Mara Ljutjuk ei ürita oma kunstis kedagi petta, midagi ilusamaks (või koledamaks) maalida. Kõik on selline, nagu ta seda tajub. Seda võib nimetada hingeliseks realismiks.
Rein Raud: „Kuni ma ei tunnista teisi inimesi nende endi tingimustel, vaid suhtlen oma ettekujutusega nendest, seni suhtlen ma tegelikult ainult iseendaga. Sama käib ka kultuuride kohta.“
On surmajuhte, millega oleme justkui leppinud ega pea vajalikuks rääkida humaansuse puudumisest, isegi kui need on niisama palju välditavad kui mõned teised.
Lääne ühiskonna õigustatud püüdes saavutada suurem sallivus ja võrdsus on midagi läinud viltu – poliitilisest ja eetilisest mõõtmest on saanud üks.
Maailma on raske ette kujutada aruteluta sallivusest ning vajadusest tunnustada rassilisi, usulisi, kultuurilisi jm eripärasid. Olen pühendanud suure osa oma elust meist geograafiliselt kaugete kultuuride ja usundite uurimisele ja vahendamisele, elanud riigi „äärealadel“ Indias ja Filipiinidel ning tinglikult kuulunud oma maailmavaatelt, uskumustelt ja huvidelt enamasti…
„Vivaarium“ ei püüa olla kellestki-millestki parem või teravam või kõnekam või aktuaalsem. Vastupidi, raamat on valmis leppima isegi tähelepandamatusega, kui see vaid mingil moel rõhutaks vaikust.
Ajal, mil püüd üksteist üle trumbata on tavaline, on värskendav leida loomingut, mis konkurentsimeelsusest eemaldub.
„Vihmapiisk nina peal“ on Juhan Aru teine luulekogu. Autor debüteeris ülemöödunud aasta lõpul valimikuga „Rahutu rõõm“, lisaks on tema sõnadele kirjutatud Eeva Talsi laulualbum „Vähemalt täna“ (2016). Sel plaadil ma siinkohal pikemalt ei peatuks, mitte rohkem kui ütlemaks, kuidas seesugune sümbioos sõna ja muusika vahel on rõõmustav, kuna eesti kirjanduskultuuris seda väga sageli…
Globaliseerumine võib tähendada turustusstrateegiat, mida esitletakse kui meid üksteisele lähendavat väärtust, aga ka hoopis kõigi erisuste tunnistamist ja nendest huvitumist.
Mis haiget teeb, see õnnistab.
On pimedus su küünal.
Rumi
Mullu ilmus kirjastuselt Tänapäev Aleksander Aina debüütromaan „Pimeduses kulgeb tee“. Rahvusraamatukogu andmebaas kinnitab, et teos ilmus pseudonüümi all. Kuna aga kirjastaja on autori tegelikku identiteeti kiivalt saladuses hoidnud, põigeldes kõrvale isegi Betti Alveri auhinna žürii järelepärimiste eest, on…
Vajame dialoogi makedoonia, horvaadi, slovaki, sloveeni jm kirjandusega märksa enam, kui meie praegune, tugevalt anglofiilne kirjandusmaailm meile pakub.
Neil päevil külastab Eestit makedoonia luuletaja ja literaat Nikola Madzirov. Külaskäik langeb kokku tema luulekogu „Valgus ja tolm“ ilmumisega, mida autor esitleb siin koos raamatu tõlkija Carolina Pihelgaga. Raamatu on välja andnud kirjastus Kaksikhammas, veel üks uus Eesti väikekirjastus (või isekirjastus?). Enne kui analüüsida Madzirovi luulet, peatungi esmalt raamatu ilmumise faktil.
Luulehuvilisel…
Taani fotokunstnike rühmituse Vingesus näitus „Metamorfoosid“ Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses kuni 2. X. Kunstnikud Annemette Rosenborg Eriksen, Else Vinæs, Erik Jørgensen, Josephine Ernst, Peder Brødsted Pedersen ja Peter Birk.
Paar aastat tagasi tõstatas Ameerika kunstnik Carl Stieger oma blogis küsimuse, kas kunst on suhtlusviis, ning vastas ise: „Kahtlemata on. Kunsti eristab teistest suhtlusvõimalustest vaid see,…
„Maailmafilmi“ festival Tartus 27. III – 2. IV 2016
Iga festival on mõnes mõttes oma filmivaliku ori. Tõsi, ühtede ja samade filmidega saab teha ka küllalt eripalgelisi festivale (meeleolu, toimumispaiga, diskussioonidega), ent kokkuvõttes ei ole ükski festival siiski parem kui seal linastuvad filmid. Filmide nimekiri sõltub peale korraldaja otsuste ka festivali mainest,…
Kui lakkame arvestamast looduse rütmidega, on oht, et läheme ka ise rütmist välja: üritame õitseda siis, kui oleks aeg viljuda, või võrsuda seal, kus peaksime taanduma.
Oleme minetanud uhkuse oma väike-olemise ja ainulaadsuse üle.
