Hotell Lydia Tartus. Autorid Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ulman ja Tõnis Savi (Allianss Arhitektid). Tellija Toomemäe Kinnisvara. Arhitektuurivõistlus toimus 2012. aastal, maja avati 2016. aastal.
Aadressil Ülikooli tänav 14 asuv Lydia hotell on idee sünnihetkest avamiseni olnud tartlaste tähelepanu keskpunktis. Hoone käivitas laialdased arutelud juba lootestaadiumis: paljud leidsid, et kavandatav on järjekordne moodne valge kast, mis rikub Tartu vanalinna. Pärast majandusasutuste käibemaksu tõstmise kava avalikustamist ähvardas arendaja hotelli ehituse justkui…
On tarvis eraldi fonde, foorumeid, kompetentsikeskusi ja nõustajaid, kes aitaksid äri- ja avaliku huvi konfliktis leida parima linnaruumi lahenduse.
Kaubanduskeskuste ja suurpoodide ehitamise buum on taas käes: ehitatakse uusi ja laiendatakse vanu. Mõni aasta tagasi suurenes Ülemiste keskus ja seal on nüüd pea kaks korda rohkem ruumi kui uues ERMi hoones; Ülemiste vastu, teisele poole raudteed ehitatakse uut, 130 000 m2 mitmesaja poega hoonet; Balti jaama turg korrastatakse nüüdisaegsetele standarditele…
Johan Moritz: „Kui linna valgustuses midagi muuta tahetakse, tuleb appi võtta valguskunstnik, mitte toetuda pelgalt valgustite müüjate lobitööle.“
Oktoobri keskpaigas tuleb Tartus arhitektuuri valgustamise ja valguskunsti festival (Tava). Teiste valguskunstnike hulgas on töötuba juhendama kutsutud ka Rootsi disainer Johan Moritz. Ta on Malmö valguslahenduste kallal töötanud viisteist aastat ning üks maailma väheseid täiskohaga linna palgal valguskunstnikke. Siinkohal räägib ta, miks peaks linnades üldse valguskunsti vaja olema.
Malmö on igati…
Mida Tartu valgusfestivalilt Tava oodata on?
Tava toimub sel aastal esimest korda – esimest korda saab Tartus näha nii laiahaardelist valgussündmust. Festivali peamine eesmärk on juhtida tähelepanu valgusele kui elemendile, mille abil saab kujundada ruumi, luua identiteeti, tõsta ruumi kvaliteeti nii füüsilises kui ka psühholoogilises mõttes ning tuua nähtavale muidu…
Mart Hiob: „Ruumilise planeerija ülesanne on aidata omavalitsusel jõuda strateegiliste eesmärkideni, anda nõu, kas üks või teine otsus viib sihtpunkti või hoopis rappa.“
Kuidas sündis mast „Soorebane“?
Me tahtsime algusest peale, et see mast oleks puidust. Hakkasime uurima, mis tingimustel saab puitu kasutada. Mitmete inseneride kaudu jõudsime lõpuks Tallinna tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisani. Tema näitas meile, mida sellises mõõtkavas näiteks Norras puitsildade vallas üldse ehitatud on. Seal ei arva ju keegi, et puit…
Katrin Koov: „Tuleb õpetada, et ruum ühendab füüsikat, ajalugu, kirjandust, muusikat – kõik need valdkonnad ongi elus seotud.“
Põhikooli, gümnaasiumi ja huvikooli keskkonnaharidus käsitleb enamasti looduskeskkonda. Linnakeskkonna eripära tuntakse ja õpetatakse vähem. Seda tühimikku on asunud erahuvikoolina täitma arhitektuurikool, kelle eestvedamisel töötatakse praegu välja ruumiõppe valikainemoodulit gümnaasiumile. Ruumiõppe puudujääkidest, võimalustest ja vajadusest räägivad arhitektide liidu president, arhitektuurikooli õpetaja Katrin Koov ja Saue gümnaasiumi kunstiõpetaja Ave Kongo.
Arhitektuurikool on loodud 2011.…
Septembri keskel tuleb XI „Disainiöö“. Mida võib sellelt festivalilt sel aastal oodata?
„Disainiöö“ festival toimub 12. kuni 18. septembrini ja selle juhtmõte on „Mõtestame disaini teisiti“ („Redefining design“). Festivalil saab publik tutvuda disaini uute suundumustega. Lisaks harjumuspärasele kolmedimensioonilisele ja kommunikatsioonidisainile saab kuulda ka muudest disaini distsipliinidest, näiteks sotsiaal- ja toidudisainist. Osaleda saab…
Teele Pehk: „Eraomandist räägitakse meil palju, kuid ühised huvid on defineerimata. Meil on eraruum ja avalik ruum, kuid ühine ruum on läbi mõtlemata.“
Siia maailmanurka jõuavad Brasiiliast peamiselt murettekitavad uudised. Kõik tundub olevat nii halvasti, kui üldse olla saab: majandus on kriisis, poliitilised kemplused on tekitanud ühiskonna lõhenemise ja täpiks i peal on kontrollimatu Zika viiruse puhang. Kuidas sina brasiillasena praegust olukorda tunnetad?
