Merle Karro-Kalberg
-
Süku sisemust hoiab koos linnaraamatukogu, mis seob kokku kõik teised kultuurikeskuse funktsioonid. 3+1 arhitektide ja Kino maastikuarhitektide võidukavand „Paabel“.3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektidTartu südalinna päästerõngas
Markus Kaasik: „Maja peab vastu pidama võimalikult kaua, pole mõtet ehitada kehva maja. Parem on ehitamata jätta. Halba arhitektuuri pole ammugi mõtet teha.“
7 minutit -
Mirko Traks: „Paljude keskpargi teemade ja lahendustega oleme büroos tegelenud pikalt. Võiks öelda, et valmistusime Süku võistluseks juba aastaid.“Signe Oidekivi / Tartu Postimees / ScanpixPuude taga on park
Mirko Traks: „Olen Tartu keskpargi igapäevane külastaja ja võin kinnitada, et tegevust, elurikkust ja võimalusi tuleb uue lahendusega sinna omajagu juurde.“
6 minutit -
Eesti paviljoniga „Kodupeatus“ uuritakse eluruumi kasutus- ja vahetusväärtust ning antakse ühtlasi biennaalisaginas võimalus hingetõmbepausiks.Kertin Vasser / Eesti ArhitektuurikeskusMis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Novembri lõpuni on Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatud Eesti paviljon „Kodupeatus“, kus püütakse isiklike kogemuste kaudu jõuda eluasemepoliitika tagamaani.
7 minutit -
Egge Kulbok-Lattik: „Kultuurile juurdepääs on inimõigus. Kui neid kultuurimaju poleks, siis tuleks neid hakata rajama.“ErakoguEestlus kui kultuurtaim rahvamajade peenral
Raamatus „Igal vallal oma ooper. Eesti rahvamajade lugu“ avaneb seltsi- ja rahvamajade sünni ja kujunemise kaudu maarahva moderniseerumise lugu.
8 minutit -
Hannes Praks: „Uuendused jäävad praegu vaimse barjääri taha. Selle asemel et mõelda, kus materjali taaskasutada saab, öeldakse tihti, et see pole betoon. Aga ei peagi ju olema!“Elmo Riig / Sakala / ScanpixVana rehv kui uus maavara
Arhitektuurikeskust asus maikuust juhtima sisearhitekt ja materjalidisainer Hannes Praks, kes leiab, et Eesti peaks olema säästlikus ehituses suunanäitaja.
7 minutit -
Kadri Klementi, Mari Hunt, Karin Tõugu ja Aet Ader arhitektuuribüroost b210. Noore arhitekti preemia žürii toob välja nende laia tegutsemise ampluaa, kuhu kuuluvad lisaks ruumiloomele näitused, uurimused ja haridusprojektid.Mikk MeelakArhitektuuris on oluline usaldus
Kümnendat korda välja antud arhitektide liidu noore arhitekti preemiaga pärjati seekord arhitektuuribüroo b210 asutajaid Aet Aderit, Mari Hunti, Kadri Klementit ja Karin Tõugut.
7 minutit -
Egle Nõmmoja ütleb, et uuselamupiirkondade suurim mure on elanike vähene huvi oma naabrite vastu. „Selle muutmiseks peab vald topelt pingutama, sest paiga identiteet loob ka tugeva kogukonna,“ sõnab ta.Kalev LilleorgKodu lasteaia, poe, muuseumi ja elamustänava lähedal
Egle Nõmmoja: „Vastu linna piiri ei arenda me igavat magalat, vaid tihedat, Tartu ühissõidukiliikluse ja rattateedega ühendatud elavat linna koos vajalike teenustega.“
7 minutit -
Pärtel-Peeter Pere: „Lisaks julgusele teadmistepõhiselt otsustada on oluline, et inimesed tunneksid end oma töös, meeskonnas ja organisatsioonis võimestatuna.“Madis Veltman / Postimees /ScanpixSuure sihini viib palju väikeseid samme
Pärtel-Peeter Pere: „Kui linnades vähendataks parkimisnormi ega nõutaks maa-alused parklaid, väheneks ehitusmaksumus ja CO2 jalajälg ning linna saaks rajada taskukohaseid eluasemeid.“
6 minutit -
Läti arhitektuuribüroo Nomad projekteeris Elektrilevi koolituskeskuse mustermaja süsteemis nii, et hoone saab pärast eluea lõppu hõlpsalt osadeks lahti võtta ja materjalide kaupa sortida.Arhitektuuribüroo NomadMustermajaga digi- ja rohepöördeni
Renee Puusepp: „Kui mõtleme juba projekteerimisel, kuidas hoones midagi parandada, kuidas see osadeks lahti võtta ja uueks kokku panna, siis ehitusse CO2 jalajälg väheneb.“
6 minutit -
Kui renoveerida, võiks mõelda suuremalt ning võtta ette terve kvartali ja majadevahelise ruumi. Näiteks Gregor Jürna on oma kunstiakadeemias kaitstud magistritöös „Paik“ pakkunud välja võimalusi ja võtteid tüüpelamu 1-464 nüüdisajastamiseks.Gregor JürnaHoone renoveerimine algab elanikust
Vestlusringis arutatakse, milline on Eesti hoonete renoveerimise plaan, millise arhitektuuriinnovatsiooni see endaga võiks kaasa tuua ning miks on see riiklikult oluline.
