$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mihkel Kunnus
-
Inimene mõtleb, jumal naerab, laps ja loomake kogeb
Kui Ameerika Ühendriigid on maailm, siis on Hilda Taba (1902–1967) maailmanimi. Järelsõnast võib lugeda: „[v]ähesed teavad, et ta sündis, kasvas üles ja sai hariduse Eestis. Kuuludes 20. sajandi tuntuimate pedagoogikateadlaste hulka, jäi ta aga oma kodumaal aastakümneteks tundmatuks“ (lk 353).
See võib kõlada vääritult ja tänamatult, aga ma ei loeks seda tundmatust kuigi suureks kaotuseks kodumaa pedagoogikale (aga ainult pedagoogikale!). Seda seepärast, et Eesti pedagoogika ja kasvatusteaduslik filosoofia on – või…6 minutit -
Miks ma ei kirjuta Andrus Kivirähast?
Mõtteid kirjanduslikust käibest ja staarkriitikutest1
Lugejale teadmiseks, et see tekst on üldistatud vastus küsimusele, mille püstitas Jürgen Rooste oma vastukajas Janika Kronbergi 2013. ja 2014. aasta kriitikaülevaatele.2 Tsiteerin: „Küsimus ongi, miks Kunnus, kes võiks olla selle [kriitilise analüüsi – M. K.] esirinnas, ei rebi maha me loetud lektüüri esiklassikuid, kes on laisaks muutunud – ma ei jaksa küll neid lugeda lõpuni –, vaid piirdub Kiviräha, Õnnepalu, Muti ettevõtmise asemel noorte algajate kirjanike…6 minutit -
Vargamäe Settembrini kannatlik pedagoogika
1.
Tutvudes Mihkel Muti varasemate esseekogumike retseptsiooniga süvenes mus veendumus, et antud juhul on mul väga oluline rõhutada oma autoripositsiooni, konkreetsemalt siis sünniaastat – 1982. Mul pole isiklikke mälestusi näiteks sellest, kuidas ta „tuli kirjandusse 1980ndate aastate algul iroonilise proosa virtuoosina, äratas tugevaid tundeid ja lõi endast reljeefse kuvandi“ ja „oli meie vaimuilma uus tuul, justkui muukeelse ja muumeelse kultuurikihi peal kasvanud välismaa kirjanik,…10 minutit -
Kirjutussportlaste pjedestaal
14. märtsil antakse välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad.
Kirjanduse (või kunsti üldisemalt) (au)hindamisel võib kindel olla ainult selles, et kindlasti on mingi hulk, kes pole tulemusega rahul. Hindamisele järgnevas poleemikas välguvad aga väga tõenäoliselt sellised sõnad nagu „õiglus“ ja „sport“. Viimast muidugi eituse kaudu – ega kirjandus mingi sport ole, kus mõõdulindiga paremust saab tuvastada! See eitus on aga üsna pinnaline ja tuleneb sellest, et „need…5 minutit -
Ene Mihkelson on läinud mäletades tõesti sügavale, teda innustab tung minna lausa „läbi põhja”.Foto: Alar MadissonEne Mihkelsoni sünnipäeva puhul
Sel aastal sai Nobeli kirjandusauhinna Patrick Modiano. Ma ei teadnud temast suurt midagi, aga kõik lühiiseloomustused, mida ta kohta nüüd näinud olen, sobivad kohe päris hästi ka peatse sünnipäevalapse Ene Mihkelsoni kohta.
„Kirjaniku romaanide põhiteemaks on traagilised inimsaatused nii sõja, okupatsiooni kui rahu tingimustes, kuid ka süütunded ja identiteediotsingud” vahendab Postimees (9. X) Le Monde’i. „Modiano ütles 2013. aastal,…6 minutit -
Kurjade vaimude jaam
Elo-Maria Roots, Vaimude jaam. Toimetanud Tiia Penjam. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2013. 478 lk.7 minutit -
Geniaalne, Watson!
Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Kaane kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2013. 240 lk.
Mikita räägib vonnegutliku muigega tõsistest ja lausa süngetest asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai.10 minutit -
Enter riimis rindade vahel. Paar tähelepanekut värskema luule asjus.
