine meie geneetilise olemuse kohta, õigemini, selle kohta, milline osa pärilikkusainest teeb sealsed harvad liigid nii vastupidavaks karmidele oludele. Kliima ja keskkond moodustavad majanduse ja poliitika pirukast üsna suure tüki. Polaar-, nagu ka kosmoseuuringud, on teadusliku solidaarsuse avaldumise kohaks, nagu seda on tuumauuringud ülikallitel kiirenditel…
-
Eesti rahvusringhäälingu seadus näeb küll ette, et rahvusringhääling täidab meie põhiseaduses paika pandud eesmärke saadete-programmide ja muude vahenditega, aga muudest vahenditest – mille osakaal maailmas kasvab – kõneleb seadus vähem kui tele- ja raadioprogrammidest, nende sisust. Seadus põlistab ülesanded ja on täiesti selge, et sellest seadusest on kasvanud välja vajadus ehitada uus ringhäälingumaja. Seadusest tuleneb rahvusringhäälingu kohustus koostada arengukavu. Arengukavadest (neid on juba neli) selgub, et maja vajadus on esmane…
-
Eesti Teadusagentuuri tegevuse ja põhimõtted paneb esialgse projektijuhina kokku Tartu Ülikooli professor ja teaduskompetentsi nõukogu juht Volli Kalm. Sirbis oleme käsitlenud nii teaduse finantseerimise kui ka teaduse hindamise küsimusi mitme kandi pealt. Siinkohal siis Volli Kalmu vastused teadusagentuuri tööpõhimõtete kohta. Moel-teisel puudutab teaduse uus finantseerimise kord vahetult 6000 inimest ja kaude kogu ühiskonda. Volli Kalmu plaanidesse kuulub teadusrahastusega tegelevate organisatsioonide kaasamine teadusagentuuri töö kavandamisse. Nagu on maininud ka Indrek Reimand,…
-
Lombitagustest uudisest oleme kuulnud, kuidas seal kandis evolutsiooniteooriaga kohut käiakse. Maailma loomise müüti on puuderdatud ja töödeldud kreatsionismi erivormidega. „Intelligentne disain” on religioosse maailmapildi osaks saanud rööbiti tehisintellekti teema esindatuse kõrgpunkti ületamisega kirjanduses. Moodsasse vormi pannakse ju muidugi muistseid lugusid. Ameerika Ühendriikide kohtukäsitlused Darwini evolutsiooniõpetuse meelevaldsusest on tagasihoidlikud selle kõrval, mis sünnib Itaalias. 2009. aasta 6. aprillil lõhkus maavärin magnituudiga 6,3 L’Aquila linna Itaalias ja surma sai üle 300 inimese.…
-
Eestis on taas huviorbiiti sattunud fosforiit ja selle kaevandamine.
Viru Keemia Grupp, kes on ettevõtte missiooniks sättinud eelkõige eduka tegelemise põlevkiviga, ilmutab nüüd ka aktiivset huvi fosforiidi vastu. Kuigi jutt käib esialgu alles selle maavara kasutamise uurimise faasist, püsib meie kultuurilises ja poliitilises mälus fosforiidisõda. Selle sõja algtõukeks oli Nõukogude keskvõimu soov põllumajanduse fosforinälga Eesti maavaradega leevendada. Intensiivne põllumajandus tähendab aga ka rohkelt väetisi ja kemikaale, sealhulgas fosforit sisaldavaid. Kuigi Eesti…
-
Hiljuti avaldas Illinoisi ülikooli õpetlane, isa poolt eesti juurtega Kalev H. Leetaru artikli („Culturomics 2.0: Forecasting Large-Scale Human Behavior Using Global News Media Tone in Time and Space”), milles tutvustab, mil moel on võimalik kasutada ajakirjanduse teavet kultuuriprotsesside analüüsimisel. Lisanud mõistelistele seostele veel geograafilised, demonstreeris Leetaru, et avalikele allikatele tuginedes on võimalik tuvastada ka Osama bin Ladeni tegevuse keskpunkt. Avalike allikate alusel tehtud analüüsi kohaselt oli see küll 200 kilomeetri…
