$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Joanna Ellmanni värskes luulekogus ei uinuta enam mitte maa all, vaid eksootilises koopas või müstilises kellavabas ruumis.
Andrei Belõi „Peterburi“ on totaalne stiiliõpik, mõtlemapanev näide, mida kirjanik tekstiga teha saab ja võib.
Joel Jans on roimaraamatus tabanud kõige olulisema: Riia ja Peterburi rafineeritud seltskonnad ei olnud omal ajal Rõngust sugugi kaugel.
Reisikiri
Dekadents on Pärsia kirjandusklassiku Sadeq Hedayati juttudes kui ravim. Lugeja saab nuusutada tõelist traditsiooni, mis siis, et põhiliselt selle jäänuste ja allakäigu demonstreerimise kaudu.
Toitude lõputu eskalatsioon rektor Halltigu söögilauas on kujutatud suurepäraste filmilike stiilivõtetega, kuid lauakõnede teoloogiline külg jääb võrdlemisi lihtsakoeliseks.
Tõnis Vindi esseed sobituvad XX sajandi esseistliku alkeemia traditsiooni, kus kasutatakse foneetilist ja visuaalset kabalat ja mille on defineerinud eelkõige Fulcanelli ja Canseliet.
Juhani Karila on väga õnnestunult kujutanud lõuna ja põhja, uue ja vana, arhailise ja moodsa konflikti, mida Ida-Lapimaa traditsioonilisemas ühiskonnas osatakse veel turvaliselt käidelda.
Maara Vint on aastakümnetega loonud oma väga huvitava ja mitmekihilise teksti ja pilti siduva universumi, salapärase metafüüsilise aia.
Et Tartu kunstielu toimiks, on vaja ustavat Kaose kogudust. Et Kaose kogudus elus püsiks, tuleb anda välja Kaose käsiraamat ja leida rohkelt inimesi, kes sellest eeskuju võtaksid.
Rein Veidemanni ilukirjanduslikus loomingus on tajutavad teatavad metafoorsed ahelad, kus põimuvad kiusatus ja armastus, kirjandus ja teoloogia.
Kõik, mis peegeldab, tõmbab ka käima maagilised protsessid. Kui algab loožitöö, avatakse töötahvel ja korraga on sümboolse peegelduse tõttu kõik võimalik.
Kuidas ilmnes absurdijoovastus Ida-Euroopasse ja totalitaarsesse süsteemi elama mõistetud sürrealistlikku lähenemist viljeleva looja puhul?
Praha eripära on, et huvilisel on alati midagi uurida ja avastada. Leidude gradatsiooni on märgata ka linna külastanud Katrin Pautsi puhul.
Selle sügise püünel pole asjad mitte ainult esikohal, vaid juhivad inimesi ka emotsionaalselt. Seekord siis jälle igivanad maskid.
Noore Rainer Maria Rilke veidi naiivseid lugusid tasub lugeda eeskätt kirjelduste tõttu, kus segunevad unenäoline Praha linnaruum ja traagilises seisus inimeste sisemaailm.
Kalle Käsperi romaani „Ime“ peategelasel aitavad leinaga toime tulla olmelised rituaalid.
Minevik ja tänapäev ning rahvaste paabel on Peterburis rohkem kohal, kui seda kusagil mujal kohtab.
ehk Mõned mõtted meie kirjandusklassiku ajutises muuseumis Kadriorus
August Krogan-Roley näitus on tõesti hea. Igal juhul mõjub see, nagu oleks koos Putiniga batüskaafi sattunud – tekib igasuguseid mõtteid.
Kuigi inimene on võimsalt tunginud makro-ja mikromaailma, on ta ikka nõutu põhiküsimuste ees: kes on inimene, miks ta on ja kuidas ta siin elus peab käituma? Ometi on see kõik rahvajuttudes hästi teada.
George Saundersi romaani „Lincoln kaalukojas“ keskmes on USA presidendi ja tema poja leinasuhe.
Bonaventura kuutõbise öövahi raamatus sädelevad tähekestena ajatud tähelepanekud, satiir ja paroodia.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.