Merle Karro-Kalberg
-
Renee AltrovPealelend – Elo Kiivet, Tartu südalinna kultuurikeskuse projektijuht
Tartu linnavolikogu andis hiljuti linnavalitsusele loa sõlmida kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse ehk Süku rahastamislepingu sõlmimiseks. Volikogu algatas ka Vanemuise tänav 1 krundi ja selle ümbruse detailplaneeringu, mille eesmärk on ajakohastada Tartu Keskpark ja selle ümbrus, rajada parki kultuurikeskus, rekonstrueerida Vabaduse puiestee, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning siduda park ja kavandatav hoone Emajõe-äärse haljasalaga. Mis saab edasi?
Planeeringu üks osa on rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on planeerimise alus. Planeeringu koostamine ongi…2 minutit -
Bianka Plüschke-Altof: „Hea linnaruumi saladus peitub detailides. Näiteks pinkides. Paljud linlased toovad välja, et istumiskohad võiksid olla ka mujal, mitte ainult mänguväljakute ääres.“Kaupo KaldaRohealad kui ühiskonna lakmuspaber
Bianka Plüschke-Altof: „Meil kehtivad nähtamatud standardid, millest rohealade kujundamisel lähtutakse. Lõpuks määravad väga palju uskumused, mida on pargis viisakas teha.“
6 minutit -
Justyna Boduch ja Wojciech Fudala avasid augusti lõpus kunstiakadeemias näituse ja rääkisid Poola arhitektuurist.Merle Karro-KalbergSuu naerab, süda muretseb
Augusti keskel avati kunstiakadeemia fuajees Poola arhitektide liidu rändnäitus „Arhitektuuri meistrid“ ja tutvustati Poola arhitektuuri.
4 minutit -
Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke ehk Nikita Atikin.Annika KedelaukAsfalt elutoas?!
Kristel Niisuke: „Me ei kasuta kalleid ja erilisi materjale, mille tootmine on töömahukas ja ressursikulukas. Kvaliteetset ruumi saab luua ka lihtsatest ja n-ö odavatest materjalidest.“
8 minutit -
Varjualustest moodustub külake, uus maamärk, mis tõmbab tartlasi ehk ka rohkem teisele poole jõge.Piia RuberLoova igavlemise „Kino“
Sada betoonplokki ja kilomeeter prussi võrdub kolme varjualusega, mis rõõmustavad neid, kes on harjunud niisama olesklema, ja panevad proovile need, kes molutamist tavaliselt ei harrasta.
5 minutit -
Viljandi tuletõrjedepoo kujunduses on lähtutud kohalikest ehitustraditsioonidest – punane tellis – ja tuletõrjeauto esteetikast – hoone ümarad nurgad –, sellega on poetiseeritud tehnoesteetikat ja antud hoonele sümboli staatus.Marko Saarm / Sakala / ScanpixTuletõrjeautost inspireeritud maja
Peagi tühjaks jääv masinlik-monumentaalne Viljandi tuletõrjedepoo on üks silmapaistvamaid depoosid Eestis ning oma sihvaka-futuristliku torniga linna oluline maamärk.
4 minutit -
Mõnikord aitab elanikest tühjenevas väikelinnas negatiivsuse vastu must huumor. Soome kahaneva väikelinna Puolanka pessimistide ühingu välja antud postkaardid.Puolangan pessimistien verkkokauppaAeglasemalt, vähem, tasakaalukamalt!
Värske Ehituskunst koondab ideid, kuidas planeerida elukeskkonda kahanevale rahvastikule ning kavandada tühjenevat väikelinna.
4 minutit -
Siim Lõvi / ERR / ScanpixPealelend – Kai Lobjakas, Disaini- ja tarbekunstimuuseumi direktor, näituse „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“ üks ellukutsuja.
17. VI avatati disainikeskuse ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi koostöös valminud interaktiivne näitus „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis“. Veebipõhisesse kaardirakendusse tallinn.design on kogutud 23 linnaruumi graafilise disainiga seotud näidet. Milline graafiline disain linnaruumis on näitusele kokku kogutud ja miks on välja valitud just need 23 näidet?
Projekti eesmärk on võtta luubi alla Tallinna linnaruumi graafilise disainiga seotud nähtused, et see oma argisuses ja loomulikkuses peaaegu nähtamatu kiht, mis on…3 minutit -
Mark RaidperePealelend – Eik Hermann, Ehituskunsti peatoimetaja
Vahetult enne jaanipäeva ilmus pärast kolmeaastast pausi taas 1981. aastast välja antava arhitektuuriajakirja Ehituskunst uus number. Värske ja raamatu mõõtu (320 lk!) topeltnumber keskendub sel korral mittekasvavatele väikelinnadele.
Kahanevate väikelinnade ja maapiirkondadega on meil tegeletud juba jupp aega ja mitmel tasandil, nii programmi „Hea avalik ruum“ keskväljakute arhitektuurivõistluste kui ka Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooniga, tehtud on uuringuid ja ettekandeid. Milliseid nüansse lisab sellesse arutellu uus Ehituskunsti number?
Uue Ehituskunsti numbri taotlus on…3 minutit -
Stuudio Kuidas.works põletamata savitellise näitusel „Kalju ja kaduva vahel“ uuriti savi kasutamise võimalusi.Tõnu TunnelMul on savi!
