$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Olev Liivik
-
Filoloogiadoktor, võimlemisõpetaja, kuulipildur
Rannarootslaste ümberasumist korraldasid koloriitsed avantüristlike kalduvustega seiklejad nagu Ludwig Lienhard.
6 minutit -
Tsaariaegse Tallinna baltisakslasest ärimees ja Saksa okupatsiooni esindusnägu Erhard Dehio.Wikimedia CommonsTsaariaegse Saksa okupatsiooni esindusnägu Erhard Dehio
Ei ole võimalik eitada, et veel Eesti Vabariigi algusaastailgi leidus baltisakslasi, kes vaatasid eestlasi ülevalt alla, rääkimata varasemast ajast, kui see oli normiks.
5 minutit -
Muuseumi asemel osakond
Augustis avati Saksamaal Lüneburgis Ida-Preisi muuseumi uus püsiekspositsioon ja baltisaksa osakond. Lüneburg on oma umbes 70 000 elanikuga Saksamaa mõistes väike linn, baltisakslastele on see aga olnud II maailmasõja järgsel perioodil üheks tähtsamaks keskuseks. Linnas tegutseb pika ajalooga Carl Schirreni selts (Carl-Schirren-Gesellschaft), mille juures on baltisaksa kultuuritöö edendamiseks ja toetamiseks asutatud kultuurifond. Uuemast ajast tegutseb Nordost-Institut, mille ülesandeks on Kirde-Euroopa saksa ajaloo ja kultuuri uurimine.
Baltisaksa muuseumi loomine kerkis tõsisemalt päevakorrale…3 minutit -
Punase „admirali“ saatus
Nõukogude merendustegelase ja diplomaadi Paul Orase biograafia on ajakirjaniku ja ajaloolase Tiina Tammani kolmas elulooraamat. Enne seda valmisid diplomaat August Torma ning Eestiga tööalaselt ja perekondlikult seotud olnud Briti luuraja Brian Giffey elulugu. Paul Orase avastas autor tänu Giffey eluloo uurimisele: too oli olnud abielus kirjandusteadlase ja tuntud anglofiili Ants Orase õe ning Paul Orase onutütre Anniga. Paul Oras on põneva elukäiguga eestlane, kelle nimi on ilmselt paljudele tundmatu. 1897. aastal Kehtnas sündinud…4 minutit -
Jutustusi esikommunist Johannes Käbinist
Johannes Käbin (1905–1999) hakkas memuaare kirjutama pärast taandumist EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt 1978. aastal. Kui ta 1999. aastal suri, siis väitsid sõbrad, et endisest parteijuhist jäi maha 1000 masinakirjalehekülge mälestusi ja mõtteid.1 Mis tema memuaaridest on saanud ja kui kaugele ta tegelikult oma mälestuste kirjapanemisega jõudis, ei ole teada. Aga ehk ei olegi teadmatus kõige halvem. Sest palju suurem võiks olla pettumus, kui tema nõukogude ajal kirjapandud mälestused või…4 minutit -
Andropovi demütologiseerimine
Andropov oli nõrk isiksus: ta sõltus teiste arvamusest, pelgas uusi olukordi ja inimesi ning oli ebakindel.
Leonid Mletšin, Andropov. Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, 2012. 376 lk.
Ajakirjanik ja ajaloo populariseerija Leonid Mletšin on eesti lugejale tuntud NSV Liidu ja Venemaa välisministrite, KGB esimeeste elulugude ning viimasena 2011. aastal ilmunud Leonid Brežnevi elulooraamatu tõttu. Uurimus Juri Andropovist ilmus vene keeles juba 2008. aastal nagu Brežnevi biograafiagi. Brežnevi elulooraamatuga võrreldes on Mletšin enam rõhku…3 minutit -
Kaks Brežnevi käsitlust Venemaalt
Nii Sokolov kui ka Mletšin esindavad ajalookirjutuse kommertslikku suunda.
Leonid Mletšin Brežnev. Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa, toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 502 lk. Boriss Sokolov, Leonid Brežnev ja tema „kuldne ajajärk”. Vene keelest tõlkinud Toomas Kall, toimetanud Sirje Laidre. Kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2011. 324 lk.
Tänavu kevadel ilmus eesti keeles peaaegu üheaegselt kaks NLKP KK peasekretäri Leonid Brežnevi elulooraamatut: Leonid Mletšini „Brežnev” ja Boriss Sokolovi „Leonid…6 minutit -
Nõukogude tsensuuri jalajälgi avastamas
Telliskivi mõõtu dokumendikogumik „Vägikaikavedu ehk Vaim ja Võim 1940–1990” on maitsekalt kujundatud soliidne väljaanne. Kirjastuse Eesti Raamat kauaaegne toimetaja Endel Priidel on ühtede kaante vahele paigutanud enamasti tsensuuri ja kirjastustegevust puudutavaid arhiiviallikaid, ajaleheartikleid, seadusandlikke akte, näiteid ilukirjandusest ja väljavõtteid raamatutest. See materjal on esitatud faksiimile. Ümbertrükituna on kogumikus autori enda päevik aastatest 1975–1985 ning peamiselt kirjastustegevusega seotud koosolekute protokollid. Kokku on raamatus mitusada dokumenti, mis on kronoloogilises järjekorras. Valikuliselt on nende…4 minutit -
Ebaõnnestunud katse seletada Eesti lähiajalugu
Raamatu fundamentaalseks probleemiks võinuks saada, kas, miks ja kuidas peaks Eestis toimunud küüditamisi kirjeldama Skandinaavia õpikutes?
Olev Ott, 1941. aa sta küüditamine Eestis. Tõlkinud Allar Sooneste. Kujundanud H. Ruus. MEL , 2009. 304 lk.
Raamatu autor Olev Ott on sündinud 1948. aastal Rootsis eesti põgenike perekonnas. Ta on hariduselt rootsi filoloog, kuid töötanud üle kolmekümne aasta rootsi koolis ajaloo ja usuteaduse õpetajana. Praegu õpib ta Tartu ülikoolis ajaloo erialal doktorantuuris. Oti…7 minutit -
Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused
Üheks motiiviks, mida baltisaksa ajalookirjutus püüdis kaua aega eitada või alahindas, oli Hitleri ja tema ideoloogia imetlemine baltisakslaste hulgas.Baltisakslaste Umsiedlung’ist kõneldakse Eestis peamiselt ümberasumise ümmarguste tähtpäevade ajal. Muidu ületab see uudisekünnise enamasti seoses omandireformiga ning vaidlustega selle üle, kas ja millistel ümberasujatel on õigus vara tagasi saada. Vaatlen baltisakslaste ümberasumist erinevate tõlgenduste kaudu, unustamata lühidalt kirjeldada Umsiedlung’i eellugu ja kulgu. Tunnistan, et mind on inspireerinud viimasel kümnendil ilmunud saksa- ja…6 minutit
