Erakondade keskendumine omavahelisele võimukonkurentsile ja oma huvidele soodustab poliitikute võõrandumist, suurendab ühiskonnas vaenu ja umbusu levikut ning kobestab pinnast populismile.
Kui alustasime ülikoolis 1970ndate teises pooles Sirbi ja Vasara lugejate uurimist, oli Sirbi trükiarv 56 000 ja seda luges pidevalt 23% kõigist eestlastest.1 Peale Sirbi ilmus tollal kultuuriväljaannetest Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Kultuur ja Elu. Teater. Muusika. Kino tuli mõni aasta hiljem, Vikerkaar ja Akadeemia sündisid 1980ndate lõpus koos poliitilise tõusulainega. Kultuuriajakirjandus oli nähtav ja suutis tollal asendada ideoloogiliselt valvatud ühiskonnas puuduvat poliitilist avalikkust. Fosforiidisõja sümboliks muutunud Priit Pärna…
Laulu- ja tantsupeo uuringust1 tuli selgesti välja, et enamikule eestlastest pole laulu- ja tantsupidu mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all või tantsuväljakul kui kollektiivne rituaal, milles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Uuringu tulemused kõnelevad sellest, et eestlastest pool (täpsemalt 49 protsenti küsitletutest) on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. Ka väljaku publikupoolel on enamuses laulja- või tantsijakogemusega inimesed või need, kes…
Eestist viimasel kümnel aastal lahkunute arv on objektiivseim tunnistus sellest, kuidas rahvas hindab oma riiki.
Kui Sirbi küsimusele, mida oleme kahe aastakümnega võitnud, mida kaotanud, lühidalt vastata, siis: võitsime vabaduse, kuid meil pole jätkunud tahet seda kodanikena kasutada. Võitsime iseseisvuse, kuid meil on vähe usaldust oma riigi vastu. Võitsime võimaluse kasvatada lapsi eesti keeles ja meeles, kuid kardame, et neis on kõikuma löönud armastus selle maa ja selle keele vastu.…
Kas ja milleks Eesti üldse vajab eliiti? Kas eliit on Eesti maha mänginud või vastupidi, hoopis edule viinud? Kas eesti rahval on ettekujutus sellest, kes on kuulunud Eestis eliiti XX sajandil? Kas ta tunneb ära oma ajaloo tegelased, või teab ainult ajalehtede kõmukülgede kangelasi?
Eliidist on sotsiaalteadlased kirjutanud palju, määratletud on seda nii objektiivselt tipus olevast grupina, kogu ühiskonna seisukohalt olulist valitsemisfunktsiooni täitva “poliitilise klassina” kui subjektiivselt, isikutena, kes on oma…
Tänavu möödub 50 aastat akadeemilise ajakirjandusõpetuse algusest ja 35 aastat kommunikatsiooniõpetuse algusest Eestis ning 19. mail sai emeriitprofessor Juhan Peegel 85aastaseks. Nende tähtpäevade puhul on Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond korraldanud konverentsi ?Meie. Maailm. Meedia?, vilistlasklubi ja peo, mis saavad teoks täna ja homme. Fotojäädvustus on pärit 1979. aastast. 19. mai hommikul on 1976. aastal avatud ajakirjandusosakonna I lennu kolmanda kursuse tudengid tulnud Juhan Peeglit sünnipäevalauluga koduakende alla tervitama.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Valimisseaduses võiks reserveerida viiendiku riigikogu kohtadest erakonnavälistele kandidaatidele akadeemiliste ja erialaste ühenduste ning loomeliitude esindajate seast. Pildil Toomas Kiho ja Tõnu Tepandi loomeliitude pleenumi 25. aastapäevale pühendatud üritusel.Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix
Marju Lauristin uurib, kas tänapäeva Eesti ühiskond, milles on tajutav stagnatsiooni ja suletuse paine, vajab taas kultuuriajakirjandust kui ühiskonna kriitilise vaimsuse areeni.Piia Ruber