Kuraatorid on leidnud nii avalikest kui ka erakogudest mitukümmend Eestis säilinud XVI–XXI sajandi ükssarviku kujutist. Seda on usutavasti rohkem, kui me seni arvasime teadvat.
Eesti teadusrahastamise üks tähtsamaid otsuseid langetati mullu detsembri lõpus ilma suurema tähelepanu ja avaliku vastukajata. Haridus- ja teadusminister kinnitas järgmiseks seitsmeks aastaks kümme uut riiklikku teaduse tippkeskust kogueelarvega 70 miljonit eurot. Alljärgnev vestlusring on katse hinnata tippkeskuste valimist konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast. Vestlusesse panustasid kolme eduka taotluse juhti: Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor Riina Aav, kes juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust, keemilise ja bioloogilise füüsika…
Linnuste jälg on tõenäoliselt kõige suurem kultuurivaldkonnas, ent ise pidas ta ennast ennekõike ühiskonnauurijaks, inimeseks, kelle kutsumus on panustada parema ühiskonnakorra ehitamisse.
Mulle meeldib teatris suurejooneline vaatemäng. Tõsi, elamusi võivad pakkuda ka peenelt läbi mõeldud ja arule apelleerivad tubased tükid, ent kipun eelistama siiski kõikidele meeltele suunatud Gesamtkunstwerk’e, kus korraga on mängus palju inimesi, helisid, dekoratsioone, liikumist, tehnikat jne. Eesti teatris on mastaapsete spektaaklite vallas vähe konkurente Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi tandemile. „Seitse samuraid“, „Kuningas Ubu“, „Perikles“, „Ruja“, „Ühtse Eesti suurkogu“, „The Rise and Fall of Estonia“ – see on nimekiri, milleta…
Hasso Krull, Pesa. Tekstid 2000–2012. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 420 lk.
Hasso Krull, Muna. Tekstid 1987–2012. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 384 lk.
Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma.Friedebert Tuglas1
Hasso Krull on meie tähtsaim poliitiline mõtleja, ja kui praegu ehk veel mitte kõige mõjukam, siis ambitsioonikaim kindlasti: sest…
Digitaalne pööre kirjastamises tõstab üha teravamalt päevakorrale küsimuse, mis saab tulevikus kirjastustest. Eelmises Sirbis arutles Eesti näitel selle küsimuse mõne tahu üle Tiit Hennoste, kelle seisukohad inspireerisid siinsetki kirjatööd. On selge, et elame murrangulisel ajastul, mida pole kohatu võrrelda Gutenbergi revolutsiooniga XV sajandi teisel poolel. Meie kultuur digitaliseerub iga päevaga ja kirjakultuur ei jää sellest arengust mõistagi kõrvale. E-raamatud on tulnud selleks, et jääda, mis tähendab, et meie lugemine kolib…
Marek Tamme intervjuu professor Donald Sassooniga.
Jaanuari viimasel nädalal Tallinna ülikoolis peetud kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekool tõi Eestisse mitmeid silmapaistvaid humanitaare. Teiste seas astus talvekoolis üles nimekas briti ajaloolane, Londoni ülikooli Queen Mary College’i professor Donald Sassoon. Sassoon ei tohiks olla eesti lugejale tundmatu, 2009. aastal ilmus tõlkes tema monumentaalne „Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani”. Kuid sellele lisaks pärineb tema sulest peaaegu sama mahukas ülevaade sotsialismi ajaloost Euroopas…
Uue iseseisvusaja kirjastamise kaks lipulaeva on olnud kaks raamatusarja: „Avatud Eesti raamat” ja „Eesti mõttelugu” ja, kaks ettevõtmist, mis on sündinud sootuks eri moel ja kantud eri vaimust, ent mis sisuldasa on täitnud ühte ja sama eesmärki – avardada ja süvendada meie kirjasõnalist vaimukultuuri. Kui ühega on seatud sihiks vahendada mõtteid laiast ilmast, esmajoones lääne mõtteloost, siis teise on koondatud siinsamas kohapeal mõeldud mõtteid, ehitatud neist sidusat Eesti mõttelugu. Mõlemad…
Kui ma mõtlen Indrek Jürjole, siis tuleb mulle esimese märksõnana pähe „arhiiv”. Indrek oli selgelt arhivaari tüüpi ajaloolane, kelle töö toitus arhiivileidudest ja keda kannustas veendumus kirjalike dokumentide esimusse. Sellest veendumusest annab ta ise tunnistust näiteks oma raamatu „Pagulus ja Nõukogude Eesti” (1996) sissejuhatuses, kus ta põhjendab, miks ta pole kasutanud suulisi mälestusi: „Ajaloolasena jään ise siiski kirjalike allikate prioriteedi pooldajaks”. Võtangi siin seepärast lühidalt arutleda „arhiivi” kui ühe ajaloolasetöö…
Kui praegu tagasi mõelda, siis tuleb möönda, et kümne aasta eest valitses Eesti ajalooainelises kirjasõnas tõeline mõõn. Ajalooraamatute tõlkeid ilmus vähe, algupäraseid uurimusi pea üldse mitte. Kultuuriajakirjandus, kus veel mõned aastad varem pühenduti innuga „ajaloo valgete laikute” täitmisele, oli tagasi tõmbunud oma esialgse kutsumuse juurde. Tartus ilmus küll edasi 1988. aastal käivitatud ajalooajakiri Kleio, ent selle sisu ja vorm olid jäänud selgelt ajale jalgu.