Jah, on tõsi, et oleme juba tükk aega veerenud allamäge. Majandus on…
Esmaspäeval loodi sihtasutus Kalaranna Patarei – paljudest kolmanda sektori organisatsioonidest koosnev ühendus, mis on võtnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärika taastamise ja sellega ka Tallinna rannajoone hea käekäigu eest seismise. See pole esimene kord, mil aktiivsed kodanikud Tallinna mereääre ja sealsete kultuuriväärtuste pärast jõud ühendavad. See pole ka teine kord. See on…
Endrik Mänd: „Ma usun, et praegu luuakse linlikku elukeskkonda mõtestatumalt kui kümme aastat tagasi.“
Endrik Mänd on Tallinna linnavalitsuses töötanud kaheksateist aastat, sellest üheksa aastat peaarhitektina. Kuigi linna arendamise plaane on tehtud pidevalt, tundub, et just praegu oleme jõudnud soodsasse majanduslikku olukorda, kus paljud kavad teostuma hakkavad: arendatakse mere äärt, sadama ümbrust, õhus on nii mõnedki suurejoonelised ja konfliktiohtlikud taristuprojektid. Endrik Mänd räägib lähemalt, milliseks Tallinna linnaruum…
Marco Steinberg: „Arhitektuur pole hooned, vaid ühiskonna murekohtade lahendamine. Kavandame hoopiski eeldusi, et hooneid saaks mitmekülgsemalt kasutada.“
Aeg annab meile ülesandeid, mille lahendamiseks peame loobuma tavapärastest lahendusviisidest. Kliimamuutused, tervishoiusüsteemi ülalpidamine vananevas ühiskonnas ja suur rahvasteränd on vaid mõned neist proovikividest. Milliseid vahendeid on arhitektuuril vastuste pakkumiseks?
Marco Steinberg on õppinud arhitektuuri, aga tegeleb ühiskonna protsesside kujundamisega, uskudes, et vaid nii saab arhitektuur tõusta ühiskonnas olulisele kohale. Steinberg kureerib selleaastast Soome…
Peas kummitavad laulusõnad: „Mäng on väikese inimese töö“. Miks on aga nii, et suurte inimeste töökeskkond muutub aasta-aastalt aina mängulisemaks, nagu näitavad ka viimased sisearhitektuuri auhinnaga pärjatud kontorid (näiteks Pipedrive ja Lenne), ent väikeste inimeste töökeskkond ehk mänguväljak kipub avalikus linnaruumis olema aina igavam ja üheülbalisem ning surub lapse mängu raamidesse? Tahes-tahtmata…
Postimehe küsimusele, kas Tallinna Reidi tee projekti tuleks muuta, vastas 80 % osalejatest: „Jah, jalakäijate pääs mere äärde tuleb paremini lahendada. Reidi tee ümber lahvatanud tulisest diskussioonist jääbki eredaimalt meelde linna merele avamise teema, kuigi vestlustes, aruteludes, artiklites ja intervjuudes avatud probleemistik on palju mitmekihilisem. Reidi teega seoses tõstatatud küsimused ei puuduta…
Juhid järgmised kaks aastat arhitektide erialaliitu. Milline on praegu arhitektuuri positsioon Eesti ühiskonnas?
Positsioon on viimaste aastatega paranenud. Paradoksaalsel kombel on sellele kaasa aidanud ka kriisiolukorrad ja arhitektide kiire reageerimine ning hea avaliku ruumi eest võitlejatena meedias „pildilolemine“. Samuti on kuvandi paranemisele kaasa aidanud mitmed algatused, näiteks „EV 100“ ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Algsest kasutuskontekstist välja võetud ja uude situatsiooni asetatud ese võib omandada uusi tähenduskihte, mida kuraator ei pruugi ette näha.Arp Karm / ERM
Paljassaare on Tallinna suletumaid kohti. Biennaali teema mõttes saavad siin kokku paljud aspektid: ühest küljest on see koht väga tehnitsistlik ja tööstuse pärusmaa, teiselt poolt on see reservaat, üleeuroopalise tähtsusega linnukaitseala.Claudia Pasquero
Mart Hiob: „Ruumiloome pole üksikute spetsialistide pärusmaa, vaid meie kõigi vastutus: kes tahab rohkem vastutada, see osaleb rohkem, kes tahab vähem vastutada, see võtab ka vähem osa.“Heiki Kalberg
Teele Pehk on Tallinna merele avamise võtnud oma südameasjaks.Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix
1990. aastate lõpus peetud linnakeskuste võistluse tulemustest võtsid kinni vähesed. 1999. aastal peetud Tallinna Vabaduse väljaku konkurss on pea ainuke, mille alusel koostati detailplaneering ja parkla asemel avati pealinna südames 2009. aastal esinduslik avalik ruum. Arhitektid Andres Alver, Veljo Kaasik ja Tiit Trummal.Maris Tomba
Rait Parts: „Ma usun, et olen Soomaal ühiskonnale palju kasulikum ja vajalikum kui Tartus või Tallinnas.“Sandra Urvak
Piia Ruber
Puutöö osas toetab Narva Bright Actions liikumist tasuta ruumide ja tööriistadega Gagarini keskus. Pildil paremal aktsiooni üks eestvedaja Anna Markova …
Maskuliinse linnaplaneerimise halb näide on Järvevana tee rekonstrueerimine Luite asumi elanike liikumisharjumustega arvestamata. Avaliku ruumi kontekstis kipuvadki infrastruktuurirajatised kõige (soo)tundetumad olema.Scanpix / Postimees / Liis Treimann