17. aprillil suri ladinaameerika kirjanduse suurkuju Gabriel García Márquez (1927–2014). Kirjaniku mahukast pärandist on tuntuimad romaanid „Sada aastat üksildust” (1967), „Patriarhi sügis” (1975), „Armastus koolera ajal” (1985) jt, ta on kirjutanud ka novelle, mälestusi jm. Márqueze teoseid on arvukalt tõlgitud ka eesti keelde. Oma teoste eest on Márquez pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sh 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema teoseid on korduvalt teatris lavastatud ja ekraniseeritud.
Vestlus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriiga.
14. märtsil anti välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013. aastal ilmunud teoste eest. Preemiate jaotamise tänavustest põhimõtetest, aga ka möödunud kirjandusaastast ja muust räägivad põhižürii liikmed Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Žüriisse kuulus ka Urmas Vadi.
Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist. Laak on IUT uurimisteema juht, digitaalse kirjandusajaloo vedurite „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja „Kreutzwaldi sajand” idee autor ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2013. aasta nominendi, raamatu „The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations” („Digitaalne pööre: kasutajapraktikad ja kultuurilised muutused”) üks koostajatest. Mikkel on digitaalarhiivinduse spetsialist, kes digiteerib vanu säilikuid ning hoiab toimimas andmebaase ja kirjanduslikke veebikeskkondi.
2. märtsil, Friedebert Tuglase 128. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses välja tänavused Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Õnne Kepp, Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar otsustas anda 2013. aasta novelliloomingu eest auhinnad Maarja Kangrole (novell „Atropose Opel Meriva” ajakirjas Vikerkaar nr 4-5) ja Madis Kõivule (novell „Vikat” kogus „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned” – Loomingu Raamatukogu nr 1–3). Auhind antakse 1971. aastast välja…
10. – 16. veebruarini toimus Soomes Tuglase Seltsi eestvedamisel eesti kirjanduse nädal ja seoses sellega toimus üle Soome arvukalt kirjandusõhtuid. Lugejatega kohtusid kirjanikud Indrek Hargla, Eeva Park, Lia Virkus ja Piret Raud ning tõlkija Juhani Salokannel. Ajakirjas Helmi tutvustasid praegust eesti kirjandust Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa ja Mart Velsker, samuti avaldati seal kirjandusnädalal esinenud autorite loomingu tõlkeid. Muljeid kirjandusnädalalt vahendab eesti-soome luulekogu „8+8” koostaja Eeva Park.
Möödunud jõulude eel ilmus suurema kärata kaks üsna erilist lasteraamatut. Peale ilmumisaja ei seo neid pealtnäha miski: üks on tüdrukust, teine põhiliselt poistest; üks lühike ja lüüriline, teine pikk ja asise sõnaga; üks sisekaemuslik, teise fookuses pigem välised seiklused. Võib-olla ei olekski eriti põhjendatud teoste ühes vaatlemine, kui mitte seda, mis neid ühendab, ei oleks samuti palju.
Kätlin Kaldmaa, Lugu Keegi Eikellegitütre isast. Illustreerinud Marge Nelk, korrektor Kaidi Roots, kujundanud Mai…
Käbi Laretei, Kuhu kadus kõik see armastus? Ingmari kirjad Käbile. Päevik. Taskukalender. Tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. SE & JS, 2008. 216 lk. Käbi Laretei, Ludus tonalis. Kirg. Tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. SE & JS, 2010. 216 lk.
Käbi Laretei, Peotäis mulda, lapike maad. Tõlkinud Anu Saluäär, isikuregistri teinud Jaan Isotamm. Kujundanud Marko Russiver, kaanejoonistus Karmo Ruusmaa. Lisa: Heinrich Laretei, Rootsi ei…
Sel sügisel, mil tähistatakse „Kalevipoja” esmailmumise (1857–1861) 150. aastapäeva ja ingliskeelse uustõlke avaldamist, on sobiv meenutada ümbrust, milles eepos algusest peale tõlkelisena ilmus. Ma ei pea silmas kitsalt selle kakskeelset esmatrükki Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes, vaid ka kultuurilist konteksti: kohalikku eesti-baltisaksa ja laiemat Euroopa ruumi. Romantismiideed andsid tõuke sarnasteks protsessideks üle Euroopa: rahvaluule kogumiseks, pseudofolkloori kirjutamiseks, rahvuslike liikumiste aktiveerumiseks. On paradoksaalne, et ehkki tegeleti millegi väga kohalikuga, oli tegemist üldise rahvusvahelise…
Siim Pauklin, Aheldatud Jõgeva. Haikud. Jumalikud Ilmutused, 2011. 138 lk.
Siim Pauklinist (edaspidi: Siim), haikukogu „Aheldatud Jõgeva” autorist, hakkab praeguseks saama müütiline isik, keda keegi kunagi näinud ei ole ja kelle teost möödunud nädalani kuskilt lugeda ei saanud. Saadaval oli ainult tema magistritöö „Tuumorsupressor ARF ja ATM/ATR kinaaside komplementaarne roll apoptoosi indutseerumises vastusena onkogeensele stressile” Tartu ülikooli raamatukogus ning need käest kätte rändava luulekogu valitud eksemplarid, mida sai omandada esitlusel. Ehkki keegi…
Kalevipoeg 2.0. Eesti rahva moodne eepos. Kristian Kirsfeldt Fr. R. Kreutzwaldi ainetel. Eesti Ajalehed, Tallinn 2010. 476 lk
Soovituseks
Okei, davai, Vanemuine!Moodne eepos mõlgub meeles.Tänapäeva tegemistesttahan teksti tekitada.
Mineviku mälestusedpraegusaega paika passin,moodsamini läbi mängin,stiili sutsukese sätin.
Sel aastal möödub 150 aastat F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja” eesti-saksakeelse akadeemilise esmatrüki (1857–1861) viimase vihu ilmumisest. Eestikeelne rahvaväljaanne ilmus aasta hiljem (1862). Seejärel on „Kalevipoega” korduvalt nii heaks kiidetud kui kritiseeritud, eepost on nii parandada püütud kui sellele …
Siegfried von Vegesacki „Balti tragöödia”, mis ilmus esmakordselt eesti keeles alles nüüd, spetsiaalselt “Eesti mõtte” sarjas tõlgituna, on mitmekihiline teos, mida saab avada paljude märksõnade kaudu ja mida tuleks ükskõik mis teemat valides lugeda mitu korda. Kui „Balti tragöödiat” igasuguse eelhäälestuseta lugema hakkasin, bussis kuskil Rakvere ja Tartu vahel, tekkis esmalt paratamatult rida paralleele Tuglase „Väikese Illimariga”. Eks ole kõik lapsepõlved mõnes mõttes sarnased, aga siin on paar ühenduskohta, millele…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