9 minutit -
Hiliseid uitmõtteid arhitektuurist ja biennaalist
Mulle tehti ettepanek kirjutada hiljutisest Tallinna arhitektuuribiennaalist, sest „TABi mastaabis sündmuse puhul on oluline mõista, kuidas (ja kas üldse) saavad teematõstatusest aru ka inimesed teistest valdkondadest”. Siinkohal kinnitan, et olen tõesti täiesti teisest valdkonnast ja mul puudub igasugune erihariduslik kokkupuude arhitektuuriga (kunstiajaloolist ABCd jms ei pea ma mainimisväärseks), olen arhitektuuriprofaan, nagu nõutud. Seega palun siinse muljenduse puhul sellega…5 minutit -
Solipsistide tantsupüüud riskiühiskonnas
Jan Kaus, Koju. Toimetanud Tiina Hallik. Kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2012. 208 lk.
Kirjutan neid ridu üpris hädises olekus, toibudes tasapisi mitmepäevasest voodirežiimist. Joosta pole saanud ja selgroolülidevahelised kettad, mis vajavad toitumiseks vedrutamist, on valuskanged.
Alustan sellise tavatu pihtimuslikkusega seetõttu, et haigena, väga hapras olekus üle lugedes sai Jan Kausi romaan „Koju” mulle märksa mõistetavamaks. Eriti vaimuinimestel on kalduvus…7 minutit -
Majandusteaduse blues ja tragöödia surm kõhukorinast
Ikka progressi ja rohkemaid hüvesid tõotanud teadus kuulutab äkitselt elukvaliteedi paratamatut langust.
Kaupo Vipp, Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. DS Varahaldus OÜ, 2012. 331 lk.
Sedamööda, kuis lihtsalt kättesaadavat energiat jääb järjest napimaks, saab majanduses kulla, dollari jms kunstlike asendusväärtuste omamise asemel järjest määravamaks reaalsete energiaühikute omamine.Biofüüsik Paul Weisz
1. Inimese võõrandumine
Teaduse arengulugu on tihti nimetatud ka inimese võõrandumise looks ja seda õigusega,…10 minutit -
Möödne kunst ehk Teispool kriitikat ja tarbijakaitset
Artishoki III biennaal EKKMis 10. – 28. X. Kuraator Liisa Kaljula, kunstnikud Art Allmägi, Madis Katz, Epp Kubu, Andrus Lauringson, Ats Parve, Tanel Rander, Triin Tamm, Timo Toots, Paco Ulman ja Anu Vahtra; kriitikud Saara Hacklin (Soome), Indrek Grigor, Marian Kivila, Mihkel Kunnus, Oliver Laas, Meelis Oidsalu, Šelda Puķīte (Läti), Gregor Taul, Annika Toots ja Triin Tulgiste; graafiline…6 minutit -
Tõde ja õigus XIII
Miks kukkusid läbi Aet Annisti uuritud arenguabiprogrammid, miks ei käitunud inimesed mõistlikult ega ühinenud utsitamise toel reibasteks ja teotahtelisteks kogukondadeks, nagu kujutlesid õilsad arenguabistajad?
Aet Annist, Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 408 lk.
Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on viimastel aastatel hooga häid tõlkeid ja algupärandeid ilmunud. Viimaste hulka kuulub ka Aet Annisti arenguantropoloogiline uurimus, mille kongeniaalses…10 minutit -
Kirikluse agoonia ehk Kristuse teine tulemine
Teispoolsuse kadudes kristlus ainult fundamentalistlikuna esineda saabki, sest enam pole lepingut (käitud nii, siis saad taeva), vaid ainult irratsionaalne nõue: käitu nii!
Donald DeMarco, Benjamin Wiker, „Surmakultuuri arhitektid”. Tõlkinud Toomas Help, Madis Kivisild. Toimetanud Krista Hirvoja. Elukultuuri Instituut 2012. 400 lk.
Praegune aeg soosib fundamentalismi, klammerdumist mõne kultuurinormi, traditsiooni, moondunud mälestuse või müüdi külge. Juri Lotman on rõhutanud, et kiire…10 minutit -
Õigusegeen ja õpitud sugu ehk Õige sallivuse kehtestamine
Enamiku autorite ebaküpsus pöörab aktuaalse temaatikaga kogumiku taotluse peaaegu vastupidiseks ja laiaulatuslikud müüdilammutusplaanid realiseeruvad ühe spetsiifilise müüdi monoloogilises näitlikustamises.
Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MTÜ Eesti Gei Noored, 2010. 144 lk.
1.
See kogumik on nagu buumiaegne küprokmaja linnaäärsel põllul, s.t ühiskondlike ootuste palavikupuhangust ja utopistlikest unelmatest kehutatud amatöörteostuse traagiline lõpptulem, mis ei kannata eriti…7 minutit -
Katse mõista Toomas Pauli
1.
