-
Estonia since 1944. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Toimetanud Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle. Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity, 2009. 720 lk.
President Lennart Mere poolt ellu kutsutud inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni aruannete ja sinna juurde kuuluvate uurimusartiklite teine ja ühtlasi viimane köide on nüüd ilmunud ning meedias on olnud sellest siiani palju vähem juttu…
-
Zubkova raamat on praegu parim Balti riikide stalinismiaegset sovetiseerimist käsitlev monograafia Jelena Zubkova, stalinismi ja Hruštšovi-aegse ajaloo ning eriti vastava ajaperioodi ühiskonnaajaloo üks juhtivaid Vene eksperte, uuris terve aastakümne jooksul Balti riikide sovetiseerimisega seonduvat. Teemakohaseid artikleid on ta avaldanud juba 1998. aastast. Oma pika uurimistöö tulemused on ta kokku võtnud venekeelses monograafias, mis ilmus seerias „Stalinismi ajalugu”. Nüüd on tema tähtis teos ka eesti keeles olemas.
-
2006. aastal ilmus president Mere poolt ellu kutsutud inimsusevastaste kuritegude rahvusvahelise komisjoni esimene mahukas kogumik „Estonia 1940–1945”, tänu millele sai maailma avalikkus üksikasjalikult teada Eestis esimese Nõukogude aasta ja Saksa okupatsiooni jooksul toimunud inimsusevastastest kuritegudest. Välja ei jäetud ka eestlaste kollaboratsionismi teemat. Aasta enne seda kaitses noor Eestist pärit ajaloolane Anton Weiss-Wendt USAs oma Eestis toimunud holokausti käsitleva doktoritöö. Siinkohal retsenseeritav raamat on selle dissertatsiooni täiendatud versioon. Tegu on olulise,…
-
The Sound of Revolution. A Collection of Songs that Made the Iron Curtain Fall. European Commission, Bundesstiftung Aufarbeitung, 2009, CD.
Seoses Ida-Euroopas (enamasti) rahumeelselt toimunud revolutsiooni 20. aastapäevaga tuli Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Lõpetamist Käsitlev Liidufond (Bundesstiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur), mis uurib tänapäeval endise Ida-Saksa riikliku partei varaga varustatult diktatuuri SDVs, välja suurepärase ideega. Lääne-Euroopas seostub see rahvuslik revolutsioon muusikaliselt eelkõige läänesaksa ansambli Scorpions kitšiliku hitiga „Wind of Change”…
-
Raul Kuutma, Wabariigist vabariigini. Mälestused. Varrak, 2009. 336 lk.
Hindrek-Peeter Meri, Tagasivaated veere-vast vagunist. Ilmamaa, 2008. 560 lk.
Kui ajaloolane esitab endale küsimuse, millised publikatsioonid mõjutavad ühiskonnas kõige rohkem lähimineviku pilti, siis jõuab ta puht subjektiivselt järgmise pingereani: kõige olulisem on meedia, eriti mängu- ja dokumentaalfilmid. Teisel kohal on memuaarid, kuid neid loeb vaid osa ühiskonnast. Kolmandaks on olulised koolide ajalooõpikud, kuna igaüks on pidanud need kunagi kätte võtma, kuid…
-
Michael D. Gordin. 5 augustipäeva. Kuidas II maailmasõjast sai tuumasõda, Varrak, 2008. 268 lk.
Me oleme harjunud ettekujutusega, et kahe aatomipommi heitmine Jaapanile lõpetas II maailmasõja ning inimkond kapituleerus lõplikult nukleaarajastusse. Michael D. Gordin, Princetoni ülikooli teadusajaloolane, on asunud nüüd selle üldlevinud interpretatsiooni suhtes kahtlevale positsioonile. Selle teema kohta on küll juba väga palju kirjutatud, kuid Michael D. Gordin on lugenud tuntud allikaid, osalenute mälestusi ja kirjandust veidi teise vaatenurga…
-
Oleks oodanud kriitilist kommentaari teaduse kroonilise alafinantseerimise kohta, mida senini on teinud kõikEesti Vabariigi valitsused.
Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arengud ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia, 2008. 222 lk.
Nimetuse „teaduse ja ülikooli ajalugu” all ilmub Eestis ohtralt raamatuid ja artikleid. Neist paljude puhul ei ole aga tegemist innovatiivsete ning metoodiliselt läbi mõeldud teaduslike töödega, vaid kriitikavabade juubeliköidetega, kus tihtilugu puudub isegi viiteaparaat, igavate „surnud professorite elulugudega” või nõukogudeaegse…
-
Olgu stalinism nii julm kui tahes, etniline hävitamine ei olnud Stalinil päevakorras.
Eesti Vabariigi major Aarne Norralt vanglas. okupatsioonimuuseum
-
Kuigi lääne suurvõimud uhkeldasid oma retoorikas õiguse ja moraaliga, ajasid nad külmaverelist reaalpoliitikat.
John Hiden, Vahur Made, David Smith (toim), The Baltic Question during the Cold War, London – New York 2008 (Cold War history series, 20). 212 lk.
-
Leonid Mletšin. KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused. Tallinn, teine trükk, Varrak, 2007. 791 lk.
Eesti lugeja tunneb kõnealuse raamatu autorit juba tänu tema mahukale Nõukogude ja Vene välisministreid käsitlevale teosele. Kirjastus Varrak tutvustab teda kui ühte populaarsematest Venemaa ajaloolastest ning nimetab tema KGB raamatut „põhjalikkusega kirjutatud uurimuseks”. Tegelikult ei ole Mletšin siiski ajaloolane, vaid ajakirjanik, kes on lisaks oma tööle ajakirjanduses ja televisioonis kirjutanud populaarseid raamatuid ajaloo kohta ja…
-
Ühe juhtiva ajaloolase tähtis uurimus on nüüd olemas ka eesti keeles.
Richard Overy, Diktaatorid. Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Varrak, 2007. 686 lk.
