Mattias Malk
-
Jalutusbuss Bratislavas. Selleks et linn oleks lapsele turvaline, on omavalitsus organiseerinud vastutava täiskasvanu seltsis hommikused kooli kõndimise rühmad. Nii soodustatakse laste iseseisvust minema kooli ilma vanemata.Bratislava linnainstituutVahekasutus kui pikaajalise planeerimise tööriist
Petra Marko: „Arhitektuur peaks eelkõige teenima inimesi, kuid jätma ruumi ka kujutlusvõimele, nii kohaneb linnaruum mitmesuguste kasutusviisidega.“
6 minutit -
Vahekasutuseks antud keskused nagu Oslo Startblokka toimivad hästi just seetõttu, et projektides on segunenud avalik ja erahuvi, äri- ja sotsiaaltegevus.Christian PaghNaabruskond kui missioon
Christian Pagh: „Ei saa jääda ootama, et väljakujunenud majandusloogika äkitselt muutub. Mõningaid ühiskondlikke muutusi saab juhtida ka kohalikul tasandil, alustades naabruskonnast.“
8 minutit -
Elina Alatalo on arhitekt-aktivist, kelle jaoks ei tähenda aktivism millegi vastu seismist, vaid eri seisukohtade poolt olemist ja nende kokkutoomist.Mattias MalkArhitektuur kui koosloomine
Elina Alatalo: „Arhitekti töö ei kao, kuid ruumilooja ülesanded teisenevad ühiskonna muutumisel ja uute vajaduste esilekerkimisel mitmekesisemaks.“
7 minutit -
Loomulikult soovivad arhitektid ehitada, kuid uuskasutus on võimalus seda teha ilma ökoloogiliseks koletiseks muutumata. „Iga ehitatud hoonega tahame näidata, et saab ka teistmoodi,“ leiab Jonas Janke.ErakoguHoone kui seaduse peegel
Berliinis tegutsev arhitekt Jonas Janke on võtnud südameasjaks kokku koguda miljon häält, et Euroopas kehtestataks seadus, mis suunab lammutamise asemel renoveerima.
7 minutit -
Küberneetika kui targa linna eelkäija
Hiljuti kaitses Nina Stener Jørgensen Eesti kunstiakadeemias doktoritööd „Kas osalus on andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku“.
5 minutit -
Kopenhaageni ülikooli dotsent ja maastikuarhitektuuri osakonna juhataja Henriette Steiner ütleb, et hea avalik ruum peaks jätma kasutajale ruumi tegutseda omal moel ning seada kahtluse alla kehtivad tõekspidamised.ErakoguMilline on elamisväärsuse hind?
Henriette Steiner: „Kopenhaagen on praegu juba nii elamisväärne, et paljud ei saa seal endale kodu lubada.“
6 minutit -
Vana-Kalamaja tänaval on nüüd kolm avalikku sihtkohta, sealhulgas tänava merepoolsesse otsa rajatud vaateplatvorm-terrass, mis pikendab mõtteliselt Vana-Kalamaja sihti mereni.Uus on taasavatud Vana-Kalamaja
Uue tänavalahenduse puhul on arvestatud eelkõige jalakäijaga, kuid mõeldud on ka ratturitele ja autojuhtidele. Lähtutud on elanike tegemistest ja nende eluviisi toetamisest.
5 minutit -
Autostumise, äärelinnastumise ja tarbimiskultuuri ruumipärand on jätnud ühiskonnale mõõtmatu mõju. Asfaltväljadest edasi liikumiseks on uued riigihanke põhimõtted hädavajalikud.Mattias MalkKasumist kasulikuma ruumi poole
Riigihankes väärtuste arvestamine ja kujundamine on samm kestlikuma ja õiglasema ruumiplaneerimise poole, kuid see vajab juriidilist täpsust ja sissetöötamist.
7 minutit -
Linnakeskkonna saab teadlikult inimeste läbikäimiseks sobivaks planeerida, näiteks väikevormid on üks paljudest võimalustest. Pildil 2022. aasta Autovabaduse puiestee Tartus.Kristjan Teedema / Tartu Postimees / ScanpixMillist linna me saame endale lubada?
