P. I. Filimonovi romaani lugedes saab eestlane aru, et ei ole veel üle saanud väljaviimata haisvate prügiämbrite, vene vanamuttide ja Altvanamehe igaöisest slaavi rokenrolli diskursusest.
Ungari kirjaniku Péter Esterházy mõte tundub maksimaalselt liikuv ja vaba nii sisuliselt kui ka žanriliselt, ta teeb kirjutades tõesti seda, mida tahab.
Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.
Jaan Unduski tekstide lugemine on õpetlik väga mitmes mõttes. Esimesena torkab silma teatud graviteetne tasakaalukus ehk põhimõte, et hea kirjandusteadlane avab kirjutajad ning kirjutatu võimalikult laia diapasooniga: religioossest või pühakirjaga seotud interpretatsioonist kuni moodsate mõtlejateni või siis isiklikest kohtumistest ja suhtumistest kuni ajaloolis-museaal-baroksete faktideni. Ütlen kohe, et paljutki, mida Undusk on teinud, võib pidada…
Kuidas peaks käituma inimene, kes tajub kõige allakäiku ja endagi osa selles?
Arvustus on kirjutatud monarhistlik-traditsionalistlikust vaatepunktist, mis võib moodsat lugejat häirida.
Mutt, Kott ja Evola
Lugedes ja kuulates Mihkel Muti hiljutisi ülesastumisi küll ühiskonna kasvava infantiilsuse või haritlase väärikuse teemadel, on olnud temaga üldjoontes raske mitte nõustuda. Võiks öelda, et Mutt on üks väheseid eesti intellektuaale, kes üritab keset vaimset ja poliitilist segaputru mingit suuremat pilti kokku panna…
Ei ole kahtlustki, et Mart Sandri valitud erootilis-gurmeeline lähenemine – ajaloosündmused ja kriminull litsilises kastmes – on intrigeeriv. Eks igaühel ole ilmselt prostitutsiooni kohta oma arvamus, ehk isegi kogemus. Pean kohe ütlema, et nii täiskasvanulik teema on minust kuidagi siiani elus võrksukalikult mööda õõtsunud. Olen järginud püha Augustinuse meetodit: võid küll jälgida linde taeva all lendamas, aga…
Eesti Ülim Must Poetess Joanna Ellmann oli autorina küps juba esimeses kogus. Alustanud õudset teekonda kohtumisele iseendaga debüütkogus „Liivaterade lend“ (2008), on ta kaanesaatesõnas fikseerinud noore inimese kohta võrdlemisi ebahariliku ja kummalise autoripositsiooni: „Arvan, et kirjutamine peaks toimuma läbi vaatluste ja kirjelduste, hoidudes hinnangutest“. Mõelgem siinkohal igasugusele noorte poeetide kõvahäälsete ja naiivsete sotsiaalsete hinnangute klounaadile.
Noorusele…
Üliõpilasseltsi Veljesto kogumik „Mõtteid valminud intelligentsist“ võib tunduda vastuolulise teosena, piisab, kui vaadata sisukorda. Tõesti, mida kõike siin ei leidu! On organisatsiooni ideoloogiat konstitueerivaid manifeste, aga võetakse seisukoht ka rahvusluse, intelligentsi, Ameerika lastekirjanduse, artiklite tüpoloogia ja isegi Facebooki kohta. Olulisel kohal on väljaandes ilukirjandus: luuletused (Sirel Heinloo, Carolina Pihelgas), proosa (Kaspar Jassa, Lauri Pilter) ja…
Tõnu Õnnepalu kasutab oma uues raamatus ebamugavaid mõisteid, mis koputavad iga lugeja südametunnistusele. Kirjaniku kogudus kindlasti rõõmustab.
Õnnepalu ingel ja Helme otsahüppaja
Sattusin lugema Tõnu Õnnepalu sisekaemuslikku „Lõpetuse inglit“ paralleelselt Peeter Helme Ruhri tööstuspiirkonnas aset leidva mõrvalooga „Sügaval läänes“. Esmapilgul võiks mõelda, et ei ole kahte erinevamat raamatut! Kui Õnnepalul läheb resigneerunud peen kirjanik kuskile Eesti saarele…
Andku andeks kallis lehelugeja nüüd need kauge väikelinna kummalised faktid, mida siin kohe esitama hakkame! Võtke kõike järgnevat kui kirja vaeselt ja põrunud maamõisnikult Teile kui õpetatud ja targale linnaharidust saanud naabrile! Meie ülesanne on ju kaelamurdev, rääkida Viljandist ja kirjandusest üheskoos!
Kui öelda sõnapaar „Viljandi“ ja „kirjandus“, vastab haritud inimene muidugi ju kohe nimedega nagu…
Taavi Jakobson, Tõeline jumalaosake. Toimetanud Õie Jakobson. Kujundanud Neeme Möll. Pilgrim, 2014. 380 lk.
Indrek Rüütle, Maivälk. Toimetanud Mariina Paesalu. Kujundanud Matthias Sildnik. Kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2014. 74 lk.
