Leo Gens süvenes 1950ndate algul arhitektuuri, vaimustus ja kirjutas järgmiste kümnendite jooksul XIX ja XX sajandi arhitektuuri suureks. See oli tema kriitiline arhitektuuriajalugu.
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 8. juulil anti kunstiajaloolasele Jaak Kangilaskile üle keeleteadlase Paul Ariste nimeline medal. Akadeemik Ariste nimelise medaliga autasustatakse väljapaistvaid humanitaar- ja sotsiaalteadlasi. Eelmise medali pälvis aastal 2014 Arvo Krikmann, varem on selle au osaliseks saanud Huno Rätsep ja Tiit-Rein Viitso.
Jaak Kangilaski suur missioon on 1960. aastatest peale olnud moodsa kunsti kodustamine Eestis. Kui ta jõudis Tartus ajalugu õppides mõni aasta vanemate Mart Elleri ja praeguse EKA emeriitdotsendi…
Dmitri Brunsi valikuid on lihtne hukka mõista, aga palju raskem mõista. Ta oli küll geniaalne kohaneja, kuid uskus, et olgu võim milline tahes, ausaks härrasmeheks peab ikka jääma.
Teaduse ja kunsti teineteist rikastav mõju on teada. Kunsti viljelemine kui uutmoodi loovate küsimuste püstitamine on töös edasi aidanud paljusid teadlasi ja teadus on pakkunud ainest paljudele kunstnikele. Teadust kunstiliste vahendite abil mõtestades kaitses kunstiakadeemias loometeadlasena oma doktoritöö Piibe Piirma, keda juhendas füüsik Andi Hektor KBFIst. Piirma eestvedamisel korraldati 2014. aastal Tallinnas kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli suurprojektina tarbekunsti- ja disainimuuseumis hübriidsete kunstipraktikate rahvusvaheline näitus „Rhizope“.…
Katrin Koov: „Argimõtlemises peetakse maastikuarhitektuuri liigseks luksuseks.“
1. juunil anti arhitekt Katrin Koovile üle perekond Kreisi arhitektuuriauhind. Särava arhitektuuriloome kõrval on ta EKA arhitektuuriteaduskonna maastikuarhitektuuri õppekava juht, õpetab arhitektuuri huvikoolis noori ja on arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja.
Traditsiooniliselt on eesti arhitekte peetud maastikuarhitektuuri suhtes ükskõikseks. Oma maja oskavad reljeefil paika panna küll, aga roheline osa piirdub kolme mägimänniga muruplatsi nurgas või puudereaga tee ääres. Kust selline suhtumine on tulnud?
Katrin Koov: Arhitektuur…
Arhitekt Roman Koolmar (1904–1971) ei kuulu eesti arhitektuuriloo kaanonisse. Olukorras, kus klassikud on uurijatel enam-vähem selitatud, on ju kogu aeg kiusatus mõelda, et ega keegi ole põhjuseta tähelepanu alt välja jäänud, äkki pole lihtsalt osatud märgata.
Koolmari isik ja looming toovad Eesti ajalukku terve rea huvitavaid seiku. Nende pere oli optandid, kes aga polnud Venemaale läinud vabatahtlikult, vaid Sindi vabriku töölisest isa saadeti…
Tool on tänapäeval justkui kataloogikaup, enamasti odav interjööri mõeldud valmistoode. Tegelikult sai eesti ühiskond tooli väärtuse kohta palju teada tänu Stenbocki maja peaministri sekretäri tooli skandaalile aastal 2000. Ehtsa Charles Eamesi tooli 30 000 kroonise hinnaga sai kõmuhimus ajakirjandus avalikkust ehmatada ja valitsust rahva raha raiskajana näidata, kuigi kes siis veel kui mitte peaministri valvesekretärid, kelle tool ööselgi puhkust ei saa, peaksid…
„Sõdadevaheline arhitektuur Kaunases”. Autorid: Gintaras Balčytis, Jolita Kančienė, Gintaras Česonis, Asta Prikockienė, Mykolas Drunga ja Gediminas Saulis. Tallinna näitus: Mait Väljas, Sandra Mälk ja Kristo Kooskora (Eesti Arhitektuurimuuseum). Näitus on avatud kuni 9. III 2014.
Baltimaade XX sajandi ajalugu tundub nii sarnane, et Leedu sõdadevahelise pealinna Kaunase arhitektuuri näituselt ei oskaks oodata muud kui meie enda veidi teisemaitselist analoogi. Veidi see isegi on…
Uuemast puitarhitektuurist annab aimu Eesti Metsatööstuse Liidu korraldatud aasta parima puitehitise võistlus. Esitatu võib paista juhuvalikuna, kuid pakub siiski ainest praeguse arhitektuuri ja ehitamise üle laiemalt arutleda. Žüriis Targo Kalamehe, Peeter Pere, Indrek Petersoni, Marju Potisepa ja Hendrik Väljaga kaasajõlkumine andis selleks tublisti virgutust.
