Tauri Tuvikene: „Me ei pea jalakäijasse suhtuma rangete reeglite alusel, peaksime laskma tal vabamalt liikuda. Jalakäijaid ei pea alatasa eksimuste eest karistama.“
Eesti kunstiakadeemia juurde loodi puitarhitektuuri kompetentsikeskus ehk PAKK. Mis see on ja miks ellu kutsuti?
Puitarhitektuuri kompetentsikeskuse ehk PAKKi asutasid kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp ning teadurid Siim Tuksam ja Sille Pihlak, keskust juhib Anna Tommingas.
Ruumiloojad ja ehitussektor on mõistnud, et elukeskkond peab olema jätkusuutlik. Liiatigi on käes aeg, mil arhitektidelt ei oodata midagi vähemat kui väikese CO2 jalajäljega ehitiste projekteerimist, kliimaneutraalsete hoonete visioone, kohaliku tooraine ja taastuvate materjalide kasutamist, hoone elukaare…
Kunstiakadeemia juurde loodi muinsuskaitse ja konserveerimise labor ehk Mukola, mille eesmärk on konserveerimist toetava teadus- ja õppetegevuse arendamine ning tulemuste tutvustamine ja populariseerimine. Tehakse analüüse, mis aitavad tõlgendada kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Pakutakse uurijatele tuge ning loodetakse, et saadud andmeid on võimalik valdkondade vahel jagada. Millist tuge saavad laborist uurijad ning mida peate andmete ristkasutuse all silmas?
Mukola (muinskaitse ja konserveerimise labor) moodustamine kunstiakadeemia juurde on osa pikemast protsessist, mille jooksul on…
Eva-Maria Aitsam: „Pargi rajamine pole kindlasti sekkumine klindi looduskeskkonda, vaid praeguste varjatud, peidus väärtuste väljatoomine ja rõhutamine.“
Norrast pärit ütlus „Det finnes ikke dårlig vær, bare dårlige klær!“ ehk „Pole halba ilma, on vaid vale riietus“ läheb ikka käiku, kui mõni ei taha väljas olla või kipub vihma, lume või rõskuse üle liialt kurtma.
Ütlus sobib pisut ümbersõnastatuna ka linnaruumi kohta. Mitu korda aastas võib meid tabada mõte, et pole midagi ebameeldivamat kui õue minna. Kord on erakordselt vihmane, siis ekstreemselt kuum, seejärel ebaharilikult külm või nii tavatult…
Tartu uus ulmeline maamärk näitab, et taristuga annab väga hästi avalikku ruumi paremaks teha – kui ainult protsendiseadus laieneks ka infrastruktuurile.
„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus on teiste hulgas markeeritud ka arhitektuurivaldkonna peamised arengujooned. Välja toodud põhimõtted on laiahaardelised ja neis on püütud hõlmata kõike paljudel tasanditel. Üheksa eesmärgina sõnastatud punktis käsitletakse mainekujundust, arhitektuuri õpetamist põhikoolist ülikoolini ja sealt veel edasigi, kvaliteedipõhiseid riigihankeid ning palju muudki. See kõik näitab, kui kõikehõlmav on ruumiloome.
Ehitamine on üks suurema CO2 jalajäljega tegevusi ja visalt, kuid kindlalt levib mõte, et parim maja on ehitamata jäänud maja.…
Kohe saabuvate kohalike omavalitsuste valimiste üks keskne teema suuremates linnades on keskkond ja ruum ning eriti seal liikumine. Hea, inim-, mitte automõõtmelise linna teema on vaikselt aastaid vindunud, ent ajapikku siiski tuure kogunud. Nüüd on lõpuks olemas kriitiline hulk teadlikke kodanikke, kes tahavad elada linnas, kus saab liigelda rattaga, jala või ühissõidukitega, linnas, mis on täis parke ning mänguväljakuid, linnas, kus on hea olla nii sülelapsel, tema vanemal kui ka vanavanemal.…
Me oleme eeskujuks võtnud Taani ettevõtlus- ja disainikooli Kaospilot. Nende üks meetod on terviku visuaalne mõtestamine ehk õpikaarte väljajoonistamine, teine on koosloomeline koostöömudel.
Õpikaarte metoodikat saab illustreerida õppekava näitel. Õppekavad on mitukümmend lehekülge pikad goethelikud dokumendid, mille igal lausel on tohutu tähendus, kuid millesse need, keda see puudutab, näiteks kooli töötajad, enamasti süveneda ei jõua. Selle disainerlik läbijoonistamine annab parema ülevaate sellest, kuhu liigutakse ning miks, piltlikustatakse õppekava seosed. Näiteks võib…
Merike Rehepapp: „Maailm ei tervene, kui seda püüab parandada seesama katkine hing, kes selle on kujundanud. Kõigepealt tuleb inimene terveks saada, muuta tema hoiakut ja mõtteviisi.“
Ilona Gurjanova: „Disainis tegeletakse aina enam sotsiaalse aspekti ehk keskkonnadisainiga alates kaasamise disainimisest kuni lahenduste väljatöötamiseni.“
Marija Katrīna Dambe: „Jah, ehitamine pole keskkonnasõbralik, kuid majadeta ka ei saa. Kasvav nõudlus tuleb igal juhul lahendada kõige kestlikumal viisil.“
Tartus sai eelmisel nädalavahetusel sihitult ringi kondamine põhjuse. Peeti linnafestivali „Uit“. Festivali rikkalikus eeskavas oli muuhulgas installatsiooniprogramm „Parasiitarhitektuur“. Selle käigus püstitati linna kümme väikest, kuid täpset ja vaimukat arhitektuurilist väikevormi, mille eesmärk oli esile tuua unustatud või märkamatud nurgatagused ja -pealsed, majade vahele jäävad kitsad…
Eesti väikelinnu näib olevat tabanud mingi viirus. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib linnaruumi uuendamisel nende maharaiumiseni. Hiljuti sai postuumselt üle riigi kuulsaks Haapsalu Posti tänava pärnapuude allee. Nüüd lüüakse hingekella Viljandis…
Kohaspetsiifilist kunsti ja linnaruumi tutvustav festival „Uit“ toimub Tartus 18. – 21. augustini. Mida selleaastasest programmist esile tõsta? Millise Tartuga loodate tuttavaks saada?