10 minutit -
Maria Derlõš: „Kogukonnaaiandus on pidev areng ja kasvamine nii kogukonnana, aiana kui ka isiklikult. Ühiselt aia ja kasvuhoone pidamine tähendab ju kokkuleppeid ja suhtlemist.“Stanislav MoškovLinnaaiandus kui kodanikuühiskonna kasvulava
Maria Derlõš: „Unistan sellest, et kui kurdan perearstile ärevust, siis kirjutatakse mulle tablettide asemel välja hoopis kümme korda kogukonnaaia külastamist.“
6 minutit -
Maria KapajevaPealelend – Laura Linsi, Eesti arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja
Oled märtsist Maja peatoimetaja. Kas ja millised muutused seetõttu ajakirja ees ootavad?
Järgmisel kolmel aastal keskendub Maja kindlama Baltimaade skeene ülesehitamisele. Balti riikidel on sarnasusi nii poliitiliselt, kultuuriliselt kui ka ruumiliselt. Viimastel aastatel on need kolm riiki üksteise mitmete ettevõtmiste toel taas avastanud. Neid suhteid hoides on lootust siinset arhitektuurikultuuri omanäoliselt arendada ja vältida ulpimist provintsi seisvais vetes. Pean oluliseks Eesti projektide käsitlemist laiemate tendentside osana, mitte isolatsioonis.
Majal on võimalus võtta kandev…2 minutit -
Kadri PurjePealelend – Veronika Valk-Siska, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamuvaldkonna juht
3. aprillil avaneb üürielamute toetuse taotlusvoor, mis on avatud 2. juunini. Viie miljoni euro eest toetatakse kohalikke omavalitusi väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et luua 100 uut kodu. Uues taotlusvoorus pööratakse tähelepanu projektide ruumimõjule ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisele. Miks selline toetusmeede välja töötati?
Toetus on suunatud turutõrke piirkondadesse, kus on pärsitud nii elamufondi rekonstrueerimine kui ka uusehitiste rajamine, kuna investeeringud on suuremad kui kinnisvara turuväärtus. Väiksemates maakonnakeskustes pole…2 minutit -
Eva Kail: „Arendajale pole linn kunagi piisavalt tihe, kuid laste, eakate ja hoolitsemise kontseptsiooni järgi hinnatakse majadevahelise ruumi kvaliteeti. Iseloomuga naabruskonnad, taskupargid, skväärid, väljakud, mänguväljakud ja istumisalad on sama väärtuslikud.“Ardo KaljuveeSootundlikus linnas puuduvad roosad kõnniteed
Eva Kail: „Me ei saa ruumiga ette kirjutada, kes peseb pesu, kes toob lapse lasteaiast. Tuleb luua tingimused, et pesu saaks pesta mugavalt ning liikuda ilma autota.“
6 minutit -
Tallinna arhitektuuribiennaali näitusel esitletud fassaadile paigaldatava vertikaalaia „Dacha-Wrap“ prototüüp. Johan HuimerindRenoveerimismaratoni esimene kilomeeter
Sille Pihlak: „Ruumiloome ei saa olla pelgalt insener-tehniline soojustuskihtide ladumine fassaadile. Praegust renoveerimistki peaks edaspidi meenutama ajastuomane arhitektuurikiht.“
7 minutit -
Helen Sooväli-Seppingul on unikaalne ametiülesanne, ta veab Tallinna tehnikaülikoolis prorektorina rohepööret ja ütleb, et piirangud, keelud edasi ei vii ega kitsaskohti lahenda, vaja on luua muudatusi soosivad tingimused.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixTehnikaülikooli parempööre rohelusse
Helen Sooväli-Sepping: „Akadeemiline jalgratta kiirtee tehnikaülikoolist Tallinna ülikoolini ühendaks pealinna kõrgkoolid ja vähendaks kõrgkoolide CO2-jalajälge.“
6 minutit -
Martin Siplast vaimustab alles pooleli ruumide arhitektuur, sest valmis majad kipuvad olema ühetaolised ja elutud.Piia RuberTallingu indeksi talletaja
Martin Siplane: „Poolik arhitektuur on kõige hingekosutavam. Tihedad struktuurid ja õigesse kohta koonduvad perspektiivid sunnivad kohal olema.“
9 minutit -
Kassisaba tänava taastamisse on panustanud linnaametnikud, muinsuskaitsjad ja Viljandi elanikud.Jaan MännikNähtamatu nähtavale toomine
Koidu Ilisson: „Vaatamata sellele, et olen põline viljandlane, ei julge ma pead anda, et kõiki kohti linnas tean. See ongi Viljandi suur võlu.“
3 minutit -
Jaak-Adam Looveer: „Lõpuks on ühistranspordi süsteemi osa ka see, et ka jala sihtkohta jõudmine oleks inimväärne, mõnus ja turvaline.“Sander Ilvest / Postimees / ScanpixTrammisõit peaks olema ajavõit
Jaak-Adam Looveer: „Eestis pole harjutud teedega samaväärselt ühistransporti investeerima. Trammiteede rajamine ilma Euroopa Liidu rahastuseta ei ole mõeldav.“
8 minutit