Rein Raud rebaste ristimisel 1990. aastate keskel.
1988. aastal sündis Eestis palju asju. Kõike enam ei mäletagi. Sel aastal sündis ka taotlus pakkuda riiklikust süsteemist sõltumatut kõrgharidust: detsembris registreeriti Rein Raua ja hulga mõttekaaslaste algatusel Eesti Kirjanike Liidu juurde kooperatiiv Eesti Humanitaarinstituut, mis oli tõenäoliselt esimene eraülikool kogu toonases Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli välja arendada avatud intellektuaalne ruum, kus soositakse vaba mõtlemist ja pakutakse interdistsiplinaarset humanitaarharidust.
1992. aasta 6. märtsi Sirbis avaldas Ülo Mattheus artikli, kus võttis jutuks Jaan Kaplinski luule. Kurtes ühe luuletuse segase sisu ja vastuolulise struktuuri üle, otsis kriitik oma tõlgendusele tuge Kaplinski ühiskondlik-poliitilistest seisukohtadest. Alles nüüd, olles paljastanud luuletaja moraalsed libastumised, ränga ülekohtu Eesti rahva ees, paistis talle, et on luuletuse ära seletanud. See Mattheuse kirjatöö ajendas Hasso Krulli avaldama ajalehes Eesti Elu (30. III 1992) artikli, millele ta pani pealkirjaks „Nüansimeele…
Professor Tiina Kirsi artikkel on tänuväärne lisandus juba võrdlemisi pikka kriitiliste sõnavõttude ahelasse, mille sõnum on üks: humanitaar- ja sotsiaalteaduste hindamis- ja rahastamiskriteeriumid on Eestis üksjagu paigast ära. Kirsi kriitika väärtus peitub ennekõike tõsiasjas, et selle on kirjutanud inimene, kes tuleb sellest samast Põhja-Ameerika akadeemilisest süsteemist, mida kohalikud teadusbürokraadid sageli Eesti eeskujuna esile tõstavad.
Ajalooõpetus ei tohiks olla entsüklopeedilise teabe vahendamine ja mälumängurite koolitamine, vaid huviäratamine valdkonna vastu ja kriitiliste mõtteharjumuste kasvatamine.
1960. aastate lõpul jõudsid võrdlemisi sõltumatult mitmed ajaloolased ja antropoloogid arusaamiseni, et tegelikult on nende distsipliinid väga sarnased. Mõlemad uurivad võõraid rahvaid ja inimesi, taotledes nende tegude, tavade ja uskumuste kirjeldamist ja tõlgendamist. Peamine erinevus seisneb vaid selles, et kui ühed uurivad pigem ajas kaugeid, siis teised ruumis kaugeid kultuure, kusjuures ajaloolased teevad seda enamasti kirjaliku, antropoloogid aga suulise teabe põhjal. Selle ühisarusaama pinnalt sai alguse väga viljakas koostöö, mis…
Kaunid kunstid võib laias laastus jagada kaheks: need, mis on kadudeta reprodutseeritavad, ja need, mis seda pole. Esimesse rühma kuuluvad näiteks kirjandus ja film, teise maalikunst ja teater. Ei tea kas harjumusest või iseloomu tõttu kaldun ise eelistama reprodutseeritavat kunsti: olen kindlasti kulutanud rohkem aega lugemisele kui maalide vaatamisele, käinud sagedamini kinos kui külastanud teatrit. Kahtlemata peegeldub selles eelistuses ajastu vaim, sest vähemalt Walter Benjamini kuulsast esseest “Kunstiteos mehhaanilise reprodutseeritavuse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tekstiil. 1695. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Rootsi Ajaloomuuseum.Helena Bonnevier
Vahur Linnuste (1925–2023) ja Marek Tamm 19. III 2008 Pariisis Linnuste kodumaja eesErakogu
Jaan Krossi eksliibris. Evi Tihemets. Ex libris Jaan Kross. Söövitus, 1980. Eesti Kunstimuuseum. Autori loal.muis.ee
