Sadade ja tuhandete protsessoritega arvutid üüratu mälu ja tohutu kiirusega on leidnud oma koha, harutades lahti kiirendeis tekkinud elementaarosakeste jälgi, modelleerides füüsikapõhimõtteist lähtuvalt aine omadusi või otsides seoseid geneetilise teabe tohutus rägastikus. Andmetega toimetulek on viimasel paarikümnel aastal olnud inimkonnale võtmetähendusega. Geenimustrite jälitamine on toonud arusaama sellest, et keel ja kultuur võivad rännata sootuks teisi teid pidi kui inimesed. Oleme oma Siberi keelesugulasist geneetiliselt kaugemal, kui varem arvati. Nii saavadki…
5. – 9. septembrini toimus Tallinnas rahvusvaheline rohelisele keemiale pühendatud teaduskonverents.
Võib ju küsida, mida üldse tähendab roheline keemia, sest ega aatomituumadel ja elektronidel pole ju värvi küljes. Samadest komponentidest koosnevad nii mürgid kui ka ohutud ained. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri nõunik Paul Anastas on 20 aastat tagasi rohelise keemia üldpõhimõtted ka sõnastanud. Üldpõhimõteteks rohelises keemitatööstuses on, et võimalikult paljud lähteainete aatomid jõuaksid saadustesse, et kasutatud lahustid ja ained oleksid…
Intervjuu teadus- ja haridusministeeriumi teadusosakonna juhi Indrek Reimandiga
Nädala eest käsitles Sirbile antud intervjuus teaduse ja kõrghariduse teemasid Eesti Teadusfondi juht Toivo Maimets. Seda kõike uue teadus- ja arenduskorralduse seadusega (TAKS ) seotult. Maimetsa arvates võeti TAKS riigikogus vastu kiirustades ja selles on läbitöötamata aspekte, mistõttu pole välistatud, et õige pea on vaja uut seadust. Uus TAKS muudab täielikult teaduse finantseerimist, luues Eesti Teadusagentuuri ning kaotades sihtfinantseerimise ja teadusfondi senised finantseerijad.…
Kuivõrd on teadustegevus üldse mõõdetav ja nende mõõtmiste alusel ka hinnatav?
Usun, et teadustegevus on tagantjärele mõõdetav ja ka hinnatav. Samal ajal olen veendunud, et tagantjärele hinnangute alusel ettevaatavate teaduse kategooriliste juhtimisotsuste tegemine (mis on ka Eestis levima hakanud) viib pikemas perspektiivis teaduse kui terviku arengu tasakaalust välja ja lõpeb kindla stagnatsiooniga – mis tähendab, et uued perspektiivsed uurimissuunad suretatakse välja. Teiste sõnadega, see võib viia intensiivse ning uuendusliku teadusliku uurimistöö…
Tehnoloogilised ajastud vahetuvad. Kiviajast sai pronksi- ja hiljem rauaaeg. Seda mitte kivide või vase otsalõppemise, vaid uute ideede tõttu. Kivim, millest tehti kirveid ja odaotsi, on alles tänaseni. Maailma muudavad viljakad ideed.
Kuidas neid leida, ära tunda ja viljakana kasutusse võtta? Teaduskorraldus on tänapäeval poliitiliste otsuste pärusmaa. Uurmiskirest ja oma mõisa tuludest tegid teadust von Baerid ja teevad nüüdisajalgi ehk mõned üksikud. Teadus tunnetamise üsna hea tööriistana vastandub müütidele, tõekspidamistele, uskumustele…
Teaduselu korraldav uue seadusega jäetakse vanad mured lahendamata.