Traditsioonilisel viisil ei ole enam ammu ehitatud. Nüüd on aeg siinsete ehitusmaterjalide võimalused taas avastada ning neile tänapäevalgi kasutus leida.
8 minutit -
Ruth-Helene Melioranski: „Disainimine kui protsess seab keskmesse kasutaja ja disaini eesmärk on kasutajale mugava, atraktiivse ja keskkonnasõbraliku tulemuse tagamine.“Sander Ilvest / Postimees / ScanpixUute probleemide värsked lahendused
Ruth-Helene Melioranski: „Esile on kerkinud probleemid, millega pole varem tegeletud, mis on jäänud valdkondade vahele. Nendega tegelemiseks on disaineril sobiv pagas.“
5 minutit -
Nina Bergh ja Carine Neefjes soovivad, et meelte muuseumisse tuldaks ja sealt lahkutaks avatud meelega.Merle Karro-KalbergMeelega muuseumis
2022. aasta Euroopa aasta muuseumiks valiti Hollandi meelte muuseum, ainulaadne keskus, kus räägitakse vaimsest tervisest ning usutakse, et terve meel on avatud meel.
4 minutit -
Heldi Ruiso: „Linnaruumi teemad on keerulised ning maailmavaadete vastandumine toob tihti kaasa konflikte. See pole heategevusliku kontserdi korraldamine või koogisöömise ja kohvijoomise ellukutsumine.“Annika VihmannUnistuste Viljandi
Heldi Ruiso: „Ära kunagi kuula neid, kes ütlevad, et pole võimalik midagi muuta, et tegeled mingi jamaga, mis ei vii kuskile.“
9 minutit -
Vladimir Svet: „Miks on nii, et Lasnamäe tundub teistsugune? See on suuresti stereotüüpides kinni. Näiteks arvatakse, et kõige ebaturvalisem paik Tallinnas on Lasnamäe, kuid statistika seda ei kinnita.“Mihkel Maripuu / Postimees / ScanpixLasnamäe valss
Kaidi Põldoja: „Oluline on hakata rääkima Lasnamäe kui linna väljaehitamisest, sest seal on puudu linlikust mõõtmest ja kohati avalikust funktsioonist.“
9 minutit -
Kadri Leetmaa: „Elu maal toetab kindlasti ka siseturism, kuid kohapealgi peab olema keegi, kes teeb ära maatöö, taastoodab pärandmaastikke ja hoiab tallel maaelu võlu.“Kristjan Teedema / Tartu Postimees / ScanpixNutikas kohanemine kui sotsiaalne innovatsioon
Kadri Leetmaa: „Vaheldusrikas elukeskkond on Eesti rikkus. Kahaneva elanikkonnaga piirkonnad peavad siiski endaks jääma: seal pole kuhugi kiiret ning on aega ka sauna kütta.“
7 minutit -
Mait Sepp: „Mind teeb ärevaks, et spordi- ja kaubanduskeskused elamurajoonide sees kütavad ümbruskonna õhu kuumemaks. Väga hoolikas tuleb olla uute suurte objektidega, mis ehitatakse haljendavate elamukvartalite sisse.“Sven Arbet / Ekspress Meedia / ScanpixÕhkab asfalt, kuumab linn
Mait Sepp: „Tallinna kuumasaarestik on püsiv: lao- ja tööstuspiirkonnad, kus on suured tumedad lamekatused, kuumenevad kiiresti.“
4 minutit -
Riin Alatalu: „Pärand on sõjalistes konfliktides alati ohustatud. Olgu see Mali, Afganistan või Ukraina.“Tairo Lutter / Postimees / ScanpixVabatahtlik kultuuridiplomaatia
Riin Alatalu: „Tegutsemine rahvusvahelises organisatsioonis hoiab kursis, mis mujal maailmas toimub, see annab hea enesekriitilise pilgu.“
11 minutit -
Linda Madalik on panustanud Eesti märgiliste ruumide ja kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema töö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixAsendamatu Linda Madalik
Viimasel ajal pole ehitatud ühtegi arhitektuuri suurobjekti, kus Linda Madalik poleks kaasa löönud, alates kaubanduskeskustest ja koolidest ning lõpetades suurte kontserdimajadega.
4 minutit -
Tallinna Vanasadama kruiisiterminal on üks eelmise aasta arhitektuuritähti. Hoone-promenaad on avanud linna merele ning mere linnale – selle eest said arhitektid Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm ja Villem Tomiste ning maastikukujunduse autor Maarja Gustavson nii kultuurikapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia kui ka arhitektide liidu arhitekti aastapreemia.Tõnu TunnelArhitektuuriaasta 2021
Eelmise aasta arhitektuurimaailma parimate teoste eest premeeriti tegijaid 1. veebruaril Vanasadama kruiisiterminali uues hoones.
Arhitektuurivaldkonna olulisimal sündmusel jagasid tunnustust maastikuarhitektide liit, arhitektide liit, sisearhitektide liit ning kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Lisaks kuulutati välja arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni auhinna laureaadid.
Kruiisiterminal, kus preemiad välja jagati, on ühtlasi üks eelmise aasta õnnestunuim arhitektuuriteos. Selle hoone – õigemini avaliku ruumi – autorid korjasid mitu preemiat. Promenaad-terminalihoone näitab suurepäraselt ette, kuidas Tallinn mitte ainult sõnades,…3 minutit