Toomas Pauli suunas minna tähendab kaarega minna: on ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usuteadlane, kõlab teaduse ajastul anakronistlikult. Kui võtta Ilmar Vene Uku Masingu käsitlusest (Ilmamaa, 2001) algusots Pauli tutvustamiseks, siis on see üks kõige ökonoomsemaid viise visandada meie kodumaise eksistentsiaalse mõtte kiirgavaim tuum.4 minutit -
Pärisinetus fotošoppimatus peegelpildis ehk esteetiline lunastamatus cosmoneurootilises tajuväljas
1.
Kõik kolm Birk Rohelennu proosaraamatut on jõudnud mõne romaanivõistluse esikolmikusse. Ainuüksi see fakt kutsub üles põhjalikumale sisulisele analüüsile, sest need tekstid pole kindlasti keelelises mõttes meisterlikud ega nauditavad. Keelekasutus siiski ei häiri ning samuti tundub meelelahutuslikkus olevat üsna teisejärguline1 (pean seda hea kirjanduse tunnuseks). Birk Rohelennu teosed on mõeldud kirvesteks meis jäätunud mere tarvis ning sellele, kuivõrd nende…13 minutit -
Tragöödia sünd heaolu talumatust ebaheroilisusest
Tuuli Taul kirjutab kahtlemata väga head muusikat ning ka muu tema looming on õigustatav ainult esteetilise fenomenina.
Tuuli Taul, Täiuslik ja turvaline. Toimetanud Triin Ploom. Kujundanud Lilli-Krõõt Repnau. MT Ü Värske Rõhk, 2010. 76 lk.
1.Luulekogule on pandud järgmine moto:
Kui otsustate võtta meilt kõikjätke alles võimalussellest kirjutada
ja meie liik säilib.
Moto on juhtumisi väga tabav. Esiteks annab see hoiatavalt…8 minutit -
Humanismi õnnetusi
Laste kirjutatud teosed ja lasteks kirjutatud teosed; autori potentsiaalsusest kirjandusteose retseptsioonis.
1.
Humanist Settembrini nokkis jõuluõhtul veidi proua Stöhri kallal ja „kõneles siis pisut puusepapojast ning inimsoo-õpetajast, kelle sünnipäeva pühitsemist täna teeseldi. Kas too mees tõesti elas, olevat ebakindel. Sündinud aga olevat toona üksikhinge väärtuse aade ühes ühetaolisuse aatega, – ühe sõnaga individualistlik demokraatia, mille võidukäik katkematult edasi kestvat…8 minutit -
Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi
Ka kõige cosmo-meisterlikum fassaadiviimistlus ei tee naisi võrdseks seksuaalse valiku ees – ainult burka teeb.
Algus eelmises Sirbis
Aimée Beekman, Valikuvõimalus. Kolmas trükk. Pegasus, 2010. Järelsõna Johanna Ross, sarja kujundanud Heino Prunsvelt, kaane kujundanud Jan Garšnek. 264 lk. Maarja Kangro, 48 tundi. Looming 2010, nr 2, lk 152 – 177.
9.
Beekmani romaani tutvustades kirjutab Kätlin Kaldmaa: „minu arvates on „Valikuvõimalus”…8 minutit -
Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi
Aimée Beekman ei paku alternatiivi hierarhilisele peremudelile, ta lihtsalt paigutab naise kohale, kus traditsiooniliselt on olnud kodu-patriarh, ning kirjeldab tulemust idüllilisena.
1.
Aimée Beekmani „Valikuvõimalus” algab sellega, et peategelane, 29-aastane vallaline Regina, näeb tänavalt vaateaknasse kiigates ühte oma sõbrannat kaupluses keskealiselt käitumas ning teda tabab refleksioonipuhang, mis lööb pöördumatult mõradesse tema minapildi lüürilise kookoni: „Vara veel, püüdis ta endale…12 minutit -
Stepihundikutsika dialoogi ihkav monoloog. Uue põlvkonna arvustus
Tärkava kirjanduse kaldumine mälupõhiselt tajupõhisele ja mõttelt emotsioonile on väga üldine tendents.
Mikk Pärnits, Hundikutsikaeetika. Kujundanud Christophe Szpajdel. Kirjastuskeskus, 2009. 173 lk.
Noorus on piinlik iga ja õnnelikud on need, kes pole juhtunud seda ülearu püsivalt salvestama. Pole vaja liigselt fotosid või kirjatükke, saati netiavarustesse või avalikkusesse trükituid. Piisab, kui naljakad seigad jäävad omade seltsis ümber jutustada ja pisut…12 minutit