Mõte Toompea lossi valge saali korrastamisel proovida uksepealsetel 1937. aastal valminud August Janseni kentsakaid maale, mida siis ei juletud üles seada, on põnev kunstiajalooline eksperiment. Tore, et see tekitas poliitikaringkondades elevust, sest muidu kiputakse ju kunstist üsna mööda vaatama. Tahaks loota, et selle seiga valguses vaadatakse ka kriitilise pilguga üle praegu arutluse all „Kultuuripoliitika põhialused 2020”, kus on kunstist pealiskaudselt üle libisetud.…
24. juunist 7. juulini Peterburis toimunud UNES CO maailmapärandi komitee 36. istungil võeti maailmapärandi nimekirja vastu 26 uut paika. Taotlusi oli muidugi rohkem ja vaidlused tulised.
Esimene suur madin oli ümber Petlemma Jeesuse sünni kiriku, mille oli hädaolukorra kategoorias esitanud Palestiina, kes võtab UNES COsse pääsemise õnnest viimast. Muistis ise pole sugugi hädaolukorras, vaid piirkonna vanadele ehitistele tüüpilises seisundis, mistõttu võinuks selle esitada…
Eesti osales äsja esmakordselt komitee liikmena UNESCO maailmapärandi komitee 34. koosolekul Brasílias ja sai ehmatuse osaliseks. Käitusime oma meelest ausalt, aga ei või olla kindel, et see oli õige tee!
Aastakoosolekutel arutab komitee maailmapärandi paikade seirearuandeid ja teeb uusi kandeid (ohustatud) maailmapärandi nimekirja. Nimekirjast väljaarvamisi ei olnud kõne all, küll aga võeti 38st arutatust nominatsioonist vastu 21 uut kultuuri- ja looduspaika, sh üks…
Kunstiteaduse eriala avati kunstiakadeemias 1992. aastal. Selle tingis eesti kunstiavalikkusse rahulolematus Tartu ülikoolis õppinud kunstiajaloolastega, keda oli vähe ja koolitatud rohkem ajaloos kui kunstimõistmises. Praeguseks on EKA kunstiteaduse instituut produtseerinud kunstiteaduses 87 bakalaureust, 37 magistrit ja seitse doktorit. Samal ajal on Tartu ülikool jätkanud tublit tööd ja terve rida inimesi kaitsnud kraadi välismaal, kuid ikka on tunne, et Eesti ühiskond on oma…
Happening Lasnamäe vanal lennuväljal, 1974. Foto Jüri Okas.
Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, kui suur, võimas ja tähtis ilming kogu idabloki kultuuris oli 1970.-80. aastatel aktiivselt tegutsenud arhitektide rühmitus Tallinna kool, tuntud ka Tallinna kümnena. Nii laiaulatuslik vastuhakk konformistlikult stagneeruvale Nõukogude Eesti arhitektuuriparadigmale ning püüd mõelda nii radikaalselt omaaegse lääne avangardi vaimus oli midagi enneolematut. Teine toonases eesti kultuuris populaarne suund,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kunstihariduses on rühmad väikesed, sest kitsa eriala lõpetajaid ei vajata suurtes kogustes. EKA suudab tagada üliõpilastele elementaarsed töövahendid, aga arusaadavalt tahab edasipüüdlik üliõpilane loomingulises konkurentsis püsimiseks kvaliteetsemat lõuendit ja ägedamaid värve, mistõttu soetab ta neid ise juurde. Seega eksisteerib juba praegu varjatud õppemaks.Taavet Kirja
Leo Gens Sirbi kunstitoimetajate Mirjam Peili ja Tiina Käeseli vahel EKA (siis veel ERKI) 70. aastapäeval 1984. aastal.Kalju Suur, Eesti Kunstimuuseum
Dmitri Bruns, arhitekt ja arhitektuuriteadlane, kes muu hulgas valmistas Tallinna linnaarhitektina linna ette olümpiaregatiks. Dmitri Bruns kesklinna eksperimentaalprojekti maketi juures.Arhitektuurimuuseum
Elamud Raua põik 3 (Teedeministeeriumi ametnike maja) ja 5 (kohtunike maja), 1939. Vaade vana raadiomaja kohalt enne selle ehitamist.Eesti Arhitektuurimuuseum