Vaimselt terve ja õnneliku linnaelu planeerimiseks tuleb mõelda rahas mõõdetavast tööst ja tulemusest kaugemale.
6 minutit -
Johanna Rannula: „Muutus tuleb Narva Veneetsias igal juhul, kuid meie saame seda aidata teadlikumalt nügida.“Mattias Malk / Johanna RannulaKunstitaristu sotsiaalne vastutus piirilinnas
Johanna Rannula: „Siin peab alati valvel olema, sest kunagi ei tea, mis juhtuma hakkab. See väsitab, aga on põnev ka.“
8 minutit -
TABi installatsiooniprogrammi võitis puitpaviljon „Asendatav asendamatu“ („Fungible Non Fungible“). Stuudio Iheartblob kasutas mitteasendatavat vara (NFT – non-fungible token) arhitektuuri tootmisprotsessi ümbermõtestamiseks nii, et paviljoni iga osakest omab ja seda projekteeris avalikult ligipääsetavas plokiahelas selleks õiguse ostnud liige.Tõnu TunnelKuidas näidata arhitektuuris suunda?
Tänavune TAB ei karju hamba all ja näitab kätte uute arhitektuuriideede avatud ja süsteemse käsitlemise suuna.
7 minutit -
Näitus sellest, mida pole
Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänava näituse sõnum võiks olla see, et linnas võib peaaegu iga nurga taga leida midagi eriskummalist.
5 minutit -
Vanasadama – Rail Balticu Ülemiste terminali uus trammiliinAvalik arutelu Tallinna moodi
Vanasadama trammiliini projekteerimistingimuste arutelust paistab pealinna soov avalikkust kaasata. Tulemusliku kaasamiseni on siiski veel arenguruumi.
4 minutit -
David Sim: „Just igapäevaelu iseväärtusena on see, mille võiks Põhjamaadelt eeskujuks võtta. Eestlased tunnevad küll rõõmu oma maamajast või suvilast, kuid jätkusuutlikum oleks tuua osa sellest n-ö lihtsast elust linnalisse keskkonda.“ErakoguMis on pehme linn?
David Sim: „Ei ole mõtet äärmustesse langeda, et tähtsad on ainult autod või ainult jalakäijad. Olulisem on näidata, kuidas muutused ellu viia.“
8 minutit -
Tähenduslikult oli enne autovaba Estonia puiesteed väljas liiklusmärk 186, mis hoiatab liiklusohtliku teelõigu või koha eest, all selgituseks „ÜRITUS“ ehk liiklejad, olge hoiatatud, linnavalitsus üritab kergliiklust soosida!Mattias MalkRoheteekond Tallinna südalinnas
Septembri esimesel nädalavahetusel katsetas linnavalitsus autovaba linnaruumi võimalikkust.
5 minutit -
Nüüd tohib mööda kaid nii istuda kui ka astuda ilma (laeva-)pileti või nõudeta kohvikus kulutada. Siin on mänguväljak lastele ja piisavalt vaba ruumi täiskasvanute kujutlusvõimele. Näiteks sobib promenaadi alguse asfaltväli lisaks paraadfotode tegemisele hästi ka rulluisutamise trenniks.Mattias MalkPeaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi
Kruiisiterminal on linnaloome hea näide. Jääb loota, et tegu pole PEARUga ehk peaaegu avaliku ruumiga, millel võib varuks olla ebameeldivaid üllatusi.
7 minutit -
Vanasadama ruumiplaanid on suured, esimesena valmib tänavu suvel Admiraliteedi basseini kanali kergliiklussild (SIA Witteveen + Bos Latvia).Piia RuberHea näite otsingul Tallinnast
Tallinna avamine merele venib nagu härjaila. Kas Vanasadama arendusplaan 2030+ näitab kogu pealinnas teed paremale avalikule ruumile?
8 minutit -
Tallinna kvartali keskel asuvat männisalu ääristavad tagasihoidlikud hooned. Rohkem rõhku on pandud majadevahelisele avalikule ruumile, tähtsal kohal on looduse ja ehitatud keskkonna tasakaal.Tallinna kvartal viimases ideaallinnas
Tšornobõli töötajate kiireks ümberasustamiseks ehitatavasse linna kohustati panustama paljusid liiduvabariike. Nii ka Eestit.
6 minutit
