Suviti põhiliselt komöödiaid viljelev Roman Baskin on seekord lavastanud Kurgjal Eugene O’Neilli kirgliku draama „Iha jalakate all” („Desire Under the Elms”). Huvitav, O’Neilli loomingut armastav Eesti teater („Pikk päevatee kaob öösse”, „Elektra saatus on lein”, „Saatuse heidikute kuu”, „Õli”, „Seal, kus rist on”, „Kariibide kuu”, „Anna Christie” jt) on nimetet näidendit varem lavastada võtnud vaid kahel korral: 1924. aastal valminud draama jõudis Vanemuises lavale 1929. ja Ugalas Kaarin Raidi lavastuses 1989.…
Aprillis võis kultuuriministeeriumi kodulehelt lugeda teadet: „21. – 29. V toimub Tallinnas Gruusia kultuurinädal, mille korraldajate sooviks on tutvustada laiemale Eesti publikule gruusia kultuuri. Kultuurinädala raames toimub mitmeid kontserte, fotonäitus, filmilinastus ja 28. mail etendub Eesti Draamateatris Thbilisi riikliku muusika- ja draamateatri versioon Shakespeare’i näidendist „Macbeth””. Kuuldus, et Eestisse jõuab see nii kodumaal kui ka välisfestivalidel kõrgelt hinnatud lavastus, tegi rõõmu. Pealegi oli meeles usaldusväärne soovitus Endla teatrijuhilt Tiit Palult,…
Eelmisel nädalal anti avalikkusele teada, millised lavastused festivalil „Draama 2010” üles astuvad. Seekord otsustati nii, et valiku teeb kuraator, Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk. Tänavuse festivaliprogrammi valikus on napp kaheksa lavastust, masuaeg ju. Välja on jäänud näiteks VAT-teater, Vene teater, nukuteater, Kuressaare teater jne, samas on teater NO 99 esindatud kahe lavastusega. Vägisi tekib küsimus, mis festivali siis nüüd korraldatakse. Kremli kontserdi laadis ülevaatenäitust? Lõviosa lavastustest on pärit Tallinnast,…
Jüri Järveti ja Kaarel Irdi elu ja ajaloodMöödunud aastal ilmus kaks teatriraamatut, mille kõrval elulooraamatute buumi vahus üllitatud enamik biograafiaid mõjub paraku kollast värvi peenrahana. Kuigi ka nende hulgas on teoseid, mis eristuvad „elu müügiks” laadis lugemiskaubast heas mõttes. Ometi mattuvad ka biograafiate tõsiseltvõetavamad anded paradoksaalsel moel kergesti söödavate elulookäsitluste massi alla. Kindlasti mitte aga need kaks raamatut: „Jüri Järvet. Narr ja kuningas” ja „Kandiline Kaarel Ird”, sest tegu pole…
Justkui saatuse irooniana langevad majanduskriisi aega üsna mitme teatri ümmargused sünnipäevad. Ega peod jää seepärast pidamata. Mis veelgi olulisem, teatrid ei põlista oma tähtpäevi ainult sünnipäevatordi lahtilõikamisega. Juubeliaasta ärgitab otsima sisuliselt tähtsat ja tähenduslikku – teatrisaalis ja väljaspool sedagi.
Kaduviku teater – tuledesäras kultuurikantsTäna õhtul avanevad Rakvere teatri uksed ballikülalistele, et tähistada teatri 70. sünnipäeva. Pidu tõotab kesta hommikutundideni, lubatakse teatri kodulehel. Sirbi küsimustele vastavad Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe ja teatrijuht Joonas Tartu.
FOTO: Meelis Meilbaum
Täna peab Rakvere teater sünnipäevapidu – mis õhtul teatrimajas juhtuma hakkab?
Joonas Tartu, teatrijuht: Kõik need aastad, mis mina siin majas olen olnud, on ikka ja jälle nii lähemalt kui kaugemalt küsitud, millal…
Indrek Sammul , Ugala teatri loominguline juht, miks lõpetati leping Ugala teatri endise teatrijuhi, praeguse näitleja Peeter Tammearuga?
Loomingulise õhkkonna ja töötahte saab ära võtta paari sõnaga, seda tekitada on sada korda raskem. Peeter Tammearuga lepingu pikendamata jätmise põhjused on just seal. Pakkudes Peeter Tammearule võimaluse lavastada järgmisel hooajal Ugala teatris kaks lavastust külalislavastajana, püüdsime luua situatsiooni, kus inimene ei peaks end eemale hoidma ja vastandama, vaid saaks tulla ja…
SCANPIX /ANTS LIIGUS /PÄRNU POSTIMEES
Teatritegijaid tunnustatakse või kritiseeritakse teatriarvustustes. Kriitik, teatriloolane või -teadlane on pigem kõrvalseisja, oma kirjutistes teatri fikseerija ja hindaja. Tunnustust leiab teatrist kirjutaja üsna harva. Lea Tormise teatritegemisi (minu meelest on ka teatrist kirjutamine teatritegemine) tunnustati nüüd väärilise preemiaga: tunnustati teatrist kirjutajat, teatri jäädvustajat, teatri tegijat.
Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
Aastavahetuse eel tõusis meedias esile avalik-õigusliku rahvusringhäälingu teema. ETV identiteediprobleeme lahkavale artiklile Sirbis („Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti”, 18. XII 2009) vastas rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg Postimehes („Rahvusringhäälingu väljakutsed”, 28. XII 2009). Tomberg rõhutas, et meelelahutusliku sisu suurenemine ETVs on uue põlvkonna teleri ette toomiseks paratamatu. Samal ajal jõudis meediasse ka teade RR i juhatuse otsusest lõpetada Vikerraadio saade „Keelekõrv” ja koondada selle toimetaja Maris Johannes. Eesti kultuuriüldsus reageeris…
Näitekunsti sihtkapitali uus koosseis (Kaarel Oja, Taavi Eelmaa, Guido Kangur, Andrus Jõhvik, Anu Ruusmaa, Liina Jääts ja Kalju Orro) on pidanud esimesed töökoosolekud, teinud esimesed otsused. Kuidas uuel koosseisul sisseelamine on läinud?
Liina Jääts, näitekunsti sihtkapitali aseesimees: Jah, sihtkapitalis on seitse liiget, et esindada ja väljendada võimalikult paljusid seisukohti ja vaateid maailmale. Esimese koosoleku otsused sündisidki vaidluste ja nägemuste kokkupõrkena, aga see on pigem tervistav. Tehtud otsused on seega ehk…
ETV käitub kui kommertskanal, kes loendab reklaamiklikke.Eesti Televisiooni sügisel alanud uus hooaeg andis vaatajale sõnumi: oleme pigem meelelahutaja kui meelte kokku panija. Miks nii, on pehmelt öeldes arusaamatu. Kuigi, ETV tänavuse hooaja kavas on väga palju häid saateid auditooriumile lastest kuni eakateni. ETV programmist leiab saateid, mida ei võta (enam) teha ükski kommertskanal. Avalik-õigusliku meediaväljaande puhul on see ka loomulik, et erinevate sihtgruppide huvid saaks kavas kaetud: lapsed („Saame kokku…
Kombinaat-teater Vanemuine, võtnud muusikale tootes kanda liidrirolli, peaks rohkem pingutama.
John Kander, „Ämbliknaise suudlus”, libreto autor Terrence McNally, laulusõnade autor Fred Ebb, tõlkinud Leelo Tungal ja Hannes Villemson. Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher (Austria), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), koreograaf Antton Laine (Soome), video teostaja Kalju Nugin. Osades Lauri Liiv, Koit Toome, Tanja Mihhailova, Karmen Puis, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai jt. Esietendus…
Rait Avestik , teatriloolane ja -kriitik Eile esitleti Eesti Draamateatris sinu raamatut „Urmas Kibuspuu. 31 aastat”. Kuis tekkis idee Kibuspuu 31 eluaastat raamatuks kirjutada ja kaua aega teemaga läks?
Kirjastus Tänapäev tegi mulle ettepaneku 2007. aastal, kui lõppes meie üsnagi edukas koostöö Salme Reegi raamatuga, mille toimetaja olin. Meelitati edasisele koostööle ja pakuti välja kirjutada Urmas Kibuspuust. Sekund hiljem tundus see väga minu mõte olevat ja 2008. aasta alguses hüppasingi…
Miks otsustasite festivali „Draama 2009” rahvusvahelise žürii töös osaleda?
Nõustusin žüriis tegutsema teatrivälise tegelasena (s.t mittespetsialistina) ja ainult lihtliikmena. Selles rollis oli töö žüriis mulle huvitav väljakutse.
Eelmisel neljapäeval esitleti Tartus Vanemuise teatri Shakespeare’i kohvikus ligi tuhandeleheküljelist Jaak Villeri (pildil) raamatut „Kandiline Kaarel Ird“. See on raamat legendaarsest Vanemuise teatrijuhist, kes, küll vaheaegadega, vedas Tartu teatrivankrit ligi 40 aastat. Irdil oli 100. sünnipäev. Vanemuise suure maja fuajees avati ka tema tütre Mari Irdi näitus „Vana Müristaja“. Kaarel Irdi kunagises kabinetis teatrimaja rõdukorrusel võis vaadata, kuidas nägi välja Vana Hirmsa tööruum aastakümneid tagasi. Irdi mälestuspäeval oli kokku tulnud…
Rahvariietes, sinimustvalges, õhupallide ja õhutulestikuga Vabaduse väljakul.ETV näitas Balti keti ja Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval kahte olulist dokumentaalfilmi. Esimene, „Balti loorberid“ (2009) tegi silmad märjaks.
Eneseõigustuseks: paljudel toonastel Balti keti korraldajatel, keda intervjueeriti, olid ka silmad veekalkvel. Balti kett oli akt, tegelikult ju ka kunstiline akt, milles osalesid inimesed. Eestist, Lätist, Leedust. Tuldi teedele, maanteedele ja avaldati sellega oma seisukoht. Keegi ei lavastanud, lihtsalt oldi ja taheti olla: vabad, ise. Rahvas sooritas…
Kõik algab justkui otsast peale: uued juhid, aga vanad probleemid.
