Sissejuhatus naaboblusse ja esimene õppetund
Mihkel Mutt, Mälestused IV. Kandilised sambad. Ülikool. Kirjastus fabian, 2010. 239 lk.
Asudes lugema Mihkel Muti mälestuste IV köidet (ülikooliaeg), oli mu eelhäälestus sümpatiseeriv ja ma ei pidanud pettuma. Olen ikka hinnanud Mutti heaks kirjanikuks. Vaatamata isegi sellele, et omades küll väga nauditavat iroonilisteravmeelset kirjutamisaparatuuri (teda on kerge ja lõbus-nõudlik lugeda), pole ta minu arust leidnud alati endale väärilist temaatikat, mida oma teostes kajastada. Nii…
Indrek Hargla on praeguses eesti kirjanduses konkurentsitult kõige parem ja usutavam kirjutaja.
Indrek Hargla, Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. Toimetanud Linda Uustalu. Kaane kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2010. 311 lk.
Sherlock Holmes ja doktor Kross
Kui 2010. aasta alguses linastus Robert Downey juunioriga peaosas action-film „Sherlock Holmes” (režissöör Guy Ritchie), võis kuulda ja lugeda kardinaalselt lahknevaid arvamusi selle kohta, kas uus Holmes on hea või halb. Mõni arvustaja asus vägagi…
Marko Kompuse luuletusi loetakse kuidagi ühesuunaliselt, sürripanemisena, tõdetakse, et autor on üks andekas sõnavembunaljanina.Kompuse luule retseptsioonist
Berk Vaher kirjutab oma teedrajavas artiklis „Üle õue lendas linde: „nullindad” eesti kirjanduses” (Sirp 19. VI 2009) eesti nüüdisluules teatavast „eliitekipaažist”, kes justkui enesestmõistetavalt on välja kujunenud „auhindade nominentideks ja laureaatideks kvalifitseerumise, kirjandusmeedias figureerimise ja festivalidel käimise alusel” ja „mis koosneb küll omajagu eriilmelistest autoritest, kuid kelle ühisosa määrab kümnendi luule „hea tooni””. Vaher mainib…
Marcin Świetlicki järgib oma loos iidvana traditsiooni, et keegi ei saa olla meister, kui ta pole kogenud rituaalselt surma ja ülestõusmist.
Uuslihtsusest ja muust
Świetlicki „Kaksteist” on raamat, mis näitlikustab näilisele ärapööratusele, antiloo jutustamisele vaatamata hästi ühiskonna ja inimese käekäiku. Kuigi teoses vastandatakse meistrit (peategelane, kellel pole mobiiltelefoni, arvutit, autot, pangakaarti, tahtmist olla terve, koristada korterit jne) ja ülejäänud normaalseid (?) Krakówi linnaelanikke, ei ole need välised erinevused kuigi olulised.…
„Üüriline” on nagu Toomas Vindi raamat ikka: jäädakse ilma naisest ja rahast, piilutakse vanamutte, onaneeritakse, aga kõik see käib mingi kõrgema eesmärgi nimel.
Vindi böömi nukuteater
Ühel hetkel (esimene jutt „Suur isane kala akvaariumis”) on Vindi nukud enamikus justkui kohal: meremees, kes trügib vaatama oma korterit; vanem naine, kelle aknast (aknast mitmes mõttes) saab sisse piiluda; raamatuid omav haritlane, punsunud jota ja kindlasti keegi veel, aga neid ei ole kunagi palju.…
Nii Andres Allani loomisluuletustes kui ka mitmetes teistes tekstides on jälgitav pettunud elutunnetuse teema.
Eellugu
Ühes oma teoses („Uurimus individuatsiooniprotsessist”, 1934) analüüsib Jung Ameerikast Euroopasse tema juurde õppima tulnud viiekümne viie aastase psühholoogiahuvilise naise joonistusi, näidates, kuidas individuatsiooniprotsessi saab tõlgendada läbi alkeemilise sümboolika. Kahekümne neljast pildist koosnevat seeriat ei kommenteerinud Jung lõpuni, kuna osa illustratsioone jõudis temani alles pärast naise surma. Juba esimesest pildist peale hakkab Jung tegelema muna sümboliga. Pildil…
Herzmanovsky-Orlando kuhjab ülima detailitäpsusega iga „ootamatu” loodusvaate, ehitise või tegelase eelmise otsa, nii et lugeja lahustub igas järgmises meisterlikus kirjelduses.