Raamatud võivad kõrvuti juhtuda kõige erinevamatel põhjustel. Mõte, et raamatud võivad kuidagi üksteisega suhelda ja üksteist kommenteerida, on igivana ja selle teemaga on tegelenud nii…
Taustast
Vaadates praegusi raamatulette, näib, et käimas on militaartemaatika uus, suures osas memuaarset laadi tõusulaine. Viimase aasta jooksul on ilmunud mitu niisugust ainevaldkonda puudutavat algupärast ilukirjanduslikku teost, mis viivad lugeja päris erinevatesse ajahetkedesse.
Kui vaadata, mis siiani eesti ilukirjanduses ilmunud on, siis praeguse sõjaväekirjanduse tõusulaine algas ilmselt Olev Remsu „Artur Magnussoni suure sõjasuve” (1997) ja Leo Kunnase „Sõdurjumala teenriga” (2001). Päris hea ettekujutuse uskumatutest juhtumitest Nõukogude…
Indrek Hargla Melchiori lugude sarjas on ilmunud juba viies raamat. See viib lugeja XV sajandi Tallinnasse, kus dominiiklaste kloostrist leitakse salapärane kadunud kroonika. 2010. aastal sõnastasin sarja esimest raamatut vaadeldes ühe seisukohana, et autor suudab küll luua usutava keskkonna (apteeker ja toonane Tallinn), kuid Melchior on oma ajastu ja ameti kohta vahest liiga realistliku maailmavaatega.* Arvan, et see tõdemus kehtib ka selle raamatu puhul.
Melchiori…
Jan Kaus, Elu ja kirjandus. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2012. 188 lk.
Sissejuhatuseks
Jan Kausi tekstikogu, mis hõlmab valikuliselt kirjanduse kohta kirjutatut aastatest 2004 – 2011 kannab tammsaarelikult klassikalist pealkirja „Elu ja kirjandus”. Kausi valitud pealkiri on tegelikult maksimaalselt mittemidagiütlev, peaaegu samasuguse üldistusastmega nagu kunstisaalis mõnikord maali all olev pealkiri „Nimetu”. Töö (tekstid, maal) on mõeldud sellisel juhul rääkima rõhutatult iseenese eest. Ilmselt on kriitikakogu…
Mitte-Tartu. Koostanud ja toimetanud Sven Vabar. Kujundanud Mari Anso, pildistanud Kaja Pae. Topofon, 2012. 304 lk.
Kiitkem kindral Vabarit!
Kui keegi tahab hõivata ja tutvustada laiematele hulkadele midagi nii salastrateegilist nagu Mitte-Tartu olemasolu Tartus, siis on päris selge, et kaasata tuleb kohapealsed kõige kõvemad tegijad. Käesoleva kogumiku kaante vahelt leiabki kogu Tartu kirjanduslik-filosoofilise eriüksuse SAS Delta Force Commandos Nightstalkers Masing (Anti Saar, Berk Vaher, Joanna Ellmann,…
Kristiina Ehin, Maarja Kangro, Jan Kaus, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Triin Soomets, Elo Viiding, Kogu tõde. Kaardipakk kolm. Kujundanud Asko Künnap. Näo Kirik, 2011.
Veidi varasemast
Seltskond eesti kirjanikke on andnud välja juba kolm pakki kaarte, mida kaunistavad luuletekstid. Esimest, 2001. aastal välja antud kaardipakki (autorid Künnap, Rooste, Sinijärv, Soomets, Viiding) arvustati küllalt ammendavalt (teiste kõrval ka näiteks Hasso Krull Loomingus 2001, nr…
Asko, laena viissada
no tere jürgen mida praegu joodkas mäletad kord suvel kui olid teistes sfääridesvõib-olla isegi vale-keiser keiser-kormoranme kohtusime
ma mäletan kui saabus tallusiis pärast elektronsõnum luuletajaltvastu öödja koer hakkas haukumaeriti kell hilja väga
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Sadeq Hedayat 1920. aastate lõpus Pariisis.Wikimedia Commons
1970. aastatel põhjustas Londonis suure ärevuse Highgate’i surnuaia vampiir. Pildil tundmatu isiku haud samal kalmistul.Carlos Ramos Alar / Wikimedia Commons
A. H. Tammsaare Nikolai Triigi söejoonistusel (1927)Eesti Kirjandusmuuseum
Bohumil Hrabalit ja tema kasse kujutav seinamaaling kirjaniku kunagise kodu lähedal Prahas.Miaow Miaow / Wikimedia Commons
Paavo Matsini romaani „Gogoli disko“ müügitöös on väike naps omal kohal.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Arcimboldo. Talv. Õli, tahvel. 1573.Wikimedia Commons
Vana Koidu seltsimaja hoov. Kusagil siin on ka raamatubaari Romaan vaid kriidikirjaga tähistatud diskreetne ja orgialik sissekäik.Piia Ruber
