Vahel on nii, et väga hea muusika päästab keskpärase libreto, „minn(i)e“ puhul on kandev roll just nimelt tekstil, milleta muusikalisel osal oleks vähe öelda.
Muusikadoktorandid ja -doktorid kõnelesid töövõitudest ja rõõmustavatest suundumustest loovuurimuses.
IV festival-konverents „Doctors in Performance“ (DIP) 1. – 3. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Viimastel kümnenditel hoogsa arengu ning märkimisväärse akadeemilise ja institutsionaalse kujunemise läbi teinud loovuurimus (varem loomeuurimus) on enesemääratluse ja -kehtestamise teekonnal tunda saanud ka skeptilisi kõrvalhoovusi ja haukuvaid koeri. Kas inspiratsioonialgega loomingut ja ratsionaalset teadust on ikka võimalik ühildada? Karavan on aga sihikindlalt edasi liikunud. Sel kevadel allkirjastati…
Kõrvitsa laul on veenev, kaunis ja mõistetav, innustades teisigi avastama omaenda sisemuses peidus viise.
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Laulud“ 19. XII Arvo Pärdi keskuses. Trio 95: Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello) ja Rasmus Andreas Raide (klaver), kaastegev Karis Trass (metsosopran). Kavas Tõnu Kõrvitsa kammerteosed, sh „Hope“ ehk „Lootus“ häälele, viiulile, tšellole ja klaverile (2020, esiettekanne).
Nagu ütlevad ühed Leelo Tungla kirja pandud ja küll Heli Läätse, küll Metsatöllu esituses tuttavaks…
Riho Esko Maimets annab helidele olemiseks aega. Ta oskab üürikestel helidel peatuda ning neist võimalikult palju kätte saada.
Riho Esko Maimetsa doktorikontsert „Fantaasia“ 17. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Arete Kerge (sopran), Mari Poll (viiul), Henry-David Varema (tšello), Mihkel Poll (klaver), klaveriduo Maila Laidna – Tiiu Sisask. Kavas Riho Esko Maimetsa „Neli Enno laulu“, „Fantaasia“ sooloklaverile (esiettekanne), „sinikõrgustele“ kahele klaverile, „Kolm mõtisklust“ klaveritriole (Eesti esiettekanne) ja…
Kuulajani jõudis Juhan Viiding kogu oma vastuolulisuses, igast küljest vaadatuna, kuid mitte ühe kitsa tõlgenduse piiridesse surutuna.
Kammerkoori Collegium Musicale (dirigent Miina Pärn) lavakava „Igavene juuni“ 1. VI Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis. Kavas Juhan Viidingu luule ja sellele loodud kooriteosed: Pärt Uusbergi „Mõtisklused Juhan Viidingu sõnadele“, Tõnis Kaumanni „tematemaatikatematemaatika“ ja Sander Pehki „Nüüd on mul selge“ (esiettekanded), Veljo Tormise „Tornikell minu külas“ (sõnad Fernando Pessoa,…
Ette teada suurepärased külalised tulevad ja lähevad, nad on alati kindel valik, aga nad ka rabavad harvemini. Rabavad noored, kes veel ei ole legendid, aga kellest kunagi saavad.
Festival „Jazzkaar“ 19. – 28. IV Tallinnas ja üle Eesti.
Juubelile saab vastu minna mitut moodi. Võib korralikult hinge tõmmata ja loorberitel väljateenitult puhates kõigele heale tagasi vaadata, sest nii kaua on rabeletud ja vaeva nähtud – juudi traditsioonist pärit…
„Jõulujazzi“ parimad nopped olid koosseisud, kes kindlalt teadsid, mis neil on öelda ja milliste vahenditega saab ütlemine kõige mõjusam.
Festival „Jõulujazz“ 28. XI kuni 14. XII üle Eesti, kunstiline juht Anne Erm.
„Jõulujazz“ ilmutas külalislahkust ning kutsus kokku külalisi kaugelt ja lähedalt, seda nii geograafilises kui ka kuuldud koosseisude laia žanrispektri mõttes. Esitajate nimekirja mahtusid sõbralikult festivali avakontserdil „9 hümni vabadusele“ laval olnud Eesti džässmuusika koorekiht, meie oma folk- ja elektronmuusikud, koorilauljad…
„Augustuses“ püstitatud armastuse ja õnne teema on eluks põhimõtteid kujundavale noorele inimesele enam kui aktuaalsed.
Kontsertetendus „Augustus“ Hermann Hesse samanimelise jutustuse ainetel. Esiettekanne sarjas „Noorte filharmoonia“ 27. X Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas. Helilooja René Eespere, Malle Talvet-Mustoneni laulutekstid. Laval Aurelia Eespere (sopran), Priit Volmer (bass), Tallinna Kammerorkester, dirigent Andres Kaljuste.
Näib, et „Noorte filharmoonia“ sarjas on sel hooajal oma publikule kõvem pähkel pureda antud: kontsertlavastus „Augustus“ on sisu poolest…
Milline on uue hooaja visioon ja kuidas publiku tähelepanu köita? Need küsimused kerkivad usutavasti nii muusikamaastiku värskete kui ka kauaste tegijate ette.
Kostüümides on küll isikupära, pea kogu värvipalett on esindatud, aga tegelased nende sees jäävad tagaplaanile, mõjudes pahatihti skemaatilisena.
Rahvusooperi Estonia muusikal „Buratino“. Helilooja Olav Ehala, laulutekstide autor Juhan Viiding, libreto autor ja lavastaja Andres Dvinjaninov, dirigendid Kaspar Mänd, Lauri Sirp ja Andres Kaljuste, kunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Rasmus Rembel, koreograafid Kristin Murula ja Villiko Kruuse. Esietendus 26. V Estonias.
Üle kõige unistab Buratino teatrist ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Laulja osutus Tauno Aintsi „Heldes puus“ üheks pilliks teiste orkestripillide seas. Orkestri keskel istudes ja vaid mõnes valitud kohas lauldes sobitus Iris Oja sametine tämber orgaaniliselt tervikusse.Rene Jakobson
Kristjan Randalu (fotol vasakul, tema kõrval dirigent Lodewijk van der Ree) teostes omandavad kordused uue tähenduse: ostinaatsed motiivid ja rütmid otsekui kaevavad üha sügavamale, kuni eraldub räbu ja tuleb esile ehe ja päris, ajatu ja igavene.Rene Jakobson
Kammerooperi „minn(i)e“ keskmes on lugu ameeriklasest misjonärist Wilhelmina Vautrinist ehk Minniest (Iris Oja, keskel), kes oli Nankingis 1937. aasta lõpus jaapanlaste korraldatud veresauna tunnistajaks. Tema kooli ruumides said kaitset ja lootust paljud tüdrukud ja noored naised.Martin Kosseson
Linnateatri uus ettevõtmine toob Hobuveskis igal aastaajal publiku ette ühe teatri- ja filmimuusikat loova helilooja. Sügiskontserdil esitleti Ardo Ran Varrese loomingut.Siim Vahur