Vaatevinkli küsimusest
Austria aristokraadi Fritz von HerzmanovskyOrlando (edaspidi FHO, eluaastad 1877-1954) peateos „Genius’te maskimäng” (kirjutatud 1928/29) viib meid maailma, mis suures osas on unustatud ja hukka mõistetud, veidraks ja ohtlikukski kuulutatud. Kõikide muude sihtrühmade kõrval peaks see teos olema kohustuslik lugemine igale ajalooga tegelejale, kes näiteks julgeb midagi öelda Hitleri…
Et Vladimir Wiedemanni „Maagide kooli” näol on tegu ilukirjanduse ja dokumentalistika piiril balansseeriva teosega, tõestab eelkõige täiesti reaalsete ja muinasjutuliste-irreaalsete paikade ning tegelaste sujuv vaheldumine.
Vladimir Wiedemann, Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980. Hotpress, 2009. 192 lk.
Vene või eesti kirjandus?
Vladimir Wiedemanni teos „Maagide kool”, mille lühendatud variant on tänaseks ilmunud eesti keeles kirjastuselt Hotpress, on raamat, mida ei saa käsitleda kui suletud tervikut. Proovides „Maagide kooli” kuidagi määratleda, võib kohe…
Psüühilise hügieeni seisukohast on Sandra Jõgeva parem kirjanik kui Jaan Kross.
Sandra Jõgeva, Draamapunkt. Võluri tagasitulek OÜ, 2008. 91 lk. Psüühilisest hügieenist Kui keegi annab oma blogi põhjal välja raamatu, siis võib see tunduda täiesti mõttetu teona, lihtsalt feimi taotlemisena, mingi järjekordse sotsiaalporno lisamisena. Jõgeva raamatu puhul aga sellist probleemi ei teki. Minu silmis on blogidel ainult üks sügavam ülesanne – aidata inimesi nn psüühilise hügieeni hoidmisel. Kui lisandub boonusena veel…
Andres Ehin, Udusulistaja. Varrak, 2008. 230 lk.
Andres Ehini luuletused tunduvad justkui initsiatsioonidena, kus keegi on pidevalt saamas kellekski teiseks, ohtlike üleminekuhetkedena, kus vilksatab igavene laps, mõlemate sootunnustega olend tähtsate muutuste sees.
Üks lugemissoovitus tõelisele avangardistile: Kiur Mölderi meenutusteraamat „Naistearst meenutab”, kus on näiteks peatükk „Prouad, pressige pärasoole peale!” ja igasugune suitsidaalse-mustalehvikulise „olen põrandal” luule loomise isu kaob igaveseks.
Erkki Luuk, Pideva ja Silmnähtava Pöögelmann. Valitud luuletused: Paberteater. Meie inseneriteaduse suurhäire. Valgus tareaknas. Kommunistlik revolutsioon Kuul. Präät ja Endil. ID Salong, 2008. 146 lk.
Kujutage ette, kui peaksite pärast mõne James Bondi poolt efektselt ja kiiresti purustatud eralinna hävimist vaatama veel päevade kaupa seal hukkunud inimeste matuseid, seda, kuidas nad haudades lagunevad või kuidas lõpuks loodus võtab üle katki pekstud ehitised.
Alfred Kubin, Teisel pool. Eesti Päevaleht, 2007. Tõlkinud Mati Sirkel. 309 lk.
Kui tahame teada saada 1960.-1970. aastate võimalikust originaalsest vaimsusest, siis on ehk just Vaino Vahingu päevikud mitmeski mõttes paratamatu materjal.
Scanpix / Margus Ansu
O Dorpat, urbs addictissima musis… Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet. Koostanud Kristi Viiding, Jana Orion, Janika Päll. 2007. 478 lk.
„Eestikeelne kirjandus tekib ning sugeneb XVI-XVII sajandil jumalaorjusliku tarbekirjandusena.” Ei, see ei ole tsitaat uuest Tartu XVII sajandi juhuluulet presenteerivast kogumikust, vaid üks alguslausetest kunagi ammu, eelmisel sajandil (1973) ilmunud V. Alttoa ja A. Valmeti teosest „17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”. Varasemast teosest ei ole seega mõtet ka…
Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 95 lk.
Filippose evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing. Johannes Esto Ühing, 2005. 110 lk.
EELK usuteaduse instituudi raamatukogus on siiani kapike Masingu teostega, kus nõukogudeaegsete toimikukaante vahele köidetud uduste masinakirjakoopiate lehekülgedele on märkmeid teinud mitmed põlvkonnad. Seal on ka tummised köited Masingu Vana Testamendi käsitlustega, mida allakirjutanu stuudiumi ajal andsid käest kätte vaid kõige vintskemad teoloogiaüliõpilased, kes muidu pesitsesid romantilistes pastoraadivaremetes või kusagil metsasügavustes orelimängijatest nümfide juures ja saabusid linna vaid suitsetama, hipitsema ja missatsema. Selliste bur?ide kirjavara keskmine üliõpilane raamatukogus vedelemas kunagi ei…
Mida põnevat leiab ebamaisest leksikonist
Leander Petzoldt. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. saksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Reet Hiiemäe. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2003. 251 lk
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
