Virtuaalreaalsuse lavastus on ülimalt kohane viis käsitlemaks illusioone, kombatamatuid nähtusi ja kvantmehaanilisi reaalsusi, mis koosnevad nullidest ja ühtedest.
Tartu Uus teater on juba aegade algusest olnud identiteediteater ja järab taas mõnuga eestlase hingeelu kallal, ent sedapuhku on kavalalt asetatud rõhk hoopis infole, mis identiteeti toidab.
Kadri Noormetsa „Ümarlauas“ kekseldakse muretult kujutava kunsti ja teatrikunsti piiril, veelgi enam, toksitakse ka teatri piire.
Tartu Uue teatri „Ümarlaud“, lavastaja Kadri Noormets, dramaturg Aare Pilv, maalikunstnik Kairo, lavakunstnik Tanel Russ, helikunstnik Taavi Suisalu, valguskunstnik Karl Marken, grimmi- ja kostüümikunstnik Piret Sootla. Mängivad Kadri Noormets, Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal, Ekke Hekles ja Martin Kork. Esietendus 10. X Tartu Uues teatris.
Ümarlaud on kõige demokraatlikum aruteluvorm, kus parimal juhul saab oma üleolekut teistest…
Kristjan Suitsu dirigeeritud ja kujundatud lavastus laseb Evelin Võigemastil särada, järelikult on nii lavastaja kui ka esitaja valik läinud täppi.
Tallinna Linnateatri „Inimese hääl“, autor Jean Cocteau, tõlkija Tatjana Hallap, kunstnik-lavastaja Kristjan Suits, helikujundajad Arbo Maran ja Nikita Šiškov, koreograaf Jüri Nael. Mängib Evelin Võigemast. Esietendus 13. VI Tallinna Linnateatri Lavaaugus ja veebis elisastage.ee.
Jean Cocteau näidend „Inimese hääl“ ilmus esimest korda lavale üheksakümmend aastat tagasi…
„Ilusad inimesed“ on mitmevärviline, mahedates toonides ja plahvatab pigem kõrisedes kui kärinal.
Tartu Uue teatri „Ilusad inimesed“, autor ja lavastaja Piret Jaaks, kunstnik Gabriela Liivamägi, liikumisdramaturg Siim Tõniste, helikunstnik Martin Rästa, valguskunstnik Karl Marken. Mängivad Henessi Schmidt, Katrin Pärn, Roland Laos, Siim Tõniste ja Helgur Rosenthal. Esietendus 22. XI Tartu Uues teatris.
Kas ma olen ilus? Kas ma pean olema ilus? Põletavaid keskkonnaküsimusi ja meie silme all lahti rulluvaid…
Võib-olla mitte kuigi kauges tulevikus küsib komisjon või uuritakse referendumil, kas selline teater on vajalik. Kellele on vaja maali- ja teatrikunsti sümbioosi, mis on lastud läbi dadaistliku purusti?
Tartu Uue teatri „mobiilsed definitsioonid“, lavastaja Kadri Noormets, helikunstnik Andres Lõo, valguskunstnik Karl Marken, dramaturgiline tugi Aare Pilv. Mängivad Kadri Noormets ja Ivo Reinok. Esietendus 12. IV Tartu Uues teatris.
Seisad tänaval kivimaja ees ja kõhkled. Seesama valge…
Tartu Uues teatris esietendunud „Puumees“ on lihtne eesti lugu vanast mehest, kes saab töötoas paremini hakkama kui elus.
Tartu Uue teatri „Puumees“, autor-lavastaja, kunstnik ja valguskunstnik Rene Liivamägi, kostüümikunstnik Kristjan Suits, helilooja ja muusikaline kujundaja Tanel Kadalipp, videokunstnik Carmen Seljamaa. Mängivad Margus Mikomägi, Anneli Rahkema, Helgur Rosenthal, Henri Otsing ja Peep Peedumäe. Esietendus 2. III Tartu Uues teatris.
Moekas on rääkida, milline metsarahvas me oleme, kuigi suuremalt jaolt elavad need rääkijad…
Kati Kivitar näib olevat valinud „Popi ja Huhuu“ tõlgenduse, kus range klassiühiskonna eliidi kadumisel laguneb ka kõik muu.
Karlova teatri „Popi ja Huhuu ehk Isanda ilmutus“, autor Friedebert Tuglas, dramatiseerija ja lavastaja Kati Kivitar. Mängivad Merle Jääger, Helen Rekkor ja Rauno Kaibiainen. Esietendus 15. IX Karlova teatris.
Friedebert Tuglase novelli „Popi ja Huhuu“ on korduvalt lavale toodud. Ilmselgelt paeluvad lavastajaid selle raam „isand-teener-mässaja“ ja võimalus teha dramatiseering peaaegu…
Tudengid mängivad laval rahvamänge, hullavad üksteisega – seal ei paista olevat muid kommentaare kui see, et elav mäng ja pärand lõpetavad ükskord museaalina.
Ehkki Urmas Vadi tipib vahepeal ohtlikult õhukesel jääl, pole tema lavastus õhkamine vana hea aja järele, kui karvane käsi võis karistamatult muljuda sekretäri kannikat.
„Prohvet“ ei paku otseselt lahendusi ega osuta õige tee poole, nende sketšide ja monoloogide läbiv sõnum ongi „ära tee halba“.
Musta Kasti „Prohvet“, autor ja lavastaja Kaija M. Kalvet, kunstnik Illimar Vihmar, valguskujundaja Karl Marken, liikumisjuht Jaanika Tammaru. Mängivad Liisu Krass, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Kaarel Targo ja Kristian Põldma. Esietendus 16. III Genialistide klubis.