Esimest korda on festivalil üldteema – parasiitarhitektuur –, millest on peale põhiprogrammi kunstnike inspiratsiooni saanud pärast üleskutset programmiga lisandunud teoste autorid ja arhitektuurikooli…
Maila Kuusik: „Linnad pole sarnased, lahendatakse eri väljakutseid. Tallinn peab kliimaneutraalsuse poole liikumiseks esmalt tegelema transpordi ja liikumisega.“
Üsna varsti algavad üle Eesti taas kaasava eelarve arutelud ja selle üle hääletamine. Aastatega laekunud ideedest võiks ammutada inspiratsiooni ka eelolevate kohalike omavalitsuste valimiste programmide tegijad, sest esitatud ideed näitavad päris hästi kätte, millest avalikus ruumis ja elukeskkonnas puudust tuntakse.
Kaasav eelarve on üks tööriist elanike…
Jarmo Kauge: „Mure elukeskkonna tervise pärast on kõigest tagajärg. Praegune tulekahju vajab muidugi kustutamist, aga edasi tuleb tõsiselt tegeleda tuleohutusega.“
Vaatamata sellele et igasuguse ruumi kavandamine on tuleviku disainimine, ei ole arhitektuurivaldkonnas päriselt tulevikku vaadates mõtiskletud juba pikka aega. Viimati 2014 arhitektide liidu aastanäitusel „Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lasteaedade arhitektuurist” (kuraatorid Kadri Klementi ja Karin Tõugu). Kaua ei ole küsitud, millist maja peagi üldse vajatakse. Nüüd…
Sigrid Solnik: „Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada.“
Mis on Loov Viljandi? Mis sel suvel teie eestvedamisel Viljandis ette võetakse?
Loov Viljandi on vähem kui aasta vana kogukonnaalgatus, kuhu kuuluvad linlased, kel on soov arutada Viljandi kui elukeskkonna üle, mõtiskleda, kuidas väärtustada linna ainulaadsust ning luua elamiseks ja töötamiseks parim paik.
Värskelt avatud Facebooki lehel kutsume…
Ingel Vaikla: „Hoonet pole võimalik kogeda kujutisena. Arhitektuuri kogetakse sensoorse ja akustilisena – olulised on lõhnad ja helid, valgus ja selle muutumine.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoonestuse võistluse büroo Arhitekt Must võidutöö „Ruut ruudus“, autorid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Lill Volmer.
Tauri Tuvikene: „Mind paeluvad autode ümber koondunud kultuurilised arusaamad. Vaatan transporditeemasid kommete, tavade ja praktikate kaudu.“Taavi Leppimann
Marta Vaarik
Erakogu
Kavandatav klindipark kulgeb üheksakilomeetrisel paekivipaljandil Lasnamäe, kesklinna ja Pirita serval. Park kulgeb Tartu maanteest Pallasti sillani mööda Lasnamäe tänavat, mööda Valge tänava serva kuni Narva maanteeni.2 × Tallinna ruumiloome kompetentsikeskus
Augustenborgi ökolinnak Malmös (1998–2002). Välja on ehitatud kuus kilomeetrit kanaleid ja rajatud kümme tiiki. Vihmavesi immutatakse kanalites, tiikides ja katustel, üle jääv vesi suunatakse kanalisatsiooni.Heiki Kalberg
Uus Vaksali sild on ilmekas näide, et arhitektuuriliselt hästi lahendatud taristu rikastab linna nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt.Tõnu Tunnel
Foto näituselt „Vanaroosa“. Põdrangu sovhoosi kontor-klubi (1977), arhitekt Mara Metsal.
Ivo Visak, Saaremaa gümnaasiumi juhtErakogu
Merike Rehepapp: „Disaini sotsiaalset tähendust on kaua alahinnatud. See pole ainult töö teistega, vaid ka iseendaga.“Erakogu
Ilona Gurjanova: „Eesti disain on moodi läinud.“Piia Ruber
Nurk sai algimpulsi lapsepõlvest ja aitab meelde tuletada, mis tunne oli seigelda lapsepõlves maakodu tagaaias.Evelin Lumi
Ristkasutamine on üks rohepöörde osa. Seda Taanis asuvat spordiväljakut kasutatakse paduvihma ajal sademevee kogumiseks.Maila Kuusik
Noblessneri nooblisse sadamapiirkonda üles seatud sildid annavad loa vee ääres terrassil istuda vaid neile, kes on Kai maja külalised. Oma toidu ja joogiga pole vee äärde oodatud.Gert Tai / Postimees / Scanpix
Näitus „Võimu vaatlus“ on kokku pandud arhitektuurimuuseumi fotoarhiivi materjalidest ja kõneleb ühiskonna jõustruktuuride võrgutavast mõjust.Tõnu Tunnel