Pille-Riin Larm
-
„Tantsi tolm põrandast“ on raamat vabadusest, tantsust ja elujõust. „Mind köidab kitsa ja avara, korra ja kaose, vabaduse ja vastutuse vastastikune pinge – nagu elu, on ka tants balansseerimine enesekontrolli ja vaba kulgemise vahel,“ mõtiskleb teose autor Kairi Look.Piia RuberKõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte
Kairi Look: „Maailm muutub, õmblused ragisevad, noored tajuvad ümbritsevat teisiti kui vanem põlvkond – osa kirjandusest võiks sellega kaasas käia.“
9 minutit -
Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus
19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023).
„Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii nendib, et Grigorjeva on oma raamatutega uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle samamoodi kui Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber. „Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline…2 minutit -
Kai Olivia Arrak on ühes Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižüriiga läbi töötanud kõik mullu ilmunud eesti luule- ja proosaraamatud ning hulga muidki teoseid.Sandra JõgevaEestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
6 minutit -
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.Külli PrillopÕnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.
10 minutit -
Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.Piia RuberIlu
Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“
7 minutit -
Marja Unt seisab hea nii kirjanduslinna ettevõtmiste kui ka eesti raamatu juubeliaasta õnnestumise eest. Foto on tehtud 2023. aastal festivalil „Prima vista“ ööpäevapikkuse kultuurimaratoni „Insomniakaton“ õpetamisel.Johanna RoosKirjanduslinn Tartu suure raamatuaasta eel
Kultuur ei ole kulu, vaid tark investeering tulevikku, on veendunud Marja Unt, kelle abiga on Tartu sõnajälgi tipitud täis kogu maailm.
6 minutit -
Piret Viires: „Kirjandusauhindade väljaandmine emakeelepäeval on ilus traditsioon. Kui traditsioonid on juba loodud, tuleb neid hoida.“Krõõt TarkmeelKirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti
„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“
4 minutit -
„Kirjastuses tuleb kogu aeg otsida tasakaalupunkti selle vahel, mida tahad avaldada ja mida on võimalik avaldada, võib-olla isegi – mida peab avaldama,“ tõdeb kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter. Tänapäev on 25 aasta jooksul andnud välja üle 3000 raamatu.Siim Lõvi / ERR / ScanpixKirjastamises ei ole miski garanteeritud
Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“
6 minutit -
Maarja Kangro: „Olen jätkuvalt seda meelt, et raamatud on meil liiga kallid. Kui riik tahab kirjandust kättesaadavamaks teha, oleks see üks koht, kust edasi liikuda.“Piia RuberKuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib
Maarja Kangro seisab Eesti Kirjanike Liidu juhina hea literaatide rõõmsa meele ja raamatute kättesaadavuse eest.
4 minutit -
Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantson: „Mulle on hästi oluline tuua esile, et kirjandus on elu osa: kirjandus ei ole miski, mille pärast peab raamatupoodi minema. See on meie keskel. Ja sõna „kirjanduslinn“ ei kõla Pärnu puhul üldse irooniliselt!“ Foto on tehtud eelmise festivali avaürituse ajal: Merle Jantsoni kõrval on August Sanga kuju, seljatagust toetab Lilli Suburg.Haide Rannakivi / Pärnu kirjandusfestivalPärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort
Merle Jantson: „Pärnus on nii palju, mille pinnalt head ja erilist kultuuri luua, ning just kultuurikihis peitub Pärnu suurim (turismi)potentsiaal.“
10 minutit -
Rahvaraamatukogude nõutuim teos oli mullu Eero Epneri „Lembit Ulfsak“.Laenutustasu nii- ja naapidi
Mõnigi autor võib peagi oma pangakontole laekuva summa üle rõõmu tunda. Et see nii ka edaspidi oleks, tuleb laenutustasu rahastamine kindlale alusele viia.
3 minutit -
Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?
Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.
4 minutit -
„Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“
Ave Taaveti meelest on kõige suurem kompliment, kui lugejad ütlevad, et mõni ta pilt või lugu on neil tuju rõõmsaks teinud.
7 minutit -
Autor ei tohi lahustuda oma tekstikangasse, vaid peab selles püsima teatavas valvelolekus otsekui võõrkeha, leiab Elo Viiding.Piia RuberMitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor
Elo Viiding: „Kirjaniku kohus on olla päriselt sotsiaalselt tundlik, eetiline ja empaatiline, mitte kirjutada jaburusi või eluliselt ja sisuliselt läbi tunnetamata edevaid manifeste.“
5 minutit -
Liivi muuseum RupsilAhto Sooaru / Liivi muuseumHead Juhan Liivi aastat!
30. aprillil täitus 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Sel puhul peeti Alatskivil konverentsi „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel“. Ettekandega esinesid Joonas Hellerma, Rahel Ariel Kaur, Tanar Kirs, Liina Lukas, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet ja Mart Velsker.
Seejärel kuulutati välja Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena oli žürii esile tõstnud Sveta Grigorjeva („*võtta oma kehas“), Kruusa Kalju („*Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella“ ja „Mu isamaa apofaatiline (lohelaul)“), Lauri Sommeri…1 minut -
„Kehal on modernistlikus kirjanduses privilegeeritud roll: kirjandus kasutab inimese kehalist olu teatava antennina, et kinni püüda ümbruses levivaid afektiivseid meeleolusid ja nende kõikumisi,“ tõdeb Indrek Ojam.Piia RuberKirjandus, keha ja modernism
Indrek Ojam: „Stseeni ja afekti poeetika juhib meie tähelepanu hoopis teistele asjadele, kui me senini harjunud oleme olnud kirjandusest mõtlemisel.“
7 minutit -
Iga lugeja loeb
Triinu Tamm: „Loomingu Raamatukogu sõpruskond ja lugejad on mõtteline toimetuse osa, nende tagasiside ühismeedias või kohtumistel on meile vajalik peegel.“
9 minutit -
Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu
Joonas Veelmaa: „Tähtis on see, et teos läheks inimesele korda. See on parim asi. Võitja nime ei mäleta järgmisel aastal keegi.“
9 minutit