Mäletan veel aega, kui Eestis hakati taas tasahilju rääkima iseseisvusest. Mäletan, kuidas kihutasime venna Moskvitšiga osa saama Balti ketist ja meie 150 km/h sõitnud autode kolonnist kihutasid teised veel mööda. Keegi ei tahtnud seda hetke maha magada, kõik tahtsid kinnitada, et „meie maa on meie kätes”. Ja kes ka kohale ei jõudnud, sai sest tundest ikka osa – õhk oli muutuste tulekust…
Tallinna kirjandusfestival „Head read”* 28. maist 1. juunini
Kirjanik kirjutab, et lugeja saaks lugeda.Gus Van Sant, „Forresteri leidmine”
Võib-olla on kohatu alustada kirjandusfestivali artiklit tsitaadiga filmist. Ent kui Gus Van Santi linaloo „Forresteri leidmine” („Finding Forrester”, 2000) nimitegelaselt, tunnustatud, ent eraklusse tõmbunud kirjanikult, küsitakse, miks ta enam avalikult üles ei astu, siis vastab ta, et kirjanik kirjutab selleks, et lugeja saaks lugeda. Ja…
Film elunäinud ja elust tüdinud mehest, kellele maailm on liigagi selge.
Mängufilm „Härra Morgani viimane armastus” („Mr Morgan’s Last Love”, Saksamaa-Belgia-USA-Prantsusmaa 2013, 116 min), režissöör ja stsenarist Sandra Nettelbeck. Osades Michael Caine, Clémence Poésy, Justin Kirk, Gillian Anderson, Anne Alvaro jt. Linastub kinos Artis ja Solaris.
Vangistus on kujund: kes on oma saatuse, kes oma usu, kes oma uskmatuse ahelais.
Mängufilm „Vangistatud” („Prisoners”, USA 2013, 153 min), režissöör Denis Villeneuve, stsenarist Aaron Guzikowski, operaator Roger Deakins. Osades Hugh Jackman, Jake Gyllenhaal, Paul Dano, Maria Bello,Viola Davis, Terrence Howard jt. Linastub Tartu ja Tallinna kobarkinodes.
Mängufilm „Kon-Tiki” (Suurbritannia-Norra-Taani-Saksamaa-Rootsi 2012, 118 min), režissöörid Joachim Rønning ja Espen Sandberg, stsenaristid Petter Skavlan ja Allan Scott. Osades Pål Sverre Hagen, Anders Baasmo Christiansen, Tobias Santelmann, Gustaf Skarsgård, Jakob Oftebro, Odd Magnus Williamson jt.
Kui Joachim Rønning ja Espen Sandberg tegid 2008. aastal tõsielulise mängufilmi „Max Manus”, loo Teise maailmasõja ajal edukalt tegutsenud salaluureagendist, siis peeti seda Norras omamoodi sensatsiooniks. Filmi…
Mängufilm „Enne keskööd” („Before Midnight”, US A 2013, 109 min), režissöör ja stsenarist Richard Linklater, peaosatäitjad ja kaasstsenaristid Ethan Hawke ja Julie Delpy. Linastub kinos Artis.
Juba oma loometöö algusest saadik on Richard Linklater olnud üksjagu ebatavaline režissöör ameerika filmimaastikul. Vormiliselt uuendusmeelsete („Salapärane vaatleja” – „Scanner Darkly”) ja sisult teravalt sotsiaalkriitiliste tööde kõrval („Kiirtoidurahvas”, „Suburbia”) on see iseõppinud lavastaja teinud koostööd…
Mida lähemal oled, seda vähem näed.
Mängufilm „Nüüd sa näed mind” („Now You See Me”, Prantsusmaa-USA 2013, 120 min), režissöör Louis Leterrier, stsenaristid Ed Solomon ja Boaz Yankin. Osades Woody Harrelson, Mark Ruffalo, Jesse Eisenberg, Isla Fisher, Dave Franco, Morgan Freeman, Michael Caine jt. Linastub Tallinna ja Taru kobarkinodes.
Prantslasest filmilavastaja Louis Leterrier’ „Nüüd sa näed mind” on õnnestunud, aga tüüpilise kommertsfilmi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Gili Haimovich ja Mathura 20. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päeval „Kaplinski tõlkes ja kirjades“. Gili Haimovich kõneles Kaplinski heebrea keelde jõudnud valikluulekogust „Tolm ja värvid“. 23. jaanuaril esines Gili Haimovich koos Mathuraga ka kirjandusõhtul Tartu Kirjanduse Majas.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Mara Ljutjuk. Läbitav. 2021, õli, lõuend.2 × Stanislav Stepaško
Rein Raud: „Olen loomupäraselt umbusklik igasuguse võimu vastu, eriti aga sellise vastu, mis nõuab allumist ilma selgitamata, miks ma peaksin kuuletuma.“Rosita Raud
Igaühel võiks olla kuskil mõni hiis või ohvrikivi või lihtsalt meelerahu pakkuv paik, kus käia ja vaikida ja kuulatada, õppida taas ennast ja enda ümber elavat maailma kuulama.Piia Ruber
Narratiiv inimese tervise ülimuslikkusest jätab õhku küsimuse, miks pole kogu pandeemia-aasta jooksul kuuldud pöördumist, mis tähtsustanuks inimese võimalusi ise oma immuunsust tugevdada, et vähendada nakkushaiguste, sh koroona põdemise riski.Wannapik Studio
Maarja Pärtna raamatut kannab tugev teadlikkus keskkonnast kui sellisest ning meie sisemuse ja ümbritseva läbipõimumisest.Krista Ojasaar
Andres Koort. Kuu. Segatehnika, lõuend, 2013.Andres Koort