$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui toona kannatanute järeltulijad oma (perekonna)lugu mõtestavad ning seeläbi muutuvad. Ühe võimaluse pakub selleks kunst.
Piret Rauale ei ole haprus nõrkuse sünonüüm, vaid paratamatuse helgiga inimlik haavatavus.
Miks meie kultuurisfääris feminismi sageli põlatakse ja halvustavalt välja arvatakse?
Aija Sakova kirjad Käbi Lareteile kõnelevad julgusest olla autor – see on tahe kinnistada tavapärast arusaama kunstist kui „iseenese siseilma väljendusest“.
Novellikogus „Salaelud“ on käsitletud inimlikku lähedusvajadust ning emotsionaalseid sidemeid, mis teevad elu elamisväärseks ja olemise tähendusrikkaks.
Maarja Kangro „Minu auhinnad“ kinnitab, et auhindade mõju on erakordselt kehaline: kirjaniku organism hakkab nõristama nektareid, mis annavad talle eluisu tagasi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.