Jaanus Samma: „Kui vaadata eesti rahvuslikku enesekuvandit, siis on see paraku väga mehekeskne. Just nimelt kalevipojad ja viikingid ongi meie soovunelmate esiisad.“
Jaanus Samma koostatud näituse värskus peitub üleminekute ja jätkuvuse väljatoomises, mida ta koostöös Karlsoni, Liivranna ja Lüüsiga on avanud laialt levinud sümbolitega.
Keegi meist ei ole kaitstud ületöötamise, läbipõlemise ega depressiooni eest. Kui hakkame sellest rääkima ja murrame sotsiaalsed tabud, saab kogu ühiskond paremaks.
Ajale jalgu jäänud kuraatoritöö mudel, mida rakendatakse kuraatoriõppes üle kogu maailma, ei toiminud Riia biennaalil.
Riia I nüüdiskunsti biennaal ehk Riboca Läti Ülikooli bioloogiaosakonna endises hoones, Kristaps Morbergsi villas, Andrejsalas, endises tekstiilivabrikus Bolševitška, Sporta2 väljakul, Zuzeumis, Kaņepesi kultuurikeskuses kuni 28. X ja Jūrmala Dubulti kunstijaamas 6. VI – 30. IX, kuraator Katerina Gregos.
„Survival Kit“ („Ellujäämise komplekt“) Riia endises tsirkusehoones 6. – 30. IX, kuraatorid Solvita Krese ja…
Kunstimaailm kipub kunsti mõtestamisel lähtuma protektsionistlikust positsioonist.
Näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ Tartu kunstimuuseumis kuni 29. III. Kuraator Rael Artel, kunstnikud Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski. Näituselt on eemaldatud Artur Żmijewski tööd. Näitusega kaasneb teoseid, kunstnikke ja näituse üldideed tutvustav trükis, mille on koostanud Rael Artel ja kujundanud Mikk Heinsoo.
Tegelikult on Eesti positsiooni…
Selle koha lähedal Ida-Eestis, kus elas mu vanaema, asus Teise maailmasõja ajal vangilaager. Ühel teadmata päeval täitis kogu küla väljakannatamatu hais. Külas räägiti, et selline lehk ei saa tulla muust kui inimkehade põletamisest laagris … Muidugi on võimalik, et sellel teadmisel oli ka teisi allikaid. Selle loo rääkis mulle ema tükk aega pärast seda, kui vanaema oli juba surnud. Ometi sai…
Umbes sellisele probleemipüstitusele püüdis vastust leida ja diskussioonile kohalikku kõlapinda luua septembri keskpaigas Kumus peetud konverents „Mis jääb meie maailmast alles pärast meid”. Kirjutan selle loo esiteks sellepärast, et konverentsilt käis läbi märksa rohkem olulisi teemasid, diskussioone ja konflikte, kui põgus ülevaade, mille korraldajad konverentsist Sirbis on andnud, arvata lubaks. Teiseks tahan osutada mõningatele asjadele, mida konverentsil ei olnud, ja kolmandaks…
Kultuurile lisaraha …
Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus kultuur on esimene, mille rahastamist riigi eelarves on vähendatud, on ka neid riike, kes on käitunud vastupidiselt. Näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Iisrael on teatanud kultuuri rahastamise suurenemisest. Kuigi majandussurutis pitsitab ja sunnib riike eelarvet kokku tõmbama ning seegi uudis võib olla ennatlik, on mõningate valitsuste kõrgendatud tähelepanu kultuurile siiski hea uudis, eelkõige muuseumidele ja…
Google ja raamatute digitaliseerimise kriitika
Google’i otsingumootori haare on aja jooksul aina kasvanud. Alates 2004. aastast puudutab see ka raamatute digitaliseerimist, mida suurkorporatsioon alustas Michigani ülikooli raamatukogu kollektsiooni digitaliseerimisega. Info tsentraliseerimispoliitika vastaste hulk on aja jooksul kasvanud nii autoriühingutes kui ka Google’i konkurentide seas.
Selge see, et majanduskriis õõnestab kõikjal nii väikeste omaalgatuslike projektide kui suurte riiklike kunsti-institutsioonide igapäevast elu. Küsimus on pigem selles, kuidas ning missugused on selle mõjud kunstimaailmale. Siinne rubriik, mis ilmub Sirbis selle aasta jooksul, toob mõningad nendest mõjudest kokku kaasaegse kunstiareeni uudistena. Rõhk on sündmustel ja nähtustel, mis toimuvad küll Eestist väljaspool, kuid mõjutavad ka siinset kunstielu. Juhul kui teil …
Perestroika-teemalise erinumbri idee sündis hiljutisel diskussioonil Helsingi konverentsil „Revisiting Perestroika. Protsessid ja alternatiivid” kus oli Eestist päris palju juttu. Peamiselt olid kõnelejateks soome uurijad, mõnikord ka vene ja ungari uurijad. Ilmselt on selles midagi sümptomaatilist, et välisuurijad tunnevad Eesti lähiajaloo vastu juba ammu rohkem huvi kui meie siin.
Perestroika-teemalise konverentsi viis möödunud aasta detsembris läbi Aleksandri instituut, kus Ida-Euroopa uuringud on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Jaanus Samma on ajalooga juba pikemat aega tegelenud ja seda omalt poolt lugudega rikastanud.Piia Ruber
Edith Karlsoni filigraansed ussikujutised on ilmunud Stalinile ja Nõukogude võimule pühendatud tarbekunsti objektide sekka.Mari Volens
Britta Benno. Tume koht (Äng). Linoollõige, 2015.Britta Benno
Villu Jaanisoo ruumiinstallatsioon „Kajakas“ Kumus on üks meie silmapaistvamaid muuseumikogude töid tõlgendav teos.EKM
Ajalugu kordub. Maagdenhuisiga on seotud ka seik Hollandi lähiajaloost. Seda, kuidas üliõpilased hõivasid 1969. aastal viieks päevaks Maagdenhuisi, õpitakse tänapäeval ajalootunnis. Tookord oli see kohapealne 1968. aasta Pariisi üliõpilasrahutuste kaja ja jätk.