$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mart Nutt
-
Kas humanismi kriis on ületatav?
Francis Fukuyama, kellega Lauri Vahtre oma raamatus korduvalt polemiseerib, on 1992. aastal ilmunud raamatus „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“ tõdenud, et Berliini müüri langemisega on ideoloogiline võitlus maailmas lõppenud ning liberaalse demokraatia võidukäigul ei ole enam takistusi. Selline optimism, mis ennustas konfliktide lõppemist maailmas, oli kannustav ja rõõmustav. Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele järgnes aga Lahesõda, mis andis signaali, ei kõik pole päris nii, nagu Fukuyama oli arvanud.
Võime ju püüda Fukuyama sõnumit…3 minutit -
Kuidas on Eestis sisustatud „lõimumine”?
Objektiivne lõimumise märk on kindlasti eesti keele kui riigikeele oskus, ilma selleta ei ole lõimumine ilmselt võimalik.
Kultuuriministeerium, kes vastutab ametkonnana lõimumise eest, on määratlenud lõimumise nii: „Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavate teiste rahvaste esindajatele ja eestlastele on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks koos hea ja turvaline elada, töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna täisväärtuslik liige”. Üksikasjalikumalt on…3 minutit -
Inimõigused on ka sõna-, väljendus- ja ühinemisvabadus
30. V 2014 avaldas Sirp Kari Käsperi kirjutise, mis on esitatud kui vastulause minu nädal varasemalt avaldatud vestlusvoorule Aili Künstleriga. Milles vastulause seisneb, jääb mulle paraku arusaamatuks. Ma ei ole intervjuus kordagi maininud Kari Käsperi nime, ei ole kritiseerinud tema seisukohti ega poole sõnagagi käsitlenud Eesti Inimõiguste Keskuse tegevust.…3 minutit -
Riigiteaduste kõrgkooliõpik täidab olulise lünga
Möödunud aasta lõpul jõudis kaante vahele eestikeelne ja eesti autorite koostatud riigiteaduste kõrgkooliõpik pealkirjaga „Poliitika ja valitsemise alused”. See ei ole küll esimene eestikeelne riigiteadusi käsitlev raamat. Juba 1993. aastal ilmus Mark N. Hagopiani „Režiimid, liikumised, ideoloogiad” ja kaks aastat hiljem, 1995. aastal Patrick Dunleavy ja Brendan O’Leary „Riigiteooriad”.…1 minut -
Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?
Enamiku eurooplaste jaoks vähemusrahvuste ja lõimumise (ehk integratsiooni – kuidas kellelegi meeldib) teema ei haaku. Kuna vähemusrahvusena käsitletakse Euroopa riikides enamasti üksnes põlisvähemusi ja mitte välispäritolu ehk immigrantjuurtega rahvastikku, siis on need rühmad ühiskonda lõimunud niikuinii. Pigem on küsimuse all nende identiteedi kaitse, kuna vähemusrahvuste kultuurijoonte ja keele taandumine…5 minutit -
Eesti pealinn Võhmasse
Ott Kurs, Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, 2006. 496 lk.
3 minutit -
Strateegia – sõjakunst või universaalne mudel?
Mõtteid, mis tekkisid Edward N. Luttwaki strateegia käsitlust lugedes.
6 minutit -
Kas põlistame lõhestatud ühiskonna?
3 minutit -
Kaks Teise maailmasõja müüti
Imperialistlike rahvaste ajaloomüüdid võivad endas kätkeda üüratut ohtu rahule tulevikus.
4 minutit -
Üheksanda mai pakikesediplomaatia
Moskva peibutab piirilepinguga, mida pole õieti kummalegi tarvis, et kaela määrida deklaratsiooni.
Bütsantsi pooleteise tuhande aastane kogemus õpetab: diplomaatia ei ole aumeeste kokkulepe, vaid kaupmeeste tehing. Võib-olla ainus valdkond Teise ja Kolmanda Rooma ajaloos, mis tugineb turumajanduslikule mõtlemisele. Eurooplane, kelle meelest turumajandus on midagi pelgalt materiaalset, millega eetikat ei…4 minutit -
Kaks Ukrainat
Tõeline iseseisvus on tähtsam kui lõheneva maa kooshoidmine iga hinna eest.
Ukraina najal tõstatub filosoofiline küsimus: kas Venemaa on üleüldse olemas? Ajal, kui tekkis Kiievi-Vene, ei olnud Venemaad tänapäeva mõistes. Hiljem tekkis tõmbekeskusena Moskoovia, millest sai impeeriumi algrakuke. Järk-järgult neelas Moskoovia alla ka Kiievi-Vene, võttis üle tema nime, kreeka-katoliku usu…3 minutit -
Türgi ? Euroopa idabastion või Aasia aken Euroopasse?
Kas Euroopa on suuteline miljoneid uusi türklasi integreerima?
Saksamaa suursaadik Jürgen Dröge rõhutas, et Eestis ei ole küllaldaselt avalikku diskussiooni Türgi Euroopa Liitu astumise teemal. Ei kritiseerinud Eestit, vaid rõhutas! Diplomaatilises keeles tähendab see ootust, et Eesti kujundab oma seisukoha ja et meeldiv oleks, kui see seisukoht langeks kokku Saksamaa…4 minutit -
Teine Babülon
Moskva on tahtnud end näidata kui kolmandat Roomat. Ajaloo paradoksina on temast saanud hoopiski teine Babülon. Nii heas kui halvas mõttes. Eks suutis ju Babülon ühendada terve maailmajao. Küll pisut ränga hinnaga, aga siiski. Samas näitas Paabeli võimet korraldada enneolematu segadus (või siis võimetust seda ära hoida). Ka maailmariigina…2 minutit -
Kolm karu
Tänapäevases versioonis võiks see vene muinasjutt kõlada järgmiselt: Daugavpilsi paneelelamus elas kolm karu. Esimene karu oli eakas sõjaväepensionär, tema oli vabastanud Euroopa faðistide käest. Teine oli täies jõus vahva karujõmm, kes oli karastunud võitluses Afganistani separatistide ja Tðetðeeni terroristide vastu ning nüüd võitles võrdsete õiguste eest Lätis. Kolmas oli…3 minutit -
Julgeolek versus vabadus?
Kas NATO suudab ohjeldada terrorismi
Vabadust on ikka ja jälle piiratud julgeoleku kaalutlustega. Vähemasti ettekäändena. 2001. aasta 11. september oli tähiseks, mis tuletas oma karmuses meelde lüngad, mis õhtumaad on jätnud oma sisejulgeoleku korraldamisel. Vabaduse ja demokraatia kants USA administratsioon lubas endale pea et esmakordselt selle riigi ajaloos kriitikat…3 minutit