Rituaalse ja kommunaalset transsi tekitava nähtusena on teater sobiv koht, kus tõstatada…
Jämekoomika toimib suurepäraselt, kui seda ümbritseb rangelt pidulik pieteet – nii lasti ka narr õukonna kopitanud õhku värskendama.
Vanemuise „Faust“, autor Johann Wolfgang Goethe, tõlkija August Sang, lavastaja ja dramaturg Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes, helilooja ja helikujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Andres Mähar, Reimo Sagor, Linda Kolde, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Priit Strandberg, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste ja Jaanus Tepomees. Esietendus 3. II Vanemuise suures majas.
Eestlased…
Tartu Uue teatri ja kompanii NII „Tahe“, autor, lavastaja, kunstnik, valgus- ja muusikaline kujundaja Renate Keerd. Mängivad Liisa Tetsmann, Gerda-Anette Allikas, Taavi Rei ja Riho Vahtras. Esietendus 21. X Tartu Uues teatris.
Renate Keerd on kohati brutaalselt aus: uuslavastuse pealkiri on „uuslavastus“. Saan sellest täiesti aru, mõnele luuletusele ei ole ka…
Kahjuks on Hedda vales kohas, ta on dekadentlik ja luksuslik taim põhjamaises triiphoones, ümber tublid kurgid ja atsakad tomatid.
Vanemuise „Hedda Gabler“, autorid Henrik Ibsen ja Brian Friel, tõlkija Krista Kaer, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Pille Jänes, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Piret Laurimaa, Karol Kuntsel, Margus Prangel, Külliki Saldre, Maria Annus, Jüri Lumiste ja Ene Järvis. Esietendus 13. V Vanemuise väikeses majas.
Kui kuulsin,…
Päike tõuseb. „Kus tegevus aset leiab?“ küsib tehnikat üles sättiv kaameramees uniselt Hendrik Kaljujärvelt. „Laval,“ vastab Hendrik pahuralt. Nii see on: igal hommikul tõuseb maa kohale päike ja satub tunnistajaks mõnele (kurb)mängule, mis on siin aset leidnud sellest hetkest, kui mõnele neljajalgsele tuli pähe ootamatu mõte tõusta tagajalgele. All the world’s a stage, eks ole. Inimesed sünnivad ja surevad, vahel ka vastupidi, maad mööda…
„Materjali vastupanu” on arktiline teater, kus repliike ei ole, või kui on, siis mattuvad need vaenuliku tuulevihina alla.
Erik Alalooga ja Andreas W „Materjali vastupanu”. Meeskonna liikmed Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla ja Hans-Gunter Lock. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
„Materjali vastupanu” on mehelik teater, sadoteater (sellest täpsemalt edaspidi). Ühelt poolt soomeugrilik sõnatu ja vääramatu suund, teiselt poolt lihaste ja kolbide sümbioos. See…
Y-galerii vaikivvalgete kaarte all peeti Tartu kunstikuu raames Lemmit Kaplinski korraldatud kriitikaseminaride sari „La Fabrique Critique” („Kriitikavabrik”), mille neli kohtumist olid üsnagi omanäolised. Esimese seminari kõnelejad olid kirjandusvaldkonna esindajad Mart Velsker ja Indrek Mesikepp, ehk fs, kes vaagisid nii loomeinimesi kui laiemat avalikkust vaevanud küsimusi: kes on kriitik, mis on kriitika?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Virtuaalprillide abiga ilmuvad raamatukogu seintele tekstid, lausekatkete ja sõnade vahel ja sees liiguvad inimesed.Alissa Šnaider
Pikakaelalise madonna siugjad sõrmed võiks tänapäeval mõjuda tehisaru reetliku märgina, ometi muudab just see ebaloomulik detail ja daami luigekael pildi isikupäraseks. Parmigianino „Pika kaelaga madonna“. XVI sajand. (detail).Wikimedia Commons /avalik omand
Maria Annuse mängitud prokurör on täpne ja tugev, tema kohalolu kohtusaalis on pidevalt tunda. Taamal major Koch (Reimo Sagor) ja advokaat (Margus Jaanovits).Maris Savik
Lavastuses „Läbi kõigi elude ma otsin sind …“ on Eva (Jane Napp) ainus, kes peab püsima malbe ja tõsine.Toomas Mitt
Peiesaalis toimib justkui psühholoogiline realism, mille nukrad mono- ja dialoogid täidavad vaikuse mõtisklustega. Sealse kurbliku kulgemise üheks tipphetkeks oli Martin Korgi väärikas pereisa, kelle zenbudistlikult pühendunud lauakatmine harmoneerus pausidest punkteeritud kõnega.Gabriela Urm
„Fantoomvalu“ on ennekõike teater tartlastele, sest neile on need enamat kui majad, pargid ja mänguväljakud.Gabriela Liivamägi
Vanema Uurija (Jaanus Nuutre) vigane kõnemoodul ja Uuema Uurija (Jane Napp) kaotsiläinud täpitähed tõmbavad lavastuse sügavtõsise Põhjamaade krimka küüsist välja.Gabriela Liivamägi
Laval on justkui kaos, kuid see on siiski proovides ära tarretatud ja dramatiseeritud.Pressifoto
„Emmanuelle’i jälgedes“ (fotol Peeter Rästas ja Maarja Jakobson) võib mõnel õhtul panna saali rõkkama, teinekord räägivad näitlejad vastu tülpinud seina.Gabriela Liivamägi
Bertolt Brecht (Robert Annus) ja naised (Maarja Mitt, Kristel Leesmend ja Maarja Jakobson).Gabriela Liivamägi
Johannes Krapp (Aleksander Eelmaa) saab etenduse käigus 90aastaseks ning kuulab raadiost sellekohaseid õnnitlusi.Gabriela Liivamägi