Uus, 01.01.2012 kehtima hakkav teadus- ja arenduskorralduse seadus (TAKS ) on üks neist seadustest, mille eelmine parlament enne laialiminekut küllaltki kiires korras vastu võttis. Uus TAKS muudab täielikult teaduse finantseerimist, luues teadusagentuuri ning kaotades sihtfinantseerimise ja teadusfondi (senised finantseerijad). K õik see on kirjas puhtformaalselt. Ei uus TAKS ega selle seletuskiri sisalda ühtegi sisulist punkti, mida uus agentuur tegema hakkab. Oma visiooni Eesti teaduse…
24. augustil sai eestikeelne Vikipeedia üheksa-aastaseks. Juba kolmandat aastat on olemas ka võrokeelne Vikipeediä. Ülemaailmne vikisüsteem sai aasta algul kümneaastaseks. Vaieldamatult on viki muutnud võrkkirjutamise ja võrkmõtlemise iseloomu ning teinud tekstide paindliku seostamise kultuuri loomulikumaks osaks. Vikipeedia väitel on selle nimi tuletatud Honolulu rahvusvahelise lennujaama terminalide vahel kulgeva wiki-wikisüstikbussi nimest. Lühim ja kiireim tee faktide vahel. Oma mõtteid vikikeskkonna rollist ja mõjudest-võimalustest jagab lugejatega Eesti vikinduse tegemistele kaasa aidanud Andres…
Teadus on kultuuri loomupärane osa. Teaduslik meetod kui üks viis tõde tabada on kultuuris sama oluline nagu riimide kirjapanek või nende kogemine ja mõistmine, nagu muusikaline või visuaalne harmoonia. Meile meeldib loota, et me usume teadusse, kuigi teadus pole mu meelest mitte niivõrd küsimus usust kui just usaldusest ühe meetodi suhtes, mis segastes oludes võimaldab parimal moel tõde kombata. Nagu soovime, et meil oleks hea tervishoiukorraldus ja arstiabi, nii on…
Stewart Brand, Whole Earth Discipline: An Ecopragmatist Manifesto. Viking Penguin, 2009, 326 lk.
Brand on bioloog ja aastakümneid tugev roheline, kes suudab heameelt tunda suurlinnade juurde tekkinud slummide üle, kuna seal polevat näiteks nälga, majanduslikus mõttes tekivad just seal uued väärtused ning inimesed on pigem õnnelikud. Seda kõike ja palju muudki vahendab ta meieni „Kogu Maa õpetuse”* pealkirja kandvas raamatus, kuhu ta on kokku võtnud suure hulga tähelepanekuid, mis tal…
Kohaliku sotsiaalteadus võimaldab Eesti alati kaheks jagada: esimeseks ja teiseks Eestiks näiteks, millest ühes on vähe rikkaid ja teises palju vaeseid. Nii lihtne see ongi. Jagan minagi. Kui Eestis oleva ja toimuva saab alati kaheks jagada, siis järelikult saab Eesti jagada ka sildistatud ja lipustatud Eestiks: huvidest juhitud ja väärtustest lähtuvaks Eestiks.
Võib tõesti öelda, et rahandus on ära mürgitatud. Rahalise kapitali abil on toodetud toksilisi kaupu ja sellega mõjutatud nii loodust kui inimest. Aga mitte see pole peamine. Seadused, reeglid ja kokkulepped on loomult ebatäiuslikud ja iga ebatäiuslikku asja saab üsna lihtsalt kõigutada ja häirida. See ebatäiuslikkus ei tulene mitte inimesest, kes sõlmib kokkuleppeid, vaid kokkulepete, reeglite ning lõpuks ka seadusetekstide lõplikkusest. Lõplikkus teeb need ebatäiuslikuks. Tegu on matemaatilise ebatäiuslikkusega, mille…
„Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.” (Põhiseadus, § 37.)
Eestis pole joogiveega suurt muret isegi põuasel aastal. Mõni pinnaveekaev võib ajutiselt kuivaks jääda, kuid meil puudub vähimgi kogemus puhta vee defitsiidist, mille käes vaevleb kuuendik maailma elanikkonnast. Põlevkivi kaevandamisel läheb raisku umbes 100 tonni joogikõlblikku põhjavett aastas iga Eesti elaniku kohta. Sellele laristamisele vaatamata on Eesti ikkagi veerohke maa. Kui turbarabasid (mis teadupoolest on looduslikud veepuhastussüsteemid) täielikult kütteks ja kasvupinnaseks ei müüda ja kui maakihte ühiskonna autostumisega kasvavas liiva-…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