Augustis kolm aastat tagasi (2006) avaldasin Sirbi esikaanel 138 miljonit krooni maksma läinud Vene Draamateatri renoveeritud maja avamisele pühendet kirjatöös lootust, et teatrit ootavad ees paremad ajad – integreerumaks eesti teatriellu, täitmaks saalid publikuga, pakkumaks kunstiliselt väärtuslikku teatrielamust. Eeldusi nende ülesannete täitmiseks näis olevat piisavalt: lahedamad loometingimused; uus, Moskvast imporditud peanäitejuht Mihhail Tšumatšenko; värske ja juba esmalavastusega „Täna me ei mängi”…
Kanada lavastaja Robert Lepage ületab piire piirideta maailmasMoskva saab endale lubada maailmakuulsusi. Majanduskriis siin ei loe. Augusti alguses lõppenud A. P. Tšehhovi nimelisel festivalil, kuhu tavaks kutsuda ka rahvusvahelisi teatritruppe, andis etendusi maailmateatri imelapseks nimetatud Robert Lepage’i teater Ex Machina Kanadast. Kaheksandat korda toimunud (mai lõpust augusti alguseni) Tšehhovi festival võõrustas Robert Lepage’i üheksa tundi kestvat lavatriloogiat „Lipsynch” (lipsynch – huultelt lugemine). Hääl, selle tekkimise-tekitamise eksistentsiaalne olemus, hääl kui inimene,…
Ega neid teatrioaase meie ajakirjanduses enam palju olegi. Olen naljaviluks mõne meie kahes päevalehes ilmunud teatriarvustuse pikkust mõõtnud: lühimad teatripeegeldused jäävad juba tuhande, pooleteisetuhande tähemärgi piiresse (mõned aastad tagasi oli päevalehtede teatrikirjutiste pikkuse mõõdutaks 3000–3500 tuhat tähemärki). Kultuurikajastusi tõmmatakse vahelduva eduga meie päevalehtedes, aga ka Eesti Ekspressis, kus Areen, koomale. Postimehe Arter vist ikka pole kultuurileht. Riigi toetatud Sirp ja Teater. Muusika. Kino, ka teised kultuuriajakirjad on õnneks saanud jätkata…
Festivalist võtab osa ligi 900 noort kümnetest riikidest üle maailma.
Homme, laupäeval avab uksed rahvusvaheline teatrifestival „Tallinn Treff”, sedakorda juba kolmandat aastat järjest. Esimene festival (2007) tõi Tallinna nukumaailma tipud, eelmise aasta festivaliteema oli „Beebiga teatrisse”. Mis on tänavuse festivali peateema?
Meelis Pai (festivali peakorraldaja): Aastaid tagasi festivalile nime mõeldes osutus „Treff” valituks just seetõttu, et soovisime Tallinnasse trehvama kutsuda mitmete kunstiliikide tippe üle maailma. Iseäranis parimaid nukuteatreid, et seda Eestis…
Majanduskriis ilma Straussi valsita „Lood Viini metsadest”Ödön von Horváth, „Lood Viini metsadest”, tõlkinud Peeter Tulviste, lavastaja ja muusikaline kujundaja Robert Annus. Kunstnik Nele Sooväli, kontsertmeister Ele Sonn, valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Maria Soomets, Markus Luik, Merle Jääger, Herta Elviste, Marika Barabanštšikova, Ele Sonn, Raivo Adlas, Ott Sepp, Riho Kütsar, Aivar Tommingas, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Grete Reimand ja Kristel Leesmend. Esietendus 25. IV Vanemuise teatri suures saalis.
Laupäeval Vanemuise teatri…
Teatri aastaauhinnad on alati veidi oma žürii nägu, ehkki iga žüriiliikme aastavalik erineks ilmselt kogu seltskonna hääletustulemusest. Tänavune, 2008. aasta uuslavastusi vaaginud sõnalavastuse auhindade žürii tõstis esile Lembit Petersoni ja Theatrumi tegevuse. Igati õigustatult. Theatrumi lavastuste sõnum ja laad kõneleb pühendumisest, mis kindlasti ei ürita vastanduda nn peavooluteatrile, kus leiab tegelikult ju samasugust pühendumist, aga ka publikut püüdvat atraktiivsust. Theatrum on eriline, omamoodi värvikas kild meie teatrimosaiigis, täiendab teiste teatrite…
TÕNU LENSMENT, kultuuriministeeriumi teatrinõunik Millised on konkreetsed põhjused, miks otsustasid tagasi kutsuda SA Ugala nõukogu esimehe Jaak Alliku?
Täpsuse huvides – mina ei kutsunud Allikut tagasi, mina tegin ettepaneku Alliku tagasikutsumiseks … Mind käivitas teadmine, et nõukogu liikmena olen ma SA katuse all toimuva osas vastutav. Muutused teatris olid vajalikud. Valminud siseauditid kinnitasid veel detailsemalt seda vajadust. Nõukogu liikmena oli mul mõistagi enam infot kui kõrvalseisjal. Detailset ülevaadet ma anda